Kinshasa pulbitsevate slummide ja pööraste rütmide saadikud kingivad Euroopa kultuuripealinnale live-helinduse. Ansambel esineb Tallinnas kontsertlinastuste sarja “Tummfilmid tõstavad häält” raames, mida korraldab SA Tallinn 2011 koostöös PÖFF-i ja bukkimisagentuuriga Rampade Org.

5. märtsil jõuab Euroopa kultuuripealinna Tallinna kaasaja afro-beat’i üks tuntumaid ja omanäolisemaid bände – Konono No 1 Kongo Demokraatlikust Vabariigist. Põhjala talve toob pulbitseva suurlinna Kinshasa palavaid urbanhelisid ansambel kontserdil Vene Kultuurikeskuses, luues laivis muusika 1929. aastal Tahitil filmitud klassikalisele Saksa tummfilmile Tabu. Kõik, mida te enne ei teadnud või teadsite erinevatest elektroonilise ja eksperimentaalse tantsumuusika suundadest või isegi nende värdvormidest, lükatakse ümber või leiab hoopis kinnitust. Sõltuvalt muidugi kuulaja tajuväljast või tajuja kuulmistasandist.

Niisiis! Tähelepanu! Lülitame sisse Bazombo trance-bändi unikaalse ruuporsüsteemi ning teeme meie tänase loo peategelastega lähemalt tutvust.

Nagu enne artikli kirjutamist kartsin ning ka kinnitust leidsin, on Konono No 1, nagu paljusid teisigi Kongo tantsumuusika pärle Euroopale tutvustanud ja neid ka produtseerinud Vincent Kenis. Valge belglane, kes on muusikas tegev 80ndate algusest ning mänginud paljudes afro-kuuba ja Kongo bändides, olles nii osa “family`st”. Kuid hetkeni, mil Konono muusika Euroopa maailmamuusika tabeleid ja kuulajate vaatajate südameid vallutama hakkas, oli ometigi pikk tee.

Mõningatel andmetel rekkajuht, teistel jälle taksojuht, kuid vähima kahtlusetagi mees nimega Mingiedi Mawangu oli Kinshasa tolmustel tänavatel roolis juba hilistel 60ndatel. Üha enam veendus ta nördimusega, et pill nimega likembe (traditsiooniline instrument, puust nn pöidlaklaver, varustatud metall-lehtedest keeltega), mida ta on lapsest saati harjutanud, ei kipu kuidagi üle kõlama põrgulikust ja lausa häirivast kesk-Aafrika suurlinna (selles hiiglaslikus sipelgapesas elab oma elu 10 miljonit inimest) lärmist. Niisiis, midagi tuli ometigi ette võtta! Ta leiutas ja hakkas ehitama odavaid mikrofone, mähkides vasktraati ümber magnetite, mis olid näpatud katki läinud autoosadelt. Seejärel võimendas ta oma pilli heli nende mikrofonide abil läbi madalaid sagedusi mängivate raadiote ja politsei megafonide kõlarite. Läbi esemete, mis kahtlemata olid Belgia hiljutise koloniseerimise elavad asitõendid. Aafrika mustadele muusikutele nii omaselt ehk kerge praaliva tooniga märgitult oli Mingiedi enda sõnul loomulikult esimene inimene maailmas, kes leiutas elektrilise likembe. “Jumal kui looja inspireeris mind võimendama likembet,” on ta hiljem tunnistanud. Igal juhul oli nüüd see algupärane karjuste pill, maailma esimene I-Pod, muudetud millekski selliseks, mis koos kõlades Aafrikast nii lahutamatute polürütmiliste trummidega, lõi ootamatult modernse saundi. Juured aga ikkagi säilisid, sest oma likembe ansambli jaoks adopteeris Mingiedi Bazombo (või lühemalt Zombo – rahvusgrupp, kuhu Mingiedi ise kuulub, juurtega Angoola piiri ääres) rituaalse muusika, mida mängiti algselt elevandi kihvadest tehtud puhkpillide orkestri poolt.

Reis Kinshasa slummidest Euroopa maailmamuusika lavadele oli Mingiedi enda teadmata alanud ja algse nimega bänd L’orchestre folklorique T.P. Konono Nº1 de Mingiedi loodud.

