"Nad jõudsid Tombi klubi ette. Kuulutustetahvli kattis täielikult suur teadaanne, kus oli öeldud, et Tombi-nimeline Kultuuriklubi korraldab sellel ja sellel kuupäeval noorsookasvatuse balli, mille kavas on:
I VALSID NEIDUDELE
II TANTS
MÄNGIB ESTRAADIORKESTER
Vanamees ostis piletid ja nad astusid saali. Ilmselt oli esimene, programmiline osa – valsid neidudele – läbi; noorsugu oli saanud vajaliku annuse kasvatust ja praegu läks teine osa – tants."

Nüüdseks kasvatatakse Mustpeade Majas ilmselt nii noori kui vanu teises vaimus, Estraadiorkestri-nimeline koosseis mängib valdavalt Tartus (ja estraadiorkestreid eriti vist meie riigis enam ei leidugi) ning kindlasti on üksjagu muhulasi ka Tallinna kolinud, kuid ihalus kesklinna lokaalides enda hinge ja vaimu kosutada ei ole kadunud kuhugi.
Ei jää kaks ilma kolmandata ning lisaks Tartu ning Pärnu ja Viljandi kultuurikohtade vedurite intervjuudele, on nüüd luubi alla võetud loomulikult ka pealinna tegijad. Uurimaks, millises suunas liiguvad noorimad kultuurikeskused, -klubid ja -õu, küsitlesime Philly Joe´s, Erinevate Tubade Klubi, Vaba Lava, Kultuuriklubi Kelm ja kultuuriõu Pada esindajaid. Kuna pealinnas eelistasid paljud ajapuuduse tõttu intervjuusid anda meilitsi, otsustasime koguda kõik vastused kirja teel.

Jazziklubi Philly Joe´s
Philly Joe´s
Vastas jazziklubi Philly Joe´s omanik ja programmijuht Reigo Ahven.

Kuidas iseloomustaksite kontserdikohta Philly Joe´s? Mis asi see on?
Philly Joe’s on Tallinnas, Tatari 4 aadressil asuv jazziklubi, mis on loodud selleks, et muusikutel oleks võimalik esineda enda seatud mängureeglite järgi ning nii maksimaalselt soosivas keskkonnas kui võimalik. Klubi ei ole suur, meile mahub maksimaalselt 80 inimest istuma ja lisaks veel ehk 20-30 seisma, kuid täiesti arvestatava õnnestunud kontserdi tunde saab kätte ka 15-20 külastajaga.

Kuidas kujunes välja teie programm? Kas korraldate valdavalt ise sündmusi või rendite pinda?
Meie programm on peamiselt pakkumispõhine, sest me ise korraldame kõige rohkem 20% oma kontsertidest.
Philly Joe’s-sse esinema saamise sõel kujutab endast peamiselt muusikute initsiatiivi ning akustiliste eelduste sümbioosi. Olles näinud arvestatavalt vaeva, et teha muusikutele esinemise korraldamine võimalikult mugavaks, lihtsaks ja meeldivaks, saame olla kindlad, et vaatamata meeletute summade liikumise ebatõenäosusele, on kontserdid meie juures reeglina kõigile osapooltele ägedad.

Mitu sündmust teil keskeltläbi nädalas toimus? Kas kõik oli ainult jazz või leidus ka rahvatantsu ja koorilaulu?
Peamiselt oleme jazziklubi, aga samuti nagu see avatud muusikastiil, oleme ka klubina avatud eri stiilide kooslustele ning eksperimentidele. Lisaks muusikale (jazz, rütmimusa, pärimusmuusika, klassikalise kõla esindajad) on meil toimunud ka popmuusika plaatide presentatsioone, lausimprovisatsiooni õhtuid, teatrit, tantsuetendusi, filmiõhtuid jne.

Mis on programmi koostamisel tähtsaim?
Programm on isetekkeline, see tähendab, et meil ei ole väga jäika raami ees, kui palju peab kontserte toimuma või mis balansis need peavad omavahel olema. Kõik tõsiseltvõetavad esineda soovijad kaalutakse läbi ning suuremate ebakõlade puudumisel on nad vabade päevade olemasolul alati esineda saanud.

