Üldteave:
Íon – Madre, Protégenos (2006, Equliribium Music)

Taust:
Íon – Duncan Pattersoni soolotöö. Seesama Patterson, kes aastatel 1991-1998 on Anathema bassimängija (ning D. Cavanagh tunnistab, et Darren White lahkumise järel ühtlasi ka bändi sisemine liider: albumite The Silent Enigma, Eternity ning Alternative 4 ajal on bändis keskne just selle bassimees) ja aastail 1998-2005 Antimatter’i kaasautor (albumid Saviour, Lights Out ja Planetary Confinement).

Kirjeldus:
Last.fm’i tähtsaimad määratlused Íon’i kohta on: neofolk, darkwave, ethereal. Nõustun sealjuures paljude arvamusega ja hindan taolise määratluse õigeks: Pattersoni uusim kätkeb endas täies mahus akustliste instrumente. Kuid sealjuures omab tähtsust, et kitarr on jäetud teisejärgulisele kohale ja muusikat kannavad rohkem ambient’likumad vahendid, mille rütmiline väljendus ei ole nii selgelt piiritletud. Seetõttu mitte ainult neofolk, vaid ka darkwave ning ethereal. Samal põhjusel saab albumit käsitleda eelkõige tervikuna kui üksikute lugude hulgana.

Eripära:
Protégenos rabab oma soojusega: muusika on pigem lähedane ja intiimne kui uusfolgile omaselt eemalseisev. Pealkirjas sätestatud emamotiiv läbib tervet albumit, sestap valdab Protégenost harjumatult naiselik alatoon. Muidugi on selles suhtes nentimisväärne, et Pattersonile oma häält laenanud naislauljaid on tervelt neli. Seetõttu polegi väga üllatus, et laulupartiides ainult õrnem sugu esinebki (vastandina: albumi ohtrates narratiivides peituvad ka mõned meeshääled). Pattersoni eksootiline muusikkondki omab kaalu: osa võtvaid on mees korjandu üle ilma: Argentiinast, Austraaliast, Mehhikost, Kreekast, Venemaalt, USAst, Itaaliast. Lisaks muidugi on tähtsal kohal Iirimaa, millega Patterson end ise seostab. Taoline rahvasterohkus väljendub mõningasel määral ka tulemuses: Íon’i sõnaline tähendus ’puhas’ vihjab tugevatele iiri muusika mõjudele, kuid selle kõrval on peidus ka kallutused Ibeeria ning laiemalt tervele Vahemeremaade (kristlikule) kultuurile. Otseseid järeldusi sellest tõmmata oleks väär, aga albumi tracklist’ile paisatud keeltekogum annab hea ettekujutuse ka sellest, millistele kohtadele ning rahvastele Patterson komponeerides mõtles.

1. Madre, Protégenos – (hisp k.) ’Ema, kaitsja’
2. O Efeito do Verão – (portug k.) ’Suve mõju’
3. Learpholl – (iiri k.) – ’Liverpool’
4. Anathema Maranatha – (aramea ja kreeka k.) – Uuest Testamendist pärit fraas väljendamaks mõnda erakordselt karmi needust/pagendust.
5. Believe
6. Ultreia – (hisp k.) ’Sammu/Kõnni edasi!’ keskaegne palverännulaul
7. Goodbye Johnny Dear
8. Fé, Esperanza, Amor (hisp k.) – ’Usk, Lootus, Armastus’
9. Beyond the Morning

Otsides paralleele mujalt muusikast, on Protégenos pigem ’Shadows of the Sun’ kui ’Kveldssanger’, pigem ’Soft Black Stars’ kui ’Imperium’ või siis pigem ’In the Rain’ kui ’Trees in Winter’.

Mure:
Muusika kestab ahastavalt lühidalt: mõningased sekundid alla 40 napi minuti. Arvesse tuleb võtta ka, et suurem osa sellest jääb tahaplaanile ja meenutab rohkem helimaastiku kui mõnda spetsiifilist lugu. Sellest hargnebki plaadi suurim mure: paratamatult kipub tähelepanu koonduma kulminatsioonide suunas, mistõttu ülejäänud materjal justkui teisejärguliseks muutub. Tegelikult väga universaalne probleem, kuid Íon’i puhul märksa süvenenud: halvimal juhul langeb kuulaja paari meeliülendava hetke kütke ja heidab kõrvale kõik muu.

Miks kuulata:
’Anathema perekond’ on tuntud oma sõltuvust-tekitavuse poolest ja Íon pole mingi erand. Pattersoni loome asub tuumast küll üsna kaugel (ehk sama eemal kui Darren White praegused tegemised Serotonalis), kuid sellele grupile omane geniaalsus pole sootuks mitte lahtunud.

Neofolgina asub Protégenos eemal selle stiili stereotüüpidest. Sootuks puudub sellel albumil taolises muusikastiilis tihti figureeriv paganlik misantroopia või üksildus. Ka õhtumaade ühiskonnakorralduse mandumisega pole siin suuremat seotust. Sootuks tähtsam on, et selle alalise kurbuse, mis David Tibeti käes välistaks igasuguse tröösti, on Patterson looritanud märksa inimlikumasse varjundisse. Lootus jääb, kui sellesse piisavalt uskuda.

I’m fearless now, as mother’s watching over me
As I’ll watch over you, whilst we drift into infinity
Pragmatize, throw the darkness to the wind
And purify your heart from the feculence of sin

Be free – from fear – believe