Nad ei anna eriti intervjuusid. Või siis on minu guugeldamisoskus seoses suvise palavusega tõsiselt alla käinud. Neist on olemas ainult üks hägune ja kaugelt pildistatud promofoto, mis ei anna aimu bändi liikmete identiteetide kohta. Nende lüürika nõretab misantroopiast, vihast ja põlastusest. Žanripolitsei on määratlenud neid kui blackened stoner. Esmaspäeval soojendavad nad Tallinnas Eyehategodi. Nad on 1998. aastal Soomes, Lahtis kokku tulnud Fleshpress. Ja järgnevalt vastavad nad kuuele kiirküsimusele.
90ndate alguses koos Buzzoveniga tuuritades, ähvardas Eyehategodi laulja Mike IX Williams öömaja pakkunud korteriperenaise kassid mikrolaineahjus ära grillida, kui too veelkord ta und peaks segama. Milline on olnud kõige radikaalsem ähvardus, mille olete pidanud tegema, et peale kontserti rahulikult välja puhata?
Kui päris aus olla, siis ei tule ühtegi ähvardust meelde. Tavaliselt oleme just meie need, kelle peale naabrid häält tõstavad.
Lisaks EHG’le on New Orleansi muusikaskene andnud maailmale veel ka Acid Bathi, Crowbari, Soilent Greeni ja Downi. Milline on teie suhe sludge’i ja milline NOLa bändidest on teie isiklik lemmik?
Fleshpressi liikmed kuulavad kõik paljusid erinevaid muusikastiile, kuid sludge oli just see katalüsaator, mis tõukas meid kunagi bändi moodustama ja muusikat tegema hakkama. Sludge žanris on hulgaliselt väga ägedaid ansambleid, kuid minu raudseteks lemmikuteks on eelkõige esimese laine sludge-bändid (EHG, Crowbar, Noothgrush, Floor, Cavity, Greif). EHG, Crowbar, ja Down on kindlad NOLa lemmikud ja uutest tegijatest kindlast Thou, mis on väga-väga asjaliku astumisega bänd.
Peaaegu kõik Fleshpressi plaadid on ilmunud limiteeritud 300-400 eksemplaris ja siis aktiivkataloogist kustutatud. Miks olete valinud just sellise avaldamispoliitika, mitte tavalise – seni, kuni inimesed neid tahavad, seni on plaadid ka trükis?
Tegelikult on limiteeritud kogustes ilmunud ainult vinüülid, kõik täispikad plaadid ilmusid ka CD-na ja on endiselt saadaval. Mis puutub tiraažide suurusesse, siis ilmumise hetkel polnud lihtsalt suuremat nõudlust (võib spekuleerida, et kas isegi nüüd on?). Seega oli üsna loogiline käitumine, et valmistasime plaate tiraažis, mille suutsime kindlasti ka maha müüa ja mis ei jää aastateks kuhugi laonurka hallitama.
Fleshpressi trummari Mikko Aspa tööks on tumedate pornofilmide lavastamine, lisaks toimetab ta ka Erotic Perversion nimelist seksiajakirja. Kuidas ta sattus sellisele alale?
See on tegelikult tema hobi, mitte päris töö. Ta toimetab paljusid erinevaid ajakirju ja tegeleb visuaalsete kunstidega, mis on kõik seotud teemadega, mis talle huvi pakuvad.
Fleshpressil on väga tugev visuaalne imago. Kes on teie plaadikaante ja T-särgi kujunduste autoriks?
Sõltuvalt olukorrast, kuid enamasti on autoriks bändi liikmed. Kuid aeg ajalt oleme kasutanud ka erinevate kunstnike töid.
Teie viimane täispikk album „Pillars“ ilmus 2007. aastal. Peale seda olete avaldanud kontsertalbumi ja mõned EP’d. Millal võime oodata uut täispikka Fleshpressi plaati?
Me lindistasime uue täispika plaadi selle aasta alguses. Materjal on hetkel masterdamisel ning näeb CD-l ja vinüülil ilmavalgust mõne kuu pärast.
Ja lõpuks üks traditsiooniline küsimus. Mis on teie lemmik rada 7?
Roxy Musicu "In Every Dream Home a Heartache" kontsertalbumilt „Viva!“.
