Trubetsky Rock’n’Roll Circus toimub juba sellel reedel. Istusin Vennaskonna ja uhiuue bändi The Flowers Of The Universe ninamehe Tõnu Trubetskyga ühte Toompea veerel asuvasse kohvikusse maha, et paar südamel olevat küsimust puust ja punaseks teha.
Mis kooseisus juba 32-aastaseks saav Vennaskond täpselt esineb ning milliseid kaelamurdvaid trikke reedesel suurel rock’n’roll-tsirkusel näha saab, seda ei õnnestunud mul välja peilida. "Las paar asja jäävad ikka üllatuseks ka, reedel näete!" sain vastuseks.
Mis värk sul tsirkusega on?
Selliste etendustega alustasime juba 2010. aastal Tartus. Idee on ühendada rokkmuusika ja tsirkuse elemendid. Tsirkuses käisin ma lapsena palju, mind viidi tsirkusesse ikka ühtelugu ja ka nüüd täiskasvanuna tegelikult külastan tsirkust. Mäletan väga ehedalt ühte Hiina rändtsirkust 90ndatel aastatel. Viimati sattusin tsirkuseetendusele vist 2011. aastal Pärnus. Mu lemmikud on mustkunstnikud, aga tegelikult on kõik tsirkusega seonduv väga põnev. Jumaldan tsirkust ja tsirkuse müstilist tausta üleüldiselt. Reedel teemegi hea ülevaate nendel teemadel, lisaks muidugi rokkmuusika. Et vinti üle keerata, annab U.F.O.-teemadel loengu ufoloog Igor Volke.
Vaatasin esinejate nimekirja üle, ei leidnud sealt Kriminaalset Elevanti.
Kriminaalne Elevant oleks olnud küll tõesti päris hea variant, jah… ei tulnud ausalt selle pealegi. Kutsume nad äkki järgmisele showle, kui Kaspar (K.E. kitarrist on Kaspar Jancis ehk kunagine Vennaskonna kitarrist – toim.) oma nukufilmi-tööga just parasjagu liiga ametis pole.
Kaspar Jancis ja Nukufilmi stuudio Tallinnas Niine tänaval. Sügis 2015
Millal toimub järgmine The Flowers of Romance kontsert? Ja mis vahe üldse on Vennaskonnal ja TFoR-il? Teeme puust ja punaseks!
Meil valmis just uus plaat. Ja muide, bändi nimi on nüüd hoopis The Flowers of the Universe.
The Flowers of the Universe plaadikujundus.Trubetsky võtab oma portfellist tutika plaadi ja kingib selle mulle. Plaadi kaant kaunistab müstilise varjundiga loodusfoto hämarast lagendikust keset metsa, mille kohal hõljub ufolaev. Uus ketas kannab pealkirja The Glamrockers Guide To The Galaxy.
Lähimal kuulamisel ei tunne ma seost glämmrokiga, uus bänd jalutab siiski mööda teadatuntud rada edasi. Uue koosseisuga bändi esikplaadil on 21 lugu, millest justkui pooled on mulle juba tuttavad, neist osa on varem ette kantud ka The Flowers Of Romance’i kontsertidel ja neist omakorda mõned on Vennaskonna inglisekeelsed lood või mulle senikuulmata live-salvestused. Kõrv jäi esmakordsel kuulamisel mitu korda külge loole nimega Batman, kus külalisvokaalina astub üles ka Tõnu Trubetsky tütar Reginleif. Uusi lugusid on siiski veel, Vennaskonna või Flowersi fännidele on see kindlasti kohustuslik plaat kollektsioonis.
Uuel albumil on ära märgitud nimed: Ben Trubetsky, Todd Butler, Alar Aigro, Kervin Keerd, Jaques Revaux, Claude François, Gilles Thibault, Kaspar jancis, Sara Teasdale, Al Vainola, John Ronald Reuel Tolkien, Percy Bysshe Shelley, Sid Vicious, Malcolm McLaren, Alexander Shaumyan, Ludwig van Beethoven, Friedrich von Schiller, Reginleif Trubetsky, ed Edinburgh, Rainis Kingu, Roy irwin, ralph McTell, Sofia Joons, Ritchie Blackmore, David Coverdale, Jaques Revaux, Paul Anka.
