4. juunil 1976. aastal korraldasid hilisemad Buzzcocksi staarid Howard Devoto ja Pete Shelley Manchesteri Lesser Free Trade Hallis, ehk Eesti mõistes kuskil Linnahalli keldrisaalis, linnakese esimese Sex Pistolsi kontserdi. Lesser Free Trade Hall asus küll hoopis suure kontsertsaali katusekorrusel ning selles tuli kontserti nautida pingiridade vahelt nagu kooli aulas, enam kui 300-st toolist olid täidetud vaevu 40 (mõni legend räägib, et peaaegu 100), välja kuulutatud Buzzcocksi asemel soojendas pistolseid suva Solstice, kuna Howard ja Pete ei saanud oma materjali kokku, pileti peal oli kontserdi toimumisaastaks 1076 ning legende ja jamasid seostub selle kontserdiga veel mitut sorti. Oluline on aga, et enamik selle kontserdi napist kuulajaskonnast moodustas hiljem nn Manchesteri uue laine – sündis post-punk, lipulaevaks Joy Division, hingeks bändi liider Ian Curtis, hääletoruks Granada TV saade „So It Goes“ ja selle saatejuht, Factory Recordsi asutaja Tony Wilson, kelle surmast möödub 10. augustil aasta.
[more]
Fotol on kaader filmist CONTROL, vasakul manager Rob Grettoni ja paremal saatejuht Tony Wilsoni osatäitjad, keskel Joy Division.
4. juunil 1976. aastal korraldasid hilisemad Buzzcocksi staarid Howard Devoto ja Pete Shelley Manchesteri Lesser Free Trade Hallis, ehk Eesti mõistes kuskil Linnahalli keldrisaalis, linnakese esimese Sex Pistolsi kontserdi. Lesser Free Trade Hall asus küll hoopis suure kontsertsaali katusekorrusel ning selles tuli kontserti nautida pingiridade vahelt nagu kooli aulas, enam kui 300-st toolist olid täidetud vaevu 40 (mõni legend räägib, et peaaegu 100), välja kuulutatud Buzzcocksi asemel soojendas pistolseid suva Solstice, kuna Howard ja Pete ei saanud oma materjali kokku, pileti peal oli kontserdi toimumisaastaks 1076 ning legende ja jamasid seostub selle kontserdiga veel mitut sorti. Oluline on aga, et enamik selle kontserdi napist kuulajaskonnast moodustas hiljem nn Manchesteri uue laine – sündis post-punk, lipulaevaks Joy Division, hingeks bändi liider Ian Curtis, hääletoruks Granada TV saade „So It Goes“ ja selle saatejuht, Factory Recordsi asutaja Tony Wilson, kelle surmast möödub 10. augustil aasta.
Joy Division raputas 1970-te lõpul oma muusikaga ja 80-te algul Curtise ootamatu enesetapuga oluliselt briti ja maailma muusikaringkondi. Kui JD oli mõjutatud oma kaasaegsete David Bowie, Lou Reedi, Iggy Popi, Patti Smithi ja Bryan Ferry loomingust, siis nende endi mõjud ulatuvad U2’st ja The Cure’ist tänapäevaste tegijate – Interpoli ja Editorsini välja. Ka Eestis on tegutsenud ja tegutsemas bände, kelle juurte juurde kuuluvad Joy Divisioni mõjud, meeldejäävaim ehk 90-te alguse Metro Luminal. Luminali tüübid polnud ainsad, kes tollal post-punki kuulasid, ometi pole Eestis sellest võimsast lainest kuigi palju juttu olnud. 5 aastat tagasi linastus PÖFFi raames Michael Winterbottomi „24 Hour Party People“, Tallinnas ainult Kosmose suures saalis ja vigaste subtiitritega. Film keskendus Tony Wilsonile ja andis olulistest sündmustest väga lõbusa ning kõverpeeglis pildi.
2007. aastal jõudis maailma filmifestivalidele kaks filmi, mis post-pungi ja Joy Divisioni sisse lähevad. Mõlema valmimisel mängisid suurt rolli bändi kaasaegsed. Anton Corbijni debüütfilm „Control“ on Ian Curtise eluloodraama, Grant Gee ja Jon Savage’i dokumentaal „Joy Division“ annab kronoloogilise kollaaži ajaloost nii, nagu seda praegu mäletatakse.