Oma esimese salvestuseni jõudis orkester 1978, mil lindistati debüütlugu Mungua- Muanga Zairis (Zair oli Demokraatliku Kongo Vabariigi aladel tollal asunud riigi nimi) ilmuva kogumiku tarvis. Ansambel jätkas oma nõiduslikku reisi koos kolme erinevalt häälestatud likembe, kolme vokaali ja terve müriaadi perkussioonidega, mis olid täiendatud nii vilede kui kellade, köögiatribuutika ja autoosadest ehitatud löökriistadega. Kogu see kolisev hüsteeriline helipark muundus bändi arenedes millekski selliseks, mis oleks kõlanud sarnaselt Autechre 90ndate vinüülidega, mida oleks võinud sämplida Gang Gang Dance oma tantsuloos või mille sugestiivne pulseerimine oleks ristanud A Certain Radio post-punk`i Tropicalia, Can`i või Neu motoorsete rütmidega. Mingiedi oleks aga ilmselt Euroopa kriitikutele vastanud: “Jumal kui looja pani mind mängima oma tööriistadega, tegin oma töö nõnda, kuidas suutsin.”

Kuigi Mingiedi on praegu juba hilistes 70ndates ja neil põhjustel aktiivselt mööda maailma eri nurki Konono No 1`ga ringi ei reisi (küll aga teeb seda tema poeg Augustin Makuntima Mawangu), on ta oma ülesande täitnud hästi. Orkestris on olnud koosseisu vahetusi, kuid ansambel on säilitanud oma algse tunnetuse ja eheduse, arendanud ja lihvinud helikeelt ning tõusnud üheks kuulsamaks Aafrika maailmamuusika artistiks üldse.

Vincet Kenise plaadifirma Crammed Disc andis bändi debüütalbumi "Congotronics" välja aastal 2005. Elektroonilise tantsumuusika ja indie-sõpradele oli see aga midagi täiesti uut, värskendavat ja enneolematut. Järgnes rida kiitvaid arvustusi väljaannetelt nagu New York Times, The Village Voice, Daily Telegraph, jne.

2006. aastal jahmatas ansambel üldsust ning võitis "Uue tulija" tiitli BBC Raadio 3 auhindade jagamisel maailmamuusika žanris. Järgnes koostöö Björk`iga tema loos "Earth Intruders" ("Sissetungijad planeedile Maa") stuudioalbumil "Volta", osaleti ka Björk`i promotuuril. 2010. aastal esitati bänd Grammy nominendina, kuna osales Herbie Hancock`i filmi ja muusika salvestamise projektis "Imagine", kus kaasa tegid veel Seal, Pink, India Arie, Jeff Beck, Oumou Sangare ja teised.

Simpsonite looja Matt Groening, kes uuest ja põnevast maailma eri rahvaste muusikast lugu peab, valis bändi omalt poolt esinema All Tomorrows Parties festivalile, mida ta kureeris mais 2010 Minehead`is Inglismaal. Samal kuul andis Crammed Disc välja Konono No 1 albumi "Assume Crash Position", mis on ühtlasi ka neljas osa Congotronics plaatide seeriast ja produtseeritud taas Vicent Kenise poolt.
Kõigele sellele lisaks on Konono No 1 kogunud tuntust ja tunnustust ka mitmel pool Põhja-Ameerikas ja Euroopas, olles seal tuuritanud juba mitmeid kordi ja esinenud festivalidel nagu Sonar, Coachella, Eurockeennes, The Big Chill, jne, jne.

Niisiis! Mawangu juunioril on põhjust oma isa ja perekonna üle kodutänava sõprade ees uhkust tunda. Naaberhoovi pannakse üles ruuporsüsteem, sms`i saatmise vaieldamatu maailmaparemik laseb näppudel likembel vabalt käia ning korraga on kohal kogu ümbruskonna naised, lapsed ja pereisad. Pidu, tants ja trall võib vaatamata vaesusele, relvakonfliktidele, raskele ja kaootilisele elule pulbitsevas ja kirevas Kinshasas alata. Muretsemiseks polegi põhjust, Konono No 1 on kultuuripealinnas kohal ja esineb Teile koosseisus:

Augustin Makuntima Mawangu – likembe
Gaston Menga Waku – vokaal
Mbuta Makonda – likembe
Jacques Mbiyavanga Ndofunsu – perkussioonid
Vincent Visi Niati – kellad
Pauline Mbuka Nsiaka – vokaal

Festivali ”Tummfilmid tõstavad häält” kogu programm Facebook`is:
http://www.facebook.com/tummfilmid