Muinasjutt ümber salapära ja müstika jätkub.
Live-bänd on tegelikult praegu veel komplekteerimisel, selle tõttu pole veel ka plaadi esitluskontserti toimunud. Ning kõige olulisem vahe on selles, et Vennaskonna bändist olen mina seal üksi. Uuel bändil on hoopis uued liikmed.
Tõnu Trubetsky ja Allan Vainola aastal 2007.
Mis on The Flowers Of Rom… ups, The Flowers of the Universe uue albumi seos raamatuga "The Hitchhiker’s Guide To The Galaxy"?
(Naerab.) Pealkiri on tõesti sellest raamatust inspireeritud. See on parafraas eksole, Hitchhiker’s Guide on raamat mis on mind kunagi väga palju inspireerinud, seega üsna otsene seos.
Kas Rock Cafe natuke hirmutab ka? Kunagi esinesite seal küllaltki tihedalt, aga siis tekkis pikem paus, mis juhtus? Kas eelmiste omanikega mingi arusaamatus?
Kui sa esinemise eest tasustamise kohta küsid, siis sellega oli vaidlusi regulaarselt. Mis on ka loogiline. Olime mingil hetkel justkui majabänd, Rock Cafe on Eesti suurim rokiklubi ja me esinesime seal regulaarselt. Olen kuulnud, et mõned esinejad on oma rahadest ilma jäänud, aga meiega see teema laabus sõbralikult. Mingi vahe tekkis pikem paus sisse jah, aga asi oli rokikohviku enda programmis, nad lihtsalt ei korraldanud selliseid üritusi enam.
The Flowers Of Romance aastal 2007. Luha tänava ja Väike-Ameerika nurk.
Siit on hea edasi minna. Milline on Vennaskonna jaoks parim kontsert ja milline halvim?
Meil on juhtunud küll, et poole esinemise pealt viskan ma mikrofoni põrandale ja lihtsalt lahkun lavalt. Näiteks Antsla kultuurimajas juhtus nii… kuid see polnud otseselt kõige halvem kontsert! (Naerab jälle.) Antsla kultuurimaja on tohutu suur ehitis, mingil tobedal põhjusel tekkis meil helimehega jube nägelus ja me lõpetasime oma esinemise niimoodi ära. Heli oli lihtsalt niivõrd halb, me ei suutnud jätkata.
Parimaid kontserte on mitmeid, aga see ühe valimine on nüüd tegelikult paras pähkel. Välismaa omad on alati põhjendatult meeldejäävad, aga ka meie enda kohalikest on märkimisväärseid. Alati ei ole nii, et mida suurem saal või lava, siis seda parem kontsert tõotab tulla. Kuid teinekord jällegi just on nii – 2008. aastal vist oli üks öö-laulupidu, kus ma esitasin soolo-esinemise ca 300 000 pealtvaatajale. Orkestri saatel. See oli minu jaoks väga võimas kogemus. Suuri kontserte ja festivale on ägedaid olnud nii Vennaskonna kui Flowersiga, mingil ajaperioodil esinesime tihti asutustesisestel "punk-laulupidudel" ja see võiks ka olla äramärkimist väärt. Üks mu isiklikke lemmikkontserte on Metsiku Piisoni Saloonis toimunud The Flowers of the Universe kontsert – indiaanipargi alal oli suur karjamaa, kus jooksid piisonid ringi. Neid oli terve kari, midagi sellist ma polnud varem näinud.
Ma olen juhuslikult Vennaskonnaga sama vana, sündisin aastal 1984. Mis perioodi bänd praegu läbi elab?
(Muheledes.) Viimasel ajal satume väga tihti Alatskivi ja Taagepera lossi pulmadele pulmabändiks. Ilmselt oleme pulmabändi perioodi jõudnud. On ka avalikke esinemisi aeg-ajalt või tihemini.
Bändina üritame loomingu korralikult purki panna. Ei ole otseselt ainult nostalgitsemine, 2014. aastal andsime välja viimase albumi nimega "Linn süütab tuled" 21 looga, "Anarhia agentuuri" 2011. aastal. Uut materjali ju siiski on. Ja vanema materjali tahaks vinüülil avaldada, selle projektiga oleme juba algust teinud. Nt. Võluri Tagasitulek, Vaenlane Ei Maga, Ltn. Schmidt’i Pojad, Rockpiraadid – need on juba olemas.