Kas saate lisaks ka mingil määral toetust omavalitsuselt ja/või riigilt?
Alustuseks saime toetust Hasartmängumaksunõukogult, Eesti Kultuurikapitalilt ning Kultuuriministeeriumilt.
Viimasel aastal oleme saanud toetusi kaudselt: mõnede meie juures toimuvate üritustesarjade korraldajatele on toetusi eraldatud.

Kuidas iseloomustaksite lõppenud aastat Philly Joe´s?
Lõppenud aasta oli meie jaoks küllalt murranguline. Oleme ilmselt kogunud piisaval hulgal regulaarselt meid külastavaid muusikahuvilisi inimesi, sest absoluutne täismaja oli küllalt sage nähtus ning sellest tulenevalt saime tegeleda nii klubi käimashoidmise kui ka arendamisega.
Muidugi jäi üheks tipphetkeks kõikide Eesti rütmimuusikakoolide ja Jazzkaarega koostöös toimunud Antonio Sancheze workshop, kus umbes 110 inimest oli toas ja vähemalt sama palju õues.

Milline ettevõtmine oli finantsiliselt tulutoovaim, milline laastavaim?
Nendes kategooriates me eriti ei mõtle, ühtegi rongiõnnetust ei olegi olnud, ning kui neid ka tekib, on nad alati millegi jaoks head.
„Tulutoovaim” on ka väga suhteline, sest meie jaoks on olulisem see, et meie muusikud omavad päris OMA klubi – suhtlevad vabamalt põlvkondade vahel ja on kokkuhoidvamad ning õnnelikumad kui mistahes naaberriigi muusikud. See on meie jaoks kõige "tulutoovam".

Milline Philly Joe´s ruumides toimunud sündmus oli hingekosutavaim?
Äkki võin siinkohal ära mainida kohe aastavahetuspeo, mis ühtlasi oli ka Philly Joe’s 2. sünnipäev (01.01.2014 avasime), mille raames käis meie juures üle 60 muusiku koos oma sõpradega ja kõik tundsid ennast nagu kodus. Kosutas küll!

Aasta kõige ebameeldivam klient (mitte nimi, vaid kirjeldus). Võib olla ka fiktiivne koondkuju.
Üks soomlane (mulle väga meeldivad soomlased tegelikult, oman palju häid muusikutest, ärimeestest, juristidest, haritlastest sõpru), kes ühe vaikse kontserdi ajal pani jalad pidevalt tooli seljatoe peale, kõrgemale enda isiklikust peast ja rääkis üle laua kõva häälega. Kui juhtisin tähelepanu sellele, et meie klubis austatakse muusikuid nagu ei kusagil mujal, pani demonstratiivselt jalad veel kõrgemale ja sättis parema käe pikima sõrmega (ainult sellega, eksju) oma prille. Aga kõik lahenes tsiviliseeritult ning ta lahkus üsna pea.

Millisel Eesti kollektiivil tasuks kõrva peal hoida? Kas mõni artist või bänd suutis sel aastal üllatada, avastasid midagi uut?
Kindlasti on selle aasta leid Trump Conception – hullumaja, mis bänd, lood, arrid! Sellest saab korralik kärgatus!

2015. aasta parim lugu?
Seda on väga keeruline muidugi välja tuua. Mulle väga meeldib Kirke Karja – suurepärase noore pianisti ja helilooja sisemaailm!

2015. aasta parim kontsert?
Parim kontsert oli Jukka Eskola Quartet 26. mail. Puhas maailmatase!

Aasta 2015 meenutas suuresti aastat… ja miks?
Kahjuks meil ole selliseid võrdlusi võimalik teha. Oli ainulaadne aasta.

Mis on plaanid ja ootused järgnevaks aastaks?
Jõuda veel lähemale oma unistusele saada maailma parimaks jazziklubiks!

