Natuke vähem kui pool aastat tagasi nägi ilmavalgust esimene masssõnum Rada7 ajaloos. Umbes kaks kuud hiljem vormistusid tulemused Tartu Ülikooli psühholoogia lõputööks pealkirjaga „Kas Internet päästab maailma? ISKS eesti keelde adapteerimine ja Internetikogukonna Rada7 uurimine.“ Kuna ma tunnen end teie kõigi ees siiski tänuvõlglasena, otsustasin ma natuke lahti kirjutada, mida ma uurisin ja mida põnevat ma teada sain.
Sotsiaalne kapital on Putnami järgi suhtlemisel tekkivad usalduspõhised sotsiaalsed võrgustikud ning neist saadav tulu. Vastavalt usaldusastmele jaotatakse sotsiaalne kapital üldiselt kaheks: siduvaks (ingl. k. bonding) ja ühendavaks (ingl. k. bridging). Siduv sotsiaalne kapital tähendab tihedat suhtlemist endasarnaste rühmaga, kuhu võõrad pole oodatud. Isekesi toetatakse üksteist nii emotsionaalselt kui ka rahaliselt. Näitena võib tuua pereliikmed või kinnised üliõpilasorganisatsioonid. Ühendav sotsiaalne kapital tähendab uutele inimestele avatud olemist ning lävimist väga erineva taustaga inimestega. Tulemusena võib saada juurdepääsu hüvedele, millele muidu ligipääs puudub, või kuulda uudset infot. Siia alla kuuluvad kõiksugu kodanikualgatusorganisatsioonid, muud avatud huvigrupid, aga näiteks ka juhututtavad.
Sotsiaalset kapitali uuritakse ka ühiskonna tasandil. USA-s on näiteks osariigi sotsiaalne kapital positiivselt seotud elanikkonna, madalama maksude vältimise ning turvalisema ühiskonnaga. Kokkuvõttes võib ütelda, et sotsiaalne kapital on igati kasulik.
Ometi väidab Putnam, et alates kuuekümnendatest on lääne inimeste sotsiaalne kapital pidevalt vähenenud. Peamiseks indikaatoriks on huvialaringide populaarsus, mis on aasta aastalt kukkunud. Selle asemel on taevasse tõusnud näiteks TV vaatamine. Selge see, et sõpradega bowlingut mängides inimene suhtleb ja üksi ekraani ees istudes ta ei suhtle. Teine sotsiaalset kapitali vähendav tegur on pendelränne (commuting). Ehk siis inimesed sõidavad üksi kodust tööle ja tagasi, istuvad ummikutes… ainsaks seltsiliseks nemad ise.
Kui tulla nüüd arvutite juurde, siis kalduvad arvamused kahte leeri. Osa teadlasi väidavad, et Internetis istumine tuleb sotsiaalsuse arvelt ning seetõttu inimene kaotab oma sotsiaalset kapitali. Teised aga ütlevad, et erinevalt TV-st toimub Internetis kahesuunaline suhtlus. Lisaks serverist koju tulevale infole saab inimene aktiivselt ka vastu suhelda. Seega on põhimõtteliselt võimalik ka Internetis suhelda ning suhtlemise kaudu oma sotsiaalset kapitali hallata.
Kellel on õigus? Olukorda saab lahendada vaid sotsiaalset kapitali mõõtes. Probleem on aga selles, et sotsiaalne kapital pole just joonlauaga mõõdetav. Veel hullem, teadusmaailmas puudub üleüldse konsensus, kuidas seda võiks mõõta. Kogu selles virvarris otsustasin võtta lahenduse, mis mulle kui psühholoogiataustaga tudengile kõige kodusem tundus: USA teadlase Williamsi poolt koostatud Interneti sotsiaalse kapitali skaalad (ISKS). Tema suutis teha omavahel võrreldavaks võrgupõhise (online) ja võrguvälise (offline) sotsiaalse kapitali.
Mind huvitas aga, kuidas on olukord eesti keele ruumis. Täpsemalt üteldes, Rada7-s. Olen mitmelt poolt kuulnud tunnistusi, kuidas Rada7 on inimeste sotsiaalset elu edendanud. Nii otsustasingi ISKSi kasutades Rada7-t teaduslikult uurida. Lisasin veel tulemuste värvikamaks tegemiseks intro-ekstraverstust mõõtvad küsimused ja terve posu taustaküsimusi.
Küsimustiku levitasin kokku 3600-le inimesele. Umbes 500 võttis vaevaks vastata ning tsirka 400 jõudis vastamisele ka lõpule. SUUR AITÄH TEILE! Võrdlesin statistiliselt profiile ja 400 inimese pealt saadud tulemusi – üldjoontes langesid need üsna hästi kokku. See tähendab, et on turvaline 400 inimese põhjal kogu kasutajaskonna kohta järeldusi teha.
