Ärkad laupäeval nagu laupäeval ikka ärgatakse, kui vähegi und on jagatud. Kõige varem napilt enne lõunat. Parajalt on aega veel mõneks kiireks vajalikuks toiminguks, lisaks natuke nädalavahetuse sahmerdamist. Ja siis lähed peole. Värskelt, täie energiaga. Jah, juba pärastlõunal – seekord ei ole tarvis passida südaööni või veelgi kauem kuni pidu „hoo sisse saab”. Sel laupäeval, 10. detsembril, avaneb maailm, mille nimeks Isola. See on tume ja betoonitolmuga kaetud „maiste naudingute aed”, unistus ideaalsest peost.
Ühes vanalinna hoones, mis on avalikkusele enamuse ajast suletud, ilmutab end uus peosari, mis ühendab endas muusika, moe ja visuaalse kunsti elamuse. Korraldaja Elena Natale räägib, et ta soovib teha peo, mis oleks midagi enamat. „Elamus, peale mida kõlab muusika su sees edasi. Seal peab saama hästi süüa ja juua, see peab nii välja nägema hea kui kõlama hea. Ja ei mingit „interested” sotsiaalmeedias, pole vaja seda spämmi. See on sündmus neile, kes tegelikult ka soovivad osaleda. Peamine on aga, et saab minna ägedale ja tumedale peole olles nii füüsiliselt kui vaimselt värske.”
Muidugi, kui mõelda veel vihjele nagu „maiste naudingute aed”, mida võib pidada viiteks Hieronymus Boschi samanimelisele maalile, siis muusikud ja muusika on seal muidugi põrgu osas. Muusika on ju luxuria – patukategooria kiim, iha või lõbu. Ning kui korra lubada mõttel hulkuda, siis maalil ühele tagumikule pintseldatud noodid on ka muusikapalaks vormitud.
Isola hakkab end ilmutama vaid mõned korrad aastas ning esimese ürituse muusikaliseks erikülaliseks on Rootsi DJ ja produtsent Abdulla Rashim. Rashim annab endast parima, et hoida fookuses muusika ning kaotada isegi taustalt tema enda isik või lavapersona. Intervjuupalve peale saime korvi ning ka põhjaliku otsinguga on võimalik leida üldse vaid paar tema intervjuud. Muidugi, koomilise kokkusattumusena on hoolimata suurest varjamispüüdest enamik otsingutulemusi tema päris nime täis. Nimelt jäi tüüp tuuri jooksul Austraalias gräffiti tegemisega politseile vahele – sai selle tulemusel uudistesse ja 750 dollarit trahvi pealekauba.
Kui jätta kõrvale Abdulla Rashimi lühike "tähelend" krimiuudiste veergudel, siis püsib väheste tema kohta käivate artiklite temaatika ikkagi peamiselt muusikal ja muusikapõhisel identiteedil, mitte tema enda isikul. Ta on keskendunud techno sügavamatele ja tumedamatele osadele ning reliisinud singleid ja EP-sid süsimustade leibelite nagu Prologue ja Semantica alt. Tugevad plaadid oluliste plaadifirmade alt tegid tast kiirelt nime, keda technoskenes hoolikalt jälgiti. Järjest tuli ka 12-tolliseid omaenda Abdulla Rashim Records alt, seeria, mis on pärinud oma nimed Etioopia linnadelt, kus Rashim on käinud.
Debüüt nimega „Unanimity” ilmus 2014. aastal ning seda kiideti kui midagi, mida ei tohi kindlasti vahele jätta, kui sulle meeldib sügav, hüpnootiline ja seikluslik techno. Vähem oluline pole ka, et plaat ilmus plaadifirma Northern Electronics alt. See oli uus leibel, mille Rashim oli Jonas Rönnbergi (artistinimega Varg – ei, mitte see Varg) ning disainer Jonas Bardi (Böfüms) abil loonud, et avaldada ka teiste muusikat. Lisaks debüüdile oli edukas ka leibeli tulek, mida kiideti kui „aasta plaadifirmat” mitmetes kommentaarides ning skene võttis selle vastupanuta omaks. Eelmisel aastal ilmus Rashimil debüüdile ka järg, samuti kiidetud „A Shell of Speed”.
Mihkel Maripuu, produtsendina Compound Minerals.
Peaesinejat arvestades ei ole imestada, et valikut kureerib Mürk, mis toob lisaks välisartistile kohaliku kaardiväe – MRDS, Denis Punch, Artur Lääts ja Mihkel Maripuu. Kõik omad poisid. Teatavasti alustas Mürk oma tegevust plaadifirmana, sealjuures esimene vinüül oli just Artur Läätse oma. Hiljuti ilmunud veebikogumikul olid lisaks Arturile ka Mihkel Maripuu, produtsendinimega Compound Minerals ning Synebot, mille taga olevad tegelased veel kuskil millegagi vahele pole jäänud, mistõttu püsivad ka saladuses.
Hugo Murutar, peosarja Mürk eestvedaja, seletab: „Abdulla Rashim on minu meelest üks väheseid häid sügava techno artiste. Jah, kõige igavam vastus muidugi, aga mulle lihtsalt meeldib ta muusika väga. See sügavus, selline „silmad kinni” techno.” Isola koostöö puhul köitis Hugot just põnev projekt: „Tundus nagu puhas saatus. Väga huvitav kombo täiesti erinevate inimeste vahel.”
Muide, hiljuti jäi silma, et üks Norra vastavas teemas ajakiri nimetas Mürki kõige olulisemaks techno saadikuks Eestis ning mainis ka nende väärikat globaalset mainet. Igal juhul on neis kvantiteeti ja kvaliteeti, millega on ühtlasi garanteeritud, et helikvaliteet tolles salajases hoones saab olema tasemel. Kohal on Danley Lab sound, mille heli on paika pandud legendaarse Kaupo Uibo poolt.
MARIOS
Aga Isola ei ole vaid muusika.Lisaks saab süüa ning juua, vaadata kunsti ja moodi. Viimast presenteerib üritusel innovatiivne unisex Itaalia moebränd MARIOS, mis keskendub erilistele kangastele ja lõigetele. Toimub live fashion performance, lisaks luuakse kohapeal MARIOS „enter into the circle” hoodie, mille kogus on limiteeritud kümnele.
Kunsti osa koordineerib NOAR ja kuraatoriks on Meelis Tammemägi. Tegemist saab olema fotograaf Herkki Merila näitusega. Merila pildid on kasutusel ka visuaalides, mille on teinud Karl Erik Leik. VJ-dena teevad peol veel kaasa Yus Visuals ja VJ Universumi meister.
Toimumiskoha ja täpsemate detailide saamiseks pane end kirja aadressil isola.ee.
Steve Vanoni kontrollib nimekirja, kes pääseb peole.Foto: Herkki Merila