Tunnustamist vääriv heli- ja valgusmees?
Meile väga meeldivad Haar, Otto-Karl ja Rainer.

Milline oleks 2015. aasta unistuste bänd?
Holger Marjamaa Trio koosseisus Holger Marjamaa (klaver), Heikko Remmel (kontrabass), Jukkis Uotila (trummikomplekt). Unistada maksab, sest need täiesti fenomenaalsed muusikud astusidki meie juures kohe aasta alguses üles. Tere tulemast! Meie programmist saab ülevaate phillyjoes.com ja samuti üsna ammendavalt facebook.com/phillyjoes.

Erinevate Tubade KlubiFoto: Harry Tiits
Erinevate Tubade Klubi
Vastas üks Erinevate Tubade Klubi eestvedajaist, Johannes Veski.

Kuidas iseloomustaksite Erinevate Tubade Klubi? Mis asi see on?
Erinevate Tubade Klubi on klubi ning seda ilma tallinlasele harjumuspärase eesliiteta “öö”. Teater, kontsert, klubilised tegevused ja vahel ka öisem peomeeleolu seotakse siin koduse atmosfääri ja ohtra multimeediaga.

Kuidas kujuneb välja teie programm? Kas korraldate valdavalt ise sündmusi või rendite pinda?
Pigem jätame endale võõrustajarolli: toetame külaliskorraldajaid nõu ja jõuga, et meie tehnilised ja ruumilised lahendused neile parima võimaliku tulemuse võimaldaks.

Mitu sündmust teil keskeltläbi nädalas toimus? Kas kõik oli ainult indie või leidus ka rahvatantsu ja metalit?
Vähemalt korra nädalas (vahel ka kaks) etenduvad ETK-s Cabaret Rhizome’i lavastused. Korra kuus (vahel ka kaks) suurem öine tantsupidu. Korra kuus (ja ainult korra) Päevaklubi. Nende otsa valik väga eriilmelisi sündmusi, tõepoolest rahvatantsust sahisev-mühiseva nüüdismuusikani.

Mis on programmi koostamisel tähtsaim?
Mitte punnitada. Regulaarne lahtiolek, “regulaar-temaatiline-kolmapäev" ja kohustuslik reedene üle-linna-disko ei ole meie jaoks eesmärgid omaette. Võtame rahulikult, kui võtame teha, teeme korralikult.

Kas teie programmil on mingisugused piirid? Midagi, mida te kavva kindlasti ei võta?
Maitse üle ei vaidle.

Kas saate lisaks ka mingil määral toetust omavalitsuselt ja/või riigilt?
Erinevate Tubade Klubil taolised toetused puuduvad.

Milline Erinevate Tubade Klubi ruumides toimunud sündmus oli hingekosutavaim?
ETK-s toimunud sündmustest on hingekosutavaim olnud nüüd juba ca 25 korral etendunud Cabaret Rhizome’i lavastus “Otsuse anatoomia”, mis iga kord pakub ühtviisi põnevust nii publikule kui ka tegijaile endile. Lavastus, mis iga etendusega erineva lõpptulemuseni jõuab, lubab põnevust ka tulevasteks etendusteks, sest kõik versioonid ei ole veel kaugeltki läbi proovitud.

Kuidas iseloomustaksite Erinevate Tubade Klubi lõppevat aastat?
Lõppenud aasta ületas ootusi ja võib rahule jääda.

Millisel Eesti kollektiivil tasuks kõrva peal hoida? Kas mõni artist või bänd suutis sel aastal üllatada, avastasite midagi uut?
Genka ja Paul Oja kontsert lumelauahooaja avamisel oli awesome. Pritsis kihisevat ja põrand värises korralikul kombel.

Teatrikeskus Vaba Lava
Vaba Lava
Vastas Vaba Lava juhatuse liige Kristiina Reidolv.

Kuidas iseloomustaksite Vaba Lava? Mis asi see on? 