Vastajate seas oli meeste – naiste suhe 70 – 30 ning ilmnes, et Rada7 kasutajaskond on tugevalt nooremapoolne. 2,5% ei pidanud oma emakeeleks Eesti keelt. Suurem osa vastajatest on pärit Tallinnast (59%) ja Tartust (23%). 99% inimesi tunnistas end sagedaseks Internetikasutajateks (heavy user, vähemalt 4 p nädalas). Pikemalt ma üldistel numbritel ei peatuks.
Seejärel tegin ma mitmeid keerulisi operatsioone arvudega. Täpsemalt võite huvi korral lugeda tööst. Vastust küsimusele "kas Internetis on sotsiaalset kapitali" iseloomustab kõige paremini järgnev graafik.
Nagu näha, on Rada7-s ja võrgust väljas üsna võrdselt ühendavat sotsiaalset. Leidub ka ühendavat sotsiaalset kapitali, ent seda oluliselt vähem. Siit tuleb esimene põhiline järeldus. Internet võib küll olla üks viis sotsiaalset kapitali hallata, kuid kui ta on ainuke, siis võib see tähendada oluliselt vähem suurt usaldust nõudvaid suhteid.
Edasi uurisin, kuidas mõjub Rada7-s veedetud aeg erinevatele sotsiaalse kapitali tüüpidele. Ilmnes, et see mõjub positiivselt Rada7-põhisele sotsiaalsele kapitalile. Mis on loogiline… rohkem suhtlust tähendab rohkem sotsiaalset kapitali. Kuid palju huvitavam on see tulemus, et tihedamate kasutajate võrguväline sotsiaalne kapital ei olnud madalam kui harvemate kasutajate oma. Ehk siis teine järeldus: Rada7-s veedetud aeg ei vähenda inimeste sotsiaalset kasu võrgust väljas. Vähemalt inimestele endile tundub nii 🙂
Nagu ma mainisin, siis mõõtsin oma küsimustikuga ka inimeste ekstravertsust. Lühidalt tähendab see inimeste loomulikku soovi ja valmisolekut suhelda (Pikem seletus wiki-s). On loogiline arvata, et mida rohkem inimesele meeldib suhelda, seda rohkem on tal ka sotsiaalset kapitali. Käesolevast uuringus põhjal on see aga tõsi vaid kolme sotsiaalse kapitali tüübi puhul neljast uuritavast dimensioonist (siduv&ühendav ning Rada7-põhine&võrguväline). Rada7-põhine ühendav sotsiaalne kapital ei mõjutatud kasutaja valmisolekust suhelda.
See tulemus üllatas mind. Williamsi uurimuses ennustas ekstravertsus kõiki sotsiaalse kapitali sorte. Põhjus võib peituda Interneti omapäras anda edasi suhteliselt vähe sotsiaalset taustainfot (social cues). On the Internet nobody knows you’re a dog. Paljudes veebikeskkondades proovitakse seda korvata taustainfo andmisega. Nii on enamasti teate juures kohe näha ka ütleja postituste arv, staatus, liitumise aeg jne. Rada7-s on erinevalt tavafoorumist igasugune taustainfo esmapilgu eest ära peidetud. Kui üldiselt on teada, et introvertsemaid inimesi igasugune taustainfo häirib, siis Rada7-s on seda taustamüra võimalikult palju vähendatud. Selle tulemus võib olla see, et introvertsemat kasutajat ei häiri teda segavad sotsiaalsed vihjed ning ta saab vabamalt suhelda. Tuleb aga silmas pidada, et see tulemus on kõigest arvamus. Selle faktiliseks tõestamiseks tuleb läbi viia eraldi uuring.
Kokkuvõttes sai veelkord kinnitust fakt, et sotsiaalne kapital on Internetis täitsa olemas. Erinevalt võrguvälisest on ta teistsuguse struktuuriga, ent Rada7 suhetest on täitsa võimalik kasu saada. Samuti ei tohiks Rada7-s aja veetmine kahjustada võrguväliseid suhteid. Lisaks sellele on lootust, et tänu Rada7-le saavad introvertsemad inimesed enda väljendamisega paremini hakkama. Peale selle ilmnes veel mõningaid seoseid, ent kõikide siin mainimine ajaks selle artikli veelgi pikemaks. Huvilistel on võimalik minu tööga ise sügavamalt tutvuda. Vastan hea meelega kõikidele kommentaaridele, mis võivad tekkida kas kommentaariumis või e-mailitsi.
Viide tööle: „Kas Internet päästab maailma? ISKS eesti keelde adapteerimine ja Internetikogukonna Rada7 uurimine.“
Kontakt: ukuvainik ät gmail punkt com
PS! Siinsete tulemuste puhul tuleb siiski arvesse võtta, et igasugused regressioonanalüüsi põhjal tehtud järeldused on kõigest ennustused. Kaljukindlate faktide saamiseks tuleks läbi viia mitu kordusmõõtmist. Samuti kehtivad need tulemused eelkõige Rada7 ja sarnase kasutajaskonna kohta. Kuid loodetavasti aitavad saadud tulemused teil Internetimaailmas paremini orienteeruda.