Rob Findel on 2009. aastal alustanud kollektiiv, mille eestvedajaks on Malcolm Lincolnis meelesõgedate liigutuste saatel kitarri mänginud sound´ide huviline Siim Raidma. Head tehnikataipu omav Findeli loominguline juht ei ole liialdanud oma ansambli promotööga, kuid ansambli koosseisu iseloomustab üsna kirev ajalugu – teiste seas on Findelis nt kaasa teinud Argo Vals, Karl-Juhan Laanesaar (Animal Drama, X-Panda), Eric Kammiste (Põhja-Tallinn), Toomas Lubja (Luna Vulgaris) jpt.
Täna õhtul esineb Rob Findel alustava sariürituse Indiroonika raames Genialistide Klubis. Seekord duona. Lisaks Siimule mängib Findelis hetkel Johan-Alexander Petti (Malcolm Lincoln). Et saada rohkem selgust, mis ollus see Findel on, otsustasin herr Raidmad natukene küsitleda.
Foto: Sander Salm
Kes või mis on Rob Findel?
Rob Findel ideelisel tasemel üritab käsitleda transhumanismi esimesi edusamme, inimese ja masina ühtesulamist kõige rudimentaarsemal tasandil. Nimelt – teadus on alustanud transformatsiooni ühelt poolt, näidates, et masin võib olla inimesele sama omane jäse kui vasak jalg, Rob Findel läheneb asjale teiselt poolt ja vaatleb masinate parasiitlikku/vastupandamatut iha olla inimesega üks.
Füüsilises vormis on Rob Findel kaheliikmeline elektro-indie-kollektiiv.
Mis juhtub siis, kui masina ja inimese ühtesulandumine jõuab kõrgemale tasandile? Kas sellises staadiumis suudab robot juba oma tundeid piisavalt hästi väljendada, et Rob Findel lõpetab oma tegevuse?
Findel ei aita robotil tundeid väljendada, vaid uurib inimese ja masina suhet. See suhe on pidev ja paratamatu ning võib lõppeda vaid siis, kui üks teise füüsiliselt hävitab. Selle ajani võib aga päris kindel olla, et Findel tiksub mingi vormi ja nimega edasi.
Foto: Sander Salm
Milline on teie bändi rig?
Johan kasutab Waldorf Blofeldi ja Casio lastesünti, minu kitarr läheb kärina kaudu võimendisse, vokaal läbib efektiseadme, kõik ülejäänu peab arvutist laskma.
Aja jooksul on mul kogunenud kõvasti huvitavaid instrumente ja vidinaid, millest mõnda plaanin lavale kaasa võtta, kui proovi- ja esinemisgraafik peaksid tihedamaks muutuma.
Võid saladuseloori kergitada?
Ei, pigem ei hakka enda kodus olevat vara üles loetlema. Turvariskid jne. Pealegi nii on rohkem põhjust huvitujatel end kontserdile kohale vedada.
Rob Findeli koosseis on aegade jooksul korduvalt muutunud. Miks?
Tegemist on mu esimese enda juhitud muusikalise ettevõtmisega ja ei saa oodata, et ma kohe tean, milline see välja nägema peaks. Võimalusi on lihtsalt nii palju, et pärast või enne iga kontserti võin kiinduda näiteks mõnda uude mõjutajasse ja järsku otsustada, et elektroduo on just see kõige sobivam vorm või et viieliikmeline ansambel annab kõige mõjusama spektaakli.
Hetkel oleme tõesti kahekesi, kuid taaskord hakkab tunduma, et ilma live-trummarita jääb energiat vajaka ja liiga palju jääb arvuti teha. Tõenäoliselt oleme järgmine kontsert taas uue seltskonnaga. Eks näis, millal see otsustamatu katsetustuhin lõpeb ja Findelisse üle ühe püsiva liikme tekib.
Õppisid TTÜs mõnda aega elektroonikat. Kas eriala valik on pigem tinginud elektroonika alaste teadmiste põimimise muusikaga või kiindumus muusika vastu viis õpinguteni?
Erialavalik tulenes otseselt hobist. Nimelt ehitasin keskkoolis kitarriefekte. Seega viisid mind TTÜsse elektroonikat õppima muusika ning legode- ja ehitamiserohke lapsepõlv.
Millal, kus ja miks kitarriõpingutega alustasid ja mis see esimene efekt oli, mille ehitasid?
Kõik sai alguse kodus vedelenud akustilisest kitarrist, mis kuulus mu emale. 12-aastaselt hakkasin selle vastu huvi tundma. Selleks hetkeks olid paljud sugulased kitarriga sina peal ja ma tundsin end kuidagi väljajäetult. Õppisin küll tol hetkel muusikakoolis klaverit, kuid varateismelise jaoks on klaver üks parajalt igav kaadervärk.
Pedaalide ehitamine tuli teemaks 2003. aastal, kui alustasin oma esimese bändiga. Leidsin internetist skeemi ja sain kuskilt teada mingi imeliku väikese elektroonikapoe Tartus Narva mäel. Olin ülimalt sillas, kuna ehitasin 38 krooni eest asja, mis poes maksis 1500 krooni. See võrdlemisi hale jeeli-jeeli töötav pedaalikäkk oli initsiaatoriks kinnisideele panna püsti enda muusikaelektroonika töökoda, mida ma praeguseni bänditegemise ja tööl käimise vahelduseks taga ajan.
Foto: Sander Salm
Kas mõned need eelpool mainitud asjad, mida oma bändi kavatsete lisada, on sinu enda ehitatud/kokku pandud?
Võimalik, kuid mulle meeldib poetehnika kasutamine – see on tulnud päris inseneride käe alt, läbinud kvaliteedikontrolli. Ei pea laval pidevalt mõtlema, mis juhtme, kui korralikult ja kuhu tinutasin. Hetkel on ideefaasis üks süntesaator, mis võib minuga lavale isegi jõuda.
Kunagi, kui sa Rob Findeliga alustasid, siis oli vähemalt minu tutvusringkonnas siin-seal juttu, et päris lahe bänd ja oli märgata, et teil mänge ikka oli. Praegu olete aga üsna madalat profiili hoidnud. Kas selle tekitas ebastabiilsena püsinud bänd, vähene huvi korraldajate poolt või midagi kolmandat?
Findel hääbus vist samal ajal, kui Robin kutsus mind Malcolmisse. Värskendav oli taas kellegi teise muusikat mängida. Malcolmis olles sai päris kõvasti ringi tuuseldatud ja pärast seda oli tarvis sellest intensiivsest perioodist üksi kodus nokitsedes taastuda.
Vahepeal otsustasime Malcolmi toonase bassisti Johaniga uue bändi kokku panna ning tõmmata asja duoks, et ei oleks liiga palju tundmatuid ja saaks kiirelt lavale. Andsime mõned kuud tagasi nime ‘b8it’ all paar klubilaivi ja nüüd tuli isu taas täisbänd kokku panna.
Mida täna Indiroonikal pakute?
Reedel saab vähemalt ühe ühiku jagu uut ja kõvasti ülekäidud vana. Võimalik, et see on meie viimane kahemehekontsert, nii et tasub üle kaeda.
Rob Findel:
http://www.rada7.ee/artist/robfindel
http://chiprock.com/robfindel/
http://www.facebook.com/robfindel?ref=ts&fref=ts
Indiroonika:
http://www.rada7.ee/yritus/67552
http://www.facebook.com/events/548698988488180/