Vaba Lava teatrikeskus on platvorm, millele nagu korallrahule, kinnituvad erinevad sündmused. Vaba Lava tuumaks on etenduskunstid – kaasaegne sõna-, tantsu- ja muusikateater. Samas on programmi plaanitud kontserte, näitusi, kino, moeshow’sid, kaasaegset tsirkust jne, sest laiemalt on Vaba Lava paleuseks ja sihiks interdistsiplinaarsus. Vaba Lava mentaliteeti iseloomustab kõige enam “kõik voolab“ põhimõte – soovime, et iga päev toimuks midagi uut ja ootamatut.

Kuidas kujuneb välja teie programm? Kas korraldate valdavalt ise sündmusi või rendite pinda?
Vaba Lava visiitkaardiks on kuraatoriprogramm, mille koostavad Vaba Lava kuraatorid ideekonkursi baasil. 2015.-2017. aasta hooaegadel on meie kuraatoriteks rahvusvaheline teatriekspert Thomas Frank Austriast ning teatriteadlane ja -uurija Madli Pesti. Kuraatoriprogrammi produtsendiks või kaasprodutsendiks on alati Vaba Lava. Kuraatoriprogramm moodustab mängukavast umbes poole.
Lisaks rendime maja välja erinevatele kultuurikorraldajatele – meie majas annavad etendusi erinevad väike- ja projektiteatrid ning toimuvad kontserdid, näitused, moeshow’d jne. Vaba Lava uksed on kõigile avatud.

Mitu sündmust teil keskeltläbi nädalas toimus? Kas kõik oli ainult teater ja jazz või leidus ka rahvatantsu ja indie’t?
Hooaja vältel on Vaba Lava töös seitse päeva nädalas – toimuvad emmad-kummad, kas avalikud üritused või on käimas lavastuste ettevalmistus- ja prooviperiood. Eelmisel hooajal oli meie mängukavas 70% teatrit ning ülejäänud osas muud kultuuri. Kui hästi otsida, siis peale teatri ja jazzi leiab kindlasti ka indie’t ja äärmuslikul juhul ka rahvatantsu.

Mis on programmi koostamisel tähtsaim?
Soovime, et meie programm oleks professionaalne, aga samal ajal ka üllatuslik ja innovaatiline. Eesmärgiks on ühelt poolt anda võimalusi projektiteatritele ja vabatruppidele, kes igapäevaselt koos ei tööta, ning teiselt poolt pakkuda üllatusmomente publikule.

Kas teie programmil on mingisugused piirid? Midagi, mida te kavva kindlasti ei võta?
Meil on kindlasti eetilised piirid, neist lähtuvalt oleme nii mõnegi „põneva ürituse“ ära öelnud.

Kas saate lisaks ka mingil määral toetust omavalitsuselt ja/või riigilt?
Vaba Lava saab tegevustoetust Kultuuriministeeriumist, Kultuurkapital aitab välja tuua kuraatoriprogrammi lavastusi, meil on suursponsor Starman ning üha enam taotleme toetusi ka välisfondidest. Vaatamata sellele on omatulude teenimisel oluline roll.

Kuidas iseloomustaksid Vaba Lava lõppevat aastat?
Lõppev aasta oli hoogne ja nagu Madis Kolk Sirbis kirjutas – Vabast Lavast on saanud kultuurirahva tõmbekeskus. Tõesõna, eelkõige just sel sügisel toimunud üritused müüdi välja nii kiiresti, et paljudel juhtudel võtsime kavva lisaetendused – erinevalt teistest kultuuriasutustest saime lisada lausa samale päevale kaks etendust või kontserti. Mängisime kaks korda päevas Vaba Lava kuraatoriprogrammi lavastusi „alastusest enam“ (lav. Doris Uhlich), „Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised“ (lav. Tiina Sööt) ja „sugu:N“ (Mari-Liis Lill, Ursula Ratasepp, Hilje Murel, Evelin Võigemast) ning ka Kõrsikud ja Lauri Saatpalu andsid publiku suurel soovil kaks kontserti päevas. Meie suureks rõõmuks hakkab juba tavapäraseks muutuma, et ühe päevaga käib majast läbi 400-800 kontserdi- või teatrikülastajat.
2015. aasta statistika veel koos pole, ent esimese hooaja (2014/2015) publikuarv oli üle 42 000.

Milline ettevõtmine oli finantsiliselt tulutoovaim, milline laastavaim?
Vaba Lava (kaas)produtseerib vaid kuraatoriprogrammi, ülejäänud osas rendime maja välja. Seega suured publikunumbrid ja sellega seotud piletitulud toovad eelkõige rõõmu kultuurikorraldajatele.

Milline Vaba Lava ruumides toimunud sündmus oli hingekosutavaim? 
Kõige intrigeerivam lavastus oli Austria koreograafi Doris Uhlichi „alastusest enam“, kus 17 alasti tantsijat rokkisid laval Doris Uhlichi DJ-set’i saatel Ozzy Osbourne’ist Red Hot Chilly Peppersini. Doris Uhlich on tantsumaailma tõeline rockstaar.

Aasta kõige ebameeldivam klient (mitte nimi, vaid kirjeldus). Võib olla ka fiktiivne koondkuju.
Meile teevad rõõmu kõik meie kliendid.

Millisel Eesti kollektiivil tasuks kõrva peal hoida? Kas mõni artist või bänd suutis sel aastal üllatada, avastasite midagi uut?
Loodetavasti võtab Jakob Juhkam üha põnevamad muusikalised rajad ette. Samuti Ingrid Lukas.

2015. aasta parim lugu?
Julia Holter „Sea calls me home“.

2015. aasta parim kontsert?
Magma kontsert Vabas Lavas Jazzkaare raames.

Aasta 2015 meenutas suuresti aastat… ja miks?
Kuivõrd tähistasime 19. septembril oma esimest sünnipäeva, siis 2015. aasta meenutas ükskõik millise elava organismi esimest eluaastat: palju uut, kiire areng, suured ootused.

Mis on plaanid ja ootused järgnevaks aastaks?
Loodame, et Vaba Lava kuraatoriprogramm suudab ühiskonda kõnetada – kuraatoriprogrammi fookuseks on kogukond ja integratsioon ning selle raames on plaanis välja tuua hulk tavatuid ja originaalseid lavastusi. Eriti suure põnevusega ootame välislavastajate koostööd Eesti näitlejate, etenduskunstnike, tantsijatega vms – verevahetus, mis annab alati ootamatuid tulemusi.

Tunnustamist vääriv heli- ja valgusmees?
Valgustaja Priidu Adlas ja helimees Lauri Liivak.

Milline oleks 2015. aasta unistuste bänd? 
Julia Holter.

Kultuuriõu PadaFoto: Renee Altrov
Pada
Küsimusile vastas kultuuriaia Pada 2015. aasta programmi juhtinud Raimond Põldmaa.

Kuidas iseloomustaksid Pada? Mis asi see on?
Pada on parkaed keset Tallinna, kus toimuvad suvisel ajal kontserdid ja klubimuusika peod, näitused ja muud sündmused, mida sooja ilmaga väljas nautida saab.

Kuidas kujunes välja teie programm? Kas korraldate valdavalt ise sündmusi või rendite pinda?
Valdavalt kaasasime programmi klubiväliseid korraldajaid, kuid programmi kuulus ka ise korraldatud sündmusi. Tallinnas on meeletult palju erinevaid pidudeseeriaid, kes aasta läbi võõrustavad end erinevates siselokaalides, kuid niipea kui suvi kätte jõuab, otsivad ka nemad uusi lahendusi ja kohti, kus suvel oma pidudega jätkata. Seega polnud suurt probleemi nad üles leida ning neile suveks teistmoodi lahendust pakkuda. Mitmetel oli ka varasem kogemus samas kohas enne meid tegutsenud Kanalaga, seega koht oli nii neile kui ka pidulistele tuttav. Erinevalt eelmistest aastatest oli sel aastal ruume ja lavasid rohkem, seega oli ka programmi võimalik laiendada. Lisaks pidudeseeriatele saime mitmetele suvekontsertide korraldajatele pakkuda välilava.

Mitu sündmust teil keskeltläbi nädalas toimus? Kas kõik oli ainult indie või leidus ka rahvatantsu ja koorilaulu?
Nädalas toimus keskeltläbi neli sündmust ning programm oli üsna seinast seina, leidus nii avangardi kui ka poprokki, nii diskot kui ka teknot.

Mis on programmi koostamisel tähtsaim?
Eks kõige tähtsam on ikka see, et programm koosneks sündmustest, mis inimestele huvi pakuvad. Piisavalt palju, et nad kohale tulevad ning on nõus ka pileti soetama.

Kas saate lisaks ka mingil määral toetust omavalitsuselt ja/või riigilt?
Ei, Pada toimetas Kultuurikatla Aia pinnal eraettevõttena, kes tegevuseks toetusi ei saanud.

Kuidas iseloomustaksid Pada lõppevat aastat?
Esimene hooaeg oli küllaltki edukas. Kõik asjaosalised jäid rahule sellega, et inimesi käis palju ning oli näha, et neile meeldis seal olla ja nad tahtsid ka tagasi tulla. Loomulikult on mitmeid asju, mida esimesest hooajast õppida. Kurta saab vaid ootamatult kehva suveilma üle, mis meid ka otseselt mõjutas. Kahjuks on nii, et inimene ei taha suveaeda paduvihma kätte külma ilmaga tantsima või kontserti vaatama tulla.

Milline ettevõtmine oli finantsiliselt tulutoovaim, milline laastavaim?
Nagu klubide puhul ikka, olid kõige edukamad hooaja avaõhtu ja hooaja lõpetamine. Kehvemad jällegi mõned (Tallinna mõistes isegi väga suured) klubimuusika üritused, mille ebaõnnestumisele sai ainult kehva ilma ette heita.

Milline Paja ruumides toimunud sündmus oli hingekosutavaim?
Häid pidusid oli palju, kuid kõige enam võis vast rõõmu tunda hooaja avaõhtu üle, sest sinnamaani polnud veel tekkinud väga hästi ettekujutust, et kas kõik saab õigeks ajaks valmis (loomulikult ei saanud), kas see koht ka päriselt toimima hakkab ning kas inimesed tahavad seal aega veeta. Avaõhtu tõestas, et tahavad.

Aasta kõige ebameeldivam klient (mitte nimi, vaid kirjeldus). Võib olla ka fiktiivne koondkuju.
Klient, kes hoolimata sellest, et korda tehtud Kultuurikatla Aeda oli ehitatud kaheksa WC-d (varasematel aastatel olid seal ajutised välikäimlad), otsustas ikka, et kõige lihtsam on end puu või seina najale kergendada.

Millisel Eesti kollektiivil tasuks kõrva peal hoida? Kas mõni artist või bänd suutis sel aastal üllatada, avastasid midagi uut?
Meile jääb see au, et oma esimese avaliku kontserdi andis augustis meie juures hetkel tuntust ja menu koguv NOËP, kes on sellest ajast saati müünud välja vist iga klubi ja kontserdisaali, kuhu teda esinema on kutsutud.

2015. aasta parimad lood?
Pajas: Smilers "Varumees" (Mart Mardisalu feat. Hedvig Hanson, kaver).
Mujal: Kosmikud ja Üllar Jörberg "Jeesus Kristus" (midagi hingele), Cattle Decapitation "Manufactured Extinct" (midagi vaimule).

2015. aasta parimad kontserdid?
Pajas: Rahva Oma Kaitse 20 (Kukerpillid, Smilers, Peeter Oja ja Kosmikud, Röövel Ööbik, Köök, Elephants from Neptune).
Mujal: Comeback Kid Tapperis ja Liima RuhnuRahu festivalil.

