5. aprillil klubis Sinilind esitleb Rada7 TMW 2013 raames oma muusikavalikut. Üks valitutest on sünge, tossav, kurdistavate riffide ja silmapaistva graafilise näoga Kannabinõid, kellel läinud aastal ilmus sooja vastuvõtu osaliseks saanud debüüt EP. Rada7 küsimustele vastas bändi kunstnik, kitarrist ja taustamöirete eest vastutav Siim.
Lugesin Kannabinõia EP arvustusi ja Mart Kalvet kirjutas läind aastal Ekspressis umbes nii, et stoneriskene näitab Eestis ilmseid hääbumise märke. Mart Niineste leidis Päevalehes hoopis vastupidist, kuidas rõhuvraske rifirokk on UG’s viimane kuum sõna. Kuidas sellega täpselt on?
Eks see puhta stoneri-värgi esimene laine paigutub jah juba aastate taha ja minetanud oma senise puhtakujulise kõlapinna. Samas on žanrist välja võrsunud igasugu huvitavaid moonutusi ja elemente, mida ka need nö kaasaegsed bändid agaralt kasutusse on võtnud. Kindlasti on sellel nišil väljavaateid veel mõnda aega areneda ja viimasel ajal nii mõnigi huvitav üllitis tekkinud. Endale läheb hästi peale Estoneri hiljuti tehtud plaat – kõlab žanri igivanadusest hoolimata värskelt ja igav ei hakka kordki. Välismaa tüüpidega ma liiga hästi kursis pole, aga siin pole surm veel tulnud.
Ma arvasin kogu aeg, et Estoner mingi motorock, pole eluilmas ise kuulanud.
Vot ei tea.. mootorratastel pole neid näinud. Ise puutusin ka lähemalt kokku alles aasta eest.
Jõudis teie EP muidu väljamaale ka? Kuidas seal vastuvõtt oli?
Vastukaja oli ootamatult soe – tagasisidet tuli päris mitmelt maalt ja vahepeal ikka vaatan, et keegi mainib, et lasi meid kuskil Berliini UG raadios vms… Mõnus!
Eriti lahe on, kuidas raadiotes bändi nime hääldatakse – igasugu lahedaid häälitsusi saab kuulda.
Hakkas silma, et otsite manageri. Olete leidnud juba?
Vot jah, manageri pole veel leidnud, aga nüüd Music Weekiga seoses ehk just hea võimalus kellegi toredaga kokku sattuda. Bändis on juhtunud meil nii, et iga tüüp kannab jõugu suhtes mitut rolli – Taniel on helinduse taustaga, mina kutsumuselt disainer, Mirko on füüsika magistrant, kes uurib basskitarride helisid ja hiljuti liitunud uus trummar Roland on lihtsalt uskumatult kuldsete kätega poiss. Jutud käivad, et ühel livel mängis ta soolotrummi oma peenisega. Aga see õige suhtumisega hardcore asjaajaja – seda pole me veel tõesti leidnud.
Mis võiks TMW’l mängides parim asi olla, mis juhtuda võiks? Manager piiri tagant, kes bändi Euroopasse viiks?
Täpselt see olekski kõige parem asi! Pärast EP ilmutamist oleme innukalt väisanud igasugu Eesti mängukohti ja varsti hakkab ring täis saama. Välismaale tahaks muidugi!
Talboti moodi kõike ise ja põlve otsas ajamise kihku pole peale tulnud?
Neil ikka päris meeletud tuurid selja taga.
Jajah.. Talbot on ikka päris heroiliselt vallutanud. Mõte on läbi käinud küll, aga oleks ikka vaja kedagi, kes asja ilusti kokku tõmbaks. Me pole ise selle manageerimispoolega keegi liiga sina peal ja üks teadja mees või naine tooks kindlasti selles osas parema tulemuse, kui meie nelja peale kokku.
Õhtulehes ilmus intervjuu ühe teise Rada7 showcase esinejaga, Nevesisega ja seal oli hea küsimus: "Mis stiil see stoner-rock õieti ka on? Olen kuulnud midagi ähmaselt selle stiili seostest kanepiga…" Kuidas Kannabinõid sellele vastaks?
Stoner rock… mulle isiklikult ei meeldi sõna rock. Tänapäeva läänestunud maailmas on muutunud see võrdväärseks poppmuusikaga ja teadagi, misasi see poppmuusika üldjuhul on. Olen ise ka kuskilt kuulnud et stoner-rokkaritele meeldib kanep.
Tegeled graafilise disainiga, nagu ennist mainisid. Kogu Kannabinõia visuaalne pool on sinu tehtud?
Jah, nii on. Ülikooli lõputööna tegin plaadile kujunduse ja ühe raju plaadiesitlus-installatsiooni. Näitusesaalis oli 1,5 x 1,5 must koobas, kus käis katkematult kiire strobo ja laest rippusid alla suured kõrvaklapid, igas erinev lugu. Kujundus oli selles mõttes "mõttega", et igale loole vastab üks illustratsioon-lugu. Need helkisid paaniliselt vastu koopa seintelt. Raske kirjeldada, aga ruum andis edasi ruumituse tunnet ja sellega tekkivat hirmu. heh heh
Pärast seda olen igasugu muud nänni ka teinud – särgid, plaksid jne.
Graafilisele/visuaalsele poolele kavatsete ka edaspidi sama palju rõhku panna, isegi kui see enam lõputöö ei ole?
Muidugi! Eks see ole ju ka üks osa bändist. Nii graafiline kui mitte-graafiline.
Mis ise arvad, kas füüsilisel kandjal muusika kaob üks hetk massitootena lettidelt ära?
Ei usu, et see üldse juhtub. Paljudele inimestele meeldivad asjad ja kuniks selline mõttelaad veel võimul on, siis tehakse ka asju.
Albumiplaanid ka küpsevad?
Album on plaanis küll. Kes teab, võib-olla juba see aasta. Peale seda nädalat asumegi uue materjali kallal tööle.
Mis te jaanipäeval teete?
Küllap teeme proovi.
Aga ok, vaatan, et saab artikli kokku küll.
Seitsmendat rada ei küsigi või? Ma just lappasin albumeid läbi täna.
Jah, see ka muidugi. Mis on sinu lemmik rada 7?
Captain Beefheart – Clear Spot
Sellel aastal toimub Rada7.ee esitluskontsert 5. aprillil klubis Sinilind. Pakume Tallinn Music Weeki raames seitsme tunni jooksul tasemel muusikavalikut, seitsme omanäolise ja põneva artisti poolt. Vastavalt maitsele saab tantsida, rokkida, juukseid loopida ja heakskiitvalt kaasa noogutada.
KUULA: kahetunnine pleilist esinevate artistide lugudest
KOMMENTEERI: ole kursis ja jaga arvamust radaseitse foorumis
ANNA MÄRKU: oma tulekust saad märku anda läbi FB ürituse
PILETID: soodsam pääse eelmüügist (ainult 6.-)