Nende plaat on Eesti (stoner)rokk ringkondades viimase viie aasta kõige oodatum debüütplaat. Kohalikel bändikonkurssidel on kinni pandud kõik, mis vähegi on võimalik kinni panna. Bändi ja oodatavat debüütplaati ümbritsev haip on langenud osaks aga õigele asjale, mitte kolm aastat tagasi mujal maailmas moes olnud kohitsetud vingumisele. „7 000 000 Years“ on üks selle suve festivalihümnidest. Nende esinemised defineerivad väljendi „pedaali põhja vajutama“. Nad on pärit Paidest. Nende nimi on Nevesis ja esmaspäeval soojendavad nad Rock Cafés Eyehategodi. Kuid enne seda vastavad nad kuuele väikesele küsimusele.
90ndate alguses koos Buzzoveniga tuuritades, ähvardas Eyehategodi laulja Mike IX Williams öömaja pakkunud korteriperenaise kassid mikrolaineahjus ära grillida, kui too veelkord ta und peaks segama. Milline on olnud kõige radikaalsem ähvardus, mille olete pidanud tegema, et peale kontserti rahulikult välja puhata?
Õnneks ei ole tulnud kedagi rahuliku öö huvides suisa ähvardama hakata. Pigem on tulnud enda lärmil kraade maha keerata, kui teiselt poolt seina naabrimutt harjavarre käiku laseb. Küll aga meenub, kuidas naabrimees üksvahe iga jumala päev auke seina puuris ja sellega hommikul kella kuuest juba algust tegi. Pahura ja unesegase peaga lasin talle järjest kaks Cathedrali albumit. Hiljem kohtasin teda trepikojas ja selgus, et inglaste doom metal oli talle vägagi meelt mööda olnud. Win-win situation.
Talbotil algab augusti lõpus 28-kontserdiline Venemaa tuur, millele järgneb aasta lõpus veel ka Jaapani oma. Millal võime Nevesiselt oodata järgmisi esinemisi välismaal?
Nii ulatuslikku tuuri pole me veel plaaninud, kuna esimene kauamängiv alles ootab ilmumist. Kui tuleb plaat, siis on ka pointi seda pikema kontsertreisiga promoma minna. Järgmine piiritagune esinemine leiab aset 15. juulil Lätis, Positivus Festivalil ning sügisel on plaanis ka väike Balti riikide tripp.
Jägermeister Rock Liiga auhinnaraha lubasite kulutada debüütplaadi lindistamiseks. Kuidas plaadi valmimine edeneb ja kas selle annab välja mõni suurem kodumaine või välismaine tegija või avaldate plaadi hoopiski enda plaadifirma all?
Plaadistamine edeneb, ütleme nii. Oleme olemasoleva materjali läbi sõelunud ja plaadileminevad lood välja valinud ning kütame neid järjest salve. Töö proovikas ja stuudios käib. Labeli osas on ideid ja on olnud erinevaid pakkumisi. Praeguseks hetkeks ei ole me veel otsust langetanud.
Lisaks EHG’le on New Orleansi muusikaskene andnud maailmale veel ka Acid Bathi, Crowbari, Soilent Greeni ja Downi. Millised on teie suhe sludge’i ja southern metal’iga ja millist selle skene bändidest peate enda isiklikuks lemmikuks?
Southern metal mängis väga suurt rolli Nevesise sünnis üldse! Olen ise suur stoneri ja doomi fänn ning see andis tõuke ise taolist rifirokki kütma hakata. Eyehategod ja Down on sitaks kõvad bändid! Ise tooksin selle skene lemmikuist esile veel Superjoint Rituali ja Goatwhore’i.
Kuidas on Nevesisel õnnestunud hoiduda paljude bändide komistuskivist ja mitte kirjutada ballaade?
Tuleb hommikuti võimelda, siis on keha terve, vaim virge ja meel rõõmus. Siis ei teki põhjust halama hakata.
Mida võime Nevesiselt veel selle aasta jooksul oodata?
Teeme ikka konsasid, sest meile ropult meeldib lives mängida. Ja noh, plaat muidugi.
Ja traditsiooniline viimane küsimus, mis on teie lemmiklugu number 7?
"Jugband Blues" Pink Floydi ”Saucerful of Secretsilt”.