Mis on plaanid ja ootused järgnevaks aastaks?
Hetkel polegi täiesti kursis, et mis järgnev aasta Paja jaoks kaasa toob, kuid eks saame näha.

Tunnustamist vääriv heli- ja valgusmees?
Tunnustamist vääriv helimees on Andrus Uutsalu ja tunnustamist vääriv valgusmees on Meelis Lusmägi.

Milline oleks 2015. aasta unistuste bänd?
Unistuste bänd on bänd, kes tuleb soundchecki kohale kogu vajaliku tehnika ja personaliga, on koostööaldis ja sõbralik ning saab ise kenasti hakkama, kui neile saabudes kätte anda PA left– ja right-otsad. Kohtusin sel aastal mõne sellise bändiga, täitsa uskumatu vaatepilt.

Kultuuriklubi Kelm
Kultuuriklubi Kelm
Vastas kultuuriklubi Kelm programmijuht Uku Talmar.

Kuidas iseloomustaksid Kelmi? Mis asi see on?
Kelm on kultuuriklubi. Avatud ja mitmekülgne paik, kus saab külastajana pea iga päev osa põnevatest tegevustest ning loojana oma projektile toetava proovi- ja esitluskeskkonna.

Kuidas kujuneb välja teie programm? Kas korraldate valdavalt ise sündmusi või rendite pinda?
On mõlemaid. Nädalavahetuste osas oleme piisavalt populaarseks saanud: väga palju soovijaid on järjekorras ning suuresti pakume ruume ja korraldusabi neile. Nädalasisese programmi aga oleme enamasti ise korraldanud.

Mitu sündmust teil keskeltläbi nädalas toimus? Kas kõik oli ainult indie või leidus ka rahvatantsu ja metalit?
Eelmise aasta keskelt alates oli meil iga päev sündmus sees. Aeg-ajalt oli mõni paus, aga üldiselt seitse sündmust nädalas. Leidus kõike kõhutantsust, viktoriinidest, kunstitöötubadest ja aruteluringidest kontsertide ja DJ-õhtuteni.

Mis on programmi koostamisel tähtsaim?
Avatus ja mitmekülgsus. Tahame pakkuda noortele loomeinimestele võimalust heas ja toetavas keskkonnas oma projekte ellu viia.
Muuseas, väga iseloomulik meie programmi puhul on ka maksa-palju-tahad piletisüsteem, mille meie, minu teada, esimesena Tallinnas kasutusele võtsime (vähemasti nii laialdaselt) ja mis on hakanud vaikselt nüüd mujalegi levima.

Kas teie programmil on mingisugused piirid? Midagi, mida te kavva kindlasti ei võta?
Pigem ei ole. Mõnda tüüpi elektrooniline tantsumuusika ei lähe meie ruumides väga hästi peale, aga risti ette ei löö pea kunagi.

Kas saate lisaks ka mingil määral toetust omavalitsuselt ja/või riigilt?
Ei, oleme täiesti iseseisvad.

Kuidas iseloomustaksid Kelmi lõppevat aastat?
Arvestades, et me veel aasta alguses olime väikestes keldriruumides ja nüüd oleme suurel kahe saaliga pinnal, siis ütleks, et päris kasvav trend oli (omavahel naljatlemegi, et meil kombeks iga aprill uue kohaga välja tulla, et mis sel aastal?). Hästi palju õppetunde ja endale sobivate süsteemide paikaloksutamist. Lavatiimi väljaõpetamine, baari efektiviseerimine jne. Hakkame sinna jõudma, kus ei tee enam lolle vigu kogenematuse tõttu ja saab selle võrra veel rohkem kvaliteedile keskenduda.