„Controli“ pealkiri viitab ühele JD kuulsaimale loole „She’s Lost Control“, mille saamislugu filmis ka must-valgel esitatud. Konnotatsioonid on mõistagi palju sügavamad: kontroll oli käest mitte ainult filmi aluseks olnud teose „Touching From A Distance“ autoril, Curtise abikaasal Deborah’l, vaid bändi liidril endal. Filmi lavastaja Anton Corbijn sõitis 1980. aastal spetsiaalselt Belgiast Manchesteri, et püüda oma foto- ja filmiobjektiivi nii bändi proove, stuudiokontserte kui laive. Mullu kevadel, kui „Control“ Cannes’i filmifestivali raames esilinastus, räägiti Briti muusika- ja filmiajakirjanduses 2007. aastast kui Joy Divisioni aastast. Uuesti anti välja bändi stuudioalbumid „Unknown Pleasures“, „Closer“ ja postuumselt ilmunud „Still“, vürtsitatud audiomaterjalidega bändi laividest, otsiti välja Super 8 filmilindid Manchesteri eeslinnade trööstitute vaadetega, millest pidi saama videomaterjal bändi muusika visualiseerimiseks, tehti algust videokompilatsiooniga. Paljukiidetud film räägib Ian Curtise armastuse ja enesetapu loo, poeb müüdi sisse ja taha, abiks Sam Riley ja Samantha Mortoni võrratud osatäitmised Ian ja Deborah Curtisena. Muide, vähetuntud Sam Riley kehastas Winterbottomi filmis äsja Eestit väisanud The Falli liidrit Mark E. Smithi.
Muusikakriitik Jon Savage’i stsenaariumil põhinev dokumentaalfilm „Joy Division“ annab arhiivikaadrite ja intervjuude abil päris adekvaatse ajarea sellest, kuidas Warsaw’st sai Joy Division ning Joy Divisionist New Order. „Controliga“ enam-vähem sama ajavahemikku käsitlev „Joy Division“ alustab Sex Pistolsi legendaarsest kontserdist ning lõpetab Ian Curtise traagilise enesetapuga, ent siin puudub Curtise abikaasa Deborah pilk peaaegu täiesti – sõna saab hoopis proua rivaal Annik Honoré. Factory Recordsi karismaatiline asutaja Tony Wilson annab oma viimased intervjuud, et viimistleda enda loodud legendi – post-punki ja selle lipulaeva Joy Divisioni.
„CONTROL“ linastub Sõpruse kinos alates 8. augustist iga päev kuni augusti lõpuni.
„JOY DIVISION“ linastub Sõpruse kinos vaid 8. augustil kl 18:30 ja 14. augustil kl 21:00.
Control
UK-USA-Austraalia-Jaapan 2007
Režissöör: Anton Corbijn
Produtsendid: Anton Corbijn, Todd Eckert, Orian Williams
Stsenaristid: Deborah Curtis, Matt Greenhalgh
Operaator: Martin Ruhe
Montaaž: Andrew Hulme
Osades: Sam Riley, Samantha Morton, Alexandra Maria Lara, Joe Anderson, Toby Kebbell jt
Tootja: Becker Films
Filmi pikkus: 121 minutit
Linastub inglise keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega.
Festivalid ja auhinnad: BAFTA (parim uustulnuk – stsenarist Matt Greenhalgh), British Independent Film Awards (parim film, parim briti režissöör, parim kõrvalosatäitja – Toby Kebbell, parim uustulnuk – Sam Riley, Douglas Hickox Award), Cannes filmifestival (Golden Camera Special Mention – Anton Corbijn, Europa Cinemas Label, Prix Regards Jeune) jpt auhinnad ja nominatsioonid
Joy Division
UK- USA 2007
Režissöör: Grant Gee
Stsenarist: Jon Savage
Produtsendid: Tom Astor, Tom Atencio, Jacqui Edenbrow
Montaaž: Jerry Chater
Osades: Anton Corbijn, Tony Wilson, Stephen Sumner, Peter Hook, Stephen Morris, Terry Mason, Paul Morley, Annik Honore, Iain Gray, arhiivikaadrid: Ian Curtis, Martin Hannett, Rob Gretton, John Peel jpt
Tootja: Katapult Film
Filmi pikkus: 92 minutit
Linastub inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega.