Laupäeval, 25. juulil toimub Pärnus, Katlamajas enneolematu Tjuun In, kus on kohal kolm välisartisti: Lenzman Hollandist, Stamina MC koos Lynxiga Inglismaalt ja muidugi kohalik esindus. Kuna Lenzmaniga on juba intervjuu rada7-mes ilmunud, küsisin küsimusi Lynxilt.
Lynx ilmutas juunis oma kolmanda albumi I Am LYNX, mis ilmus trummi ja bassi ühe edukama plaadifirma, Hospitali alt (ja mõnevõrra üllatuslikult, arvestades, mis suunaga plaadifirma viimasel ajal on olnud). Osad küsimused on standardsed, osad mitte, mõned vastused jäid tõlkimata, (hea)meelega.
Kuidas algas sinu muusikaline teekond? Alustasid muusika produtseerimist üsna vara, juba 17aastaselt.
Üks mu sõber tutvustas mulle muusikaprogrammi nimega Octamed, aasta oli siis 1991. See oli tõesti algeline, aga samal ajal tundus mulle piisavalt äge, nii et ma alustasin muusika kirjutamist. Olin selles ikka tõeliselt halb, mu muusika kõlas nagu mingi 2Unlimited´i rip off.
Umbes samal ajal sattusin kuulama ka Prodigyt ja jäin nö reivi saundi konksu otsa. Mõne aja pärast ostsin ka oma esimese paari grammofone ja mikseri ning ka mu plaadikogu hakkas vaikselt kasvama.
Sul on magistrikraad Audio Technology erialal, mis on selle head ja vead, kui rääkida muusika produktsioonist selle kõrgemal tasemel?
See on aidanud mind muusika produtseerimisel töörütmi- ja kiirusega. Mitte vaid stuudios, vaid ka laiemalt, kuidas kasutada oma aega targalt. Muidugi on osutunud kasulikuks kõik teadmised, mis sain, aga hea muusika puhul on alati tähtis meeleolu (vaib), mitte tehniline aspekt.
Kes on sinu lemmik produtsendid hetkel? Kes inspireerib/on inspireerinud sind muusikaliselt enim?
Jai Paul, James Blake, Neil Young, The Prodigy, Chemical brothers. Trummis ja bassis – viimasel ajal Dub Phizix ja Rockwell on päris head. Inspireerijad on vanad Moving Shadow plaadid ning Goldie, Hype, Roni Size.
Sa andsid hiljuti, selle aasta juunis, välja oma kolmanda albumi „I Am Lynx“, mis on üsna üllatav käik Hospitali plaadifirma poolt. Mida võib sinult järgmiseks oodata?
See üllatas inimesi jah, aga loodetavasti oli see sõõm värsket õhku – ootamatu, tuntud ja tugeva plaadifirma ja artisti koostöö. Ma kavatsen suvel palju esineda ning naaseda stuudiosse, et korrata seda kõike jälle, aga suuremalt ja paremini.
Kas sa tunned mingisugust survet Hospitali plaadifirma poolt ka, nüüd, olles nende artist? Kas „hittlugude“ plaadifirma annab sulle täieliku artistivabaduse?
Ainuke surve teha suuri lugusid tuleb minult endalt. Ma olen enda kõige suurem kriitik ja tahan anda endast maksimumi. Hospital soovib, et oleksin mina ise ja see on kõik. Ma arvan, et nad oleksid rohkem mures kui ma kirjutasin Danny Byrd´i stiilis loo, kui et ma oleksin liiga diip.
Olla kuulus dj ei ole tegelikult ainult mee lakkumine, kuidas sa puhkad? Mida sa üldse ei armasta dj-töös ja mis kõige rohkem meeldib?
Kui sulen oma silmad, siis magan nagu kõik teised. Unegraafikud on mul muidugi üsna hullud, aga olen kindlasti öökull!
Mulle meeldib külastada erinevaid maid, aga ma ei armasta reisida ja eriti lennujaamu.
Kuidas veedad oma vaba aega?
Puhkan oma sõprade ja pere seltsis. A nice pint of beer. Vaatan TV-seriaale, käin kardirajal sõitmas ja jälgin erinevaid motospordi alasid.
Kõige naljakam moment/situatsioon plaadimängijate taga?
Hmm, nii palju suurepäraseid hetki. Aga mulle meenus esimesena üks kord mitu aastat tagasi, kui mina ja MC Kemo vahetasime kohad. Mina olin MC, tema Dj. Mitte niivõrd lõbus publikule kui meile.
Kui sa ei teeniks leiba muusikaga, mida teeksid?
Oma unistustes olen motosportlane! Kuid tõsiselt rääkides, ma ei usu, et mulle sobiks mõni teine töö paremini kui praegune…
Kui peaksid valima: dj vs produtsent, väike lava vs suur?
Ma ei tahaks jätta ei djtamist ega produtseerimist. Aga kui peaksin valima, siis loobuksin djks olemisest, kuna ma võin muusikat luua ka 60aastaselt, aga ebatõenäoliselt oleksin nõutud ainult dj-na.
Mulle meeldivad nii väikesed kui suured lavad. Mõlemad on erinevad aga lahedad kogemused nii rahva kui dj vaatepunktist.
Kui sa peaksid valima ühe loo, mida remiksida, siis mis see oleks?
Raske küsimus.
On vähe teada fakt, et umbes 2002. aastal, kui su esimene reliis välja tuli, olid sa juba seotud Eesti trummi ja bassiga Stare & Phibbsi kaudu, kes tegid sinuga sarnast muusikat. Kas sa võiksid meile sellest ajast rääkida ja võrrelda praegusega?
Wow, Stare & Phibbs, that’s a blast from the past! Alates sellest ajast on muusika palju muutunud. Tol ajal olin ma väga suuresti tech trummist ja bassist lummatud ning tegin muusikat nagu Stakka & Skynet, Skinny ja Raiden. Ma armastan siiani seda muusikat, aga minu jaoks saavutas see punkti, kust polnud võimalik enam edasi minna ja palju juurde anda. Nii et ma muutsin suunda. Kui sa kuulad tähelepanelikult mu uut muusikat, on seda ka praegu seal olemas natuke.
Trumm ja bass on suurem kui kunagi varem. See on edetabelites, raadios, ülemaailmne. Aga ta on säilitanud oma underground juured.
Mis on kolmas tähtis element trummis ja bassis, peale trummi ja bassi?
Flavour and lots of it!
Kas sa mäletad midagi Eesti külaskäigust 2008. aastast?
Ma mäletan Club Tallinnat. See oli eriti tore õhtu. Mul õnnestus kohata Raidenit, kes oli armastuse pärast kolinud minu kodulinnast Portsmouthist Tallinnasse. Me polnud üksteist ammu näinud, nii et see oli väga tore kohtumine.
Mida sa tahaksi öelda inimestele laupäeval peol?
Let’s party!
Lynxdnb.com
Twitter
Facebook
Soundcloud
Instagram
Sündmuse lisainfo: 25-07-2015 Tjuun In – Lynx (UK), Lenzman (NL), Stamina MC (UK)