Milline ettevõtmine oli finantsiliselt tulutoovaim, milline laastavaim?
Avapidu ja aastavahetus olid üksiksündmustena väga tulusad, nagu eeldada võis. Üleüldiselt “halva muusika pidu" Guilty Pleasure on meie pidudest kõige tulusam jätkuvalt ja väga rõõmustav oli see, et teisipäevased viktoriinid tõid ikka stabiilselt maja täis terve aasta.
Laastavat õnneks väga midagi ei olnudki. Suvel vaiksel ajal mõned DJ-peod ja mõned kontserdid, mis sattusid veidratele nädalasisestele päevadele, olid eelarveliselt keerukad, aga hästi õnnestunud sündmused seal kõrval tegid kuhjaga tasa.

Milline Kelmi ruumides toimunud sündmus oli hingekosutavaim?
Millegipärast oli sel aastavahetusel täiesti suurepärane meeleolu. Mitte, et seal oleks midagi ebaloogilist, aastavahetus ongi tore, aga sel korral kuidagi eriti. Rahvast voolas igast august sisse ja välja, aga see kõik oli jube rõõmus ja sõbralik.

Aasta kõige ebameeldivam klient (mitte nimi, vaid kirjeldus). Võib olla ka fiktiivne koondkuju.
See oleks vist purupurjus läbistamatu aktsendiga inglise keelt rääkiv ülbe mees, kes ei ole peo lõpus nõus mitte kuidagi lahkuma, sest ta on liiga tähtis/lahe/rikas, et teda välja visata, võtab end baarileti ees paljaks, läheb kõrvale saali, et meie helisüsteem lavalt alla lükata, siis liigub alla turvameeste ja külastajatega kaklema ning tagatipuks roojab WC-poti kõrvale ning oksendab pissuaari umbe (kõik on reaalselt juhtunud, aga õnneks mitte ühe inimese näol).

Millisel Eesti kollektiivil tasuks kõrva peal hoida? Kas mõni artist või bänd suutis sel aastal üllatada, avastasite midagi uut?
The Queen Of Spades oli väga võimas üllataja. Gavrilo Printsiip saab ka varsti lõpuks valmis oma albumiga, mida väga ootame.

2015. aasta parim lugu?
Mul on Avoid Dave’i vastu isiklik nõrkus. “Fantasy” ma ütleks.

2015. aasta parim kontsert?
Jällegi meeleolu poolest aastavahetus. Super. Ei oskagi välja tuua, milline bänd täpselt. Progress või Gavrilo Printsiip äkki.

Aasta 2015 meenutas suuresti aastat… ja miks?
Ei meenutanudki. Täiesti omanäoline aasta oli. Kui siis ainult aastat 2014, sest siis avasime Kelmi. Enne seda oli hoopis teine elu.

Mis on plaanid ja ootused järgnevaks aastaks?
Suuta samamoodi jätkata. Võibolla nädalasisest programmi natuke veelgi mitmekülgsemaks teha, mingeid eriti veidraid asju tahaks sisse võtta: allveekudumine või ekstreemraamatupidamine või midagi muud kreisit. Nädalavahetuseti võibolla veidi veel tihedamini kontserte suuta korraldada, kui praegu.

Tunnustamist vääriv heli- ja valgusmees?
Ta on meil rohkem tehnika tarnija rollis, aga Veljo Tornist on olnud asendamatu tegelane terve aasta vältel. Ei ole ühtegi tehnilist muret, mida see härra ei suudaks lahendada.

Milline oleks 2015. aasta unistuste bänd?
Paneks ühte prooviruumi ja stuudiosse kaheks nädalaks kinni sellised tegelased nagu Taavi Paomets, Ragnar Kaasik, Robert Linna, Jon Mikiver ja Kostja Tsõbulevski ja annaks neile kõik instrumendid, mida nende hing ihkab ja ei laseks enne välja, kui on valmis terve albumijagu materjali. Olge mureta, süüa annaks ikka ka. Sushit näiteks. Huvitav, kuidas erinevad menüüd albumitegu mõjutavad? Kas sushiga tehtud album on väga teistsugune kui pitsaga tehtud? Ja teeks esika siis Kelmis.

Loe lisaks:
Kultuurikohtade vedurid 2015 – 1 – Tartu
Kultuurikohtade vedurid 2015 – 2 – Pärnu ja Viljandi