Räägime su raamatutest ka, on sul hetkel midagi valmimas? Millest lugu räägib, ega mitte jälle minevikust? Kas sa usud tulevikku?
Mul on hetkel üks asi pooleli jah. Aga ma pole selline roosade prillidega tuleviku-uskuja ja seda teemat isegi ei kommenteeriks. Ma ei unista tulevikust, elan hetkes ja katsun midagi siin ära teha.
Küsin siis natuke teisiti. Ütleme, et pead astuma ajamasinasse ja valima ühe hetke ajas tagasi. Mis hetke sa valiksid?
Kui ma pean minema ajas tagasi ja ajas edasi minemine poleks võimalik, siis valiksin nii uue aja kui vähegi võimalik. Noorena mõtisklesin pidevalt keskaja romantikast, toona oleksin ilmselt võimaluse ära kasutanud. Hetkel sümpatiseerib mind kas praegune aeg või teisel juhul 60ndad või 70ndad.
Mingeid asju teeksin tagantjärgi teismoodi, oleksin julgem ja mõned asjad, mis Tõnu Trubetskyl toona tegemata jäid, need teeksin hea hooga ära. Mul on väike nimekiri asjadest, mille teatud kõheda tunde tõttu tegemata jätsin.
Intervjuu vahepeal on Tõnu Trubetskyl kokku lepitud tele-esinemine. Ette kantakse üks jahimehe-anekdoot.
Poliitika ja anarhia, see on huvitav teema. Kuidas sul Rohelistega läks?
Rohelised on mulle ikka sümpaatsed… kuigi mõned seisukohad meil ei kattu. Mu teemad on pehmelt öeldes tavainimese jaoks imelikud. Näiteks tahan ma väga, et lastele Eesti koolides hakataks tavaainena läti keelt õpetama. Meid seob küll tihe ajalugu lätlastega, aga kultuurilisel või ärilisel tasandil ei tee me efektiivset koostööd, see on oluliselt keelebarjääri taga kinni. Näiteks, kui mõni lätlane kirjutab raamatu, siis tõenäoliselt ei loe me seda kunagi, sest me ei mõista nende keelt. Kui keegi selle raamatu inglise keelde tõlgiks, siis see oleks jällegi jabur: miks ma peaksin lugema seda raamatut? Vähesed teosed on tõlgitud eesti keelde. Läti on mitmes mõttes valge laik meile, me ei tea paljugi sellest, mis selles riigis toimub. Võiksime oma naabreid tunduvalt paremini tunda. Keegi ei tundu mõtlevat samamoodi.
Kooliprogrammi peaks veel kuuluma elulisi asju, mis aitaksid meid elus toime tulema. Näiteks tundub mulle absurdne see, et auto juhtimise koolitus on kooliprogrammist väljas ja see tuleb omale selgeks teha. Mulle tundub see imelik. Sama hästi võiks olla matemaatika või keemia eraldi. Minumeelest puudub sellest paketist ka abieluõpetus ja majaehitus, neid oskusi läheb igaühel vaja. Need on teemad, millele peaks rohkem mõtlema.
On üks härra, kes peale Vennaskonna live alati ennast publikule tutvustab hüüatusega "Olen Tõnu Trubetsky vend!" Olen teda kohanud mitmeid kordi. Kas ta on tegelikult see, kelleks ta ennast peab?
(Naerab jälle.) Jaa, ta on mu vend tõepoolest – kuigi välimuse poolest pole me kuigi sarnased. Mul on kaks venda, aga saan aru, kumba sa mõtled. Mu pere on mulle mu tegemistes ikka alati pöialt hoidnud, vend samuti. Mu poeg (Tõnu Trubetsky jr. – toim.) aitas mul viimast raamatut ""Hukkunud Alpinisti" hotelli müsteeriumi" kirjutada näiteks. Muusikaga mu lapsed otseselt ei tegele, v.a. mul üks tütardest, Reginleif, on eksperimentaalmuusikaga katsetanud.
Peale seda nädalalõppu näeb ja kuuleb meid veel jõulude paiku. Järgmiseks aastaks, peale ühe esinemise Kihnu saarel, pole me veel erilisi plaane jõudnud kokku leppida.