Foto: Mal Whichelow
Neofolk viiuldaja ja luupija Matt Howden (Sieben) andis tänavu välja erakordselt vihase ja poliitilise albumi „Crumbs”. Sieben on peaesineja sel nädalavahetusel, 7.-9.12 Rakveres toimuval festivalil Darkland Fire 9, kus ta esineb kahe täiesti erineva kontserdiga. Matt Howden oli nõus Rada7-le oma hetkeemotsioone ja mõtteid jagama.
Kuidas sa nimetad oma praegust muusika stiili? Su viimane album „Crumbs” on väga erinev eelnevatest muusikaliselt ja ka seetõttu, et see on niivõrd poliitiliselt laetud.
Oma albumi avaldamise pressiteates ma nimetasin oma stiili „keel põses” huumoriga ”gothpunktronic”. Ma olen lihtsalt üks mees laval, viiuliga, oma häälega ja luuper pedaaliga, et iga lugu saaks kontserdil üles ehitatud elavas esituses. Ma löön viiuli pihta biitide pärast, mängin poognaga basse ja laulan oma häälega akustilise viiuli ‘f’-aukudesse. Uus on see pungilik element, mida ma kasutan „Crumbs” albumil.
Miks sa tegid sellise plaadi nagu „Crumbs”?
Sageli oma varasemate töödega sulgesin ma oma stuudio ukse ja lõin uue maailma – abstraktse ja kõvera universumi, mis on tehtud nootide põhjal ja vastava tooniga. „Crumbsi”, mu uue albumiga, reaalne maailm ja maailma poliitiliste sündmuste kibe maitse tulid koos minuga stuudiosse ja jätsid jälje mu muusikasse. Ma ei saanud peaaegu midagi omaltpoolt lisada, see kõik on nii räpane, mida ma ei saanud puhastada. Euroopas ja maailmas on paljude inimeste väljavaated paremale elule vähenenud. Nad näevad ainult ainult iseennast. Nad isoleerivad. Nad räägivad seintest ja tõkkest. Ma tunnen selles ohtu. Oht, mida ma ei ole kunagi varem maailmas nii tugevalt tajunud.
Kõik „Crumbs” plaadi laulud kannavad laiemas mõttes anti-Brexiti sõnumit. Milline neist lauludest ja sõnumitest on kõige olulisem sulle?
Mõned lauludest on Brexiti vastased kohe kindlasti, aga kõik nad räägivad praegusest olukorrast maailmas ja nendest ohtlikest trendidest, mida ma näen toimumas. Kolmandik lugudest on vihased. Viha selle üle, et kogu maailma rikkusest pool on 20 inimese omanduses näiteks. Mul ei ole midagi selle vastu, kui inimesed teevad kõvasti tööd rikkaks saamise nimel, aga praegune seis maailmas on absurdne. Oleme lasknud psühhopaatidest paterdistel juhtida meie maailma, kasutades odavaid trikke ja pöörates meid üksteise vastu, et varjata selle maailma tõelist ebavõrdsust. Üks kolmandik lauludest on absurd, kuid mitte nii absurdne kui praegune reaalsus. Ja kolmandik on positiivsed, usuga enamuse inimeste sündsusesse.
Kuidas sa oled tunnetanud oma laulude poliitilist mõju kohalike, briti publiku seas?
See ei ole mitte ainult Brexiti album, vaid Brexiti juured on maailma sügavamates probleemides, mis lihtsalt „keevad”, levitades seda mürgist segadust, milles end leiame olevat. Kasinus, pankade kokkukukkumine, naasemine sügavamale vaesusesse ja seismilised sõjad on seda põhjustanud. Ma tahtsin albumit, mis ei oleks raske või "jutlustav" (need on ainult minu seisukohad lõppude lõpuks, see album on minu „kiri maailmale”, nagu mu naine seda nimetas), nii et albumil on tugev huumorimeelement. Vahel on isegi raske otsustada, kas pead naerma või peaksid nutma.
Kuidas teised briti muusikud suhtuva Brexitisse?
Ma ütleksin, et on olemas palju underground bände, kes mõistavad Brexiti tohutut mõju nii rahvale kui ka iseendale, eeskätt reisimise ja piiriküsimuste osas. Ja tõepoolest on mõned bändid, kes arvavad, et see on suurepärane idee. (Kuid nad on loomulikult valel teel…) Mis on silmatorkav, see on suurte plaadifirmade artistide vähene panus.
Mida sa mäletad eelmisest esinemisest esimesel Darkland Fire festivalil 2010 ja Tumeromantika õhtutel Rakveres, Muuga mõisas ja Hiiumaal suvel 2014, kus su minituur oli ühendatud perepuhkusega Eestis?
Ma meenutan neid suure kiindumusega muidugi. Nii armastusväärse publiku, kaunite esinemiskohtade ja siin riigis veedetud aja tõttu. Perepuhkus Rakveres ja Hiiumaal oli nii eriline, et mu pere tihti räägib sellest ja meenutab seda aega kiindumusega. Isegi teatud kadedust tunnen nende poolt, et mina tulen tagasi – nii mitut kena kohta, kus koos sõime jäävad nad seekord igatsema. Aga mina mitte! Ararat Grill – siit ma tulen!
Millise sõnumi sa tahaksid edastad neile, kes tulevad sinu kontserdile 8.12 festivalile Darkland Fire 9 ja järgmisel päeval Rakvere Kolmainu kirikusse?
Need, kes mind on varem näinud, need teavad, et annan laval endast kogu südame ja hinge. Need kes seda ei tea, olge hoiatatud! Ma esitan kaks täiesti erinevat setti neil kahel kontserdil. „Crumbs” süütab tule ja „The Old Magic” toob selle välja.
Laupäeval ma esitan „Crumbsi”, see saab olema plahvatuslik ja mängin terve hulga oma uue plaadi lugudest. Oodake mind publiku sekka sumpama ja jagama mõned oma „pudemed rikka mehe laualt” kotid – ma tegin neid 500, et laiali jagada esimesed 500 eksemplari oma uut albumit.
Pühapäeval on teistsugune intensiivsus ja ma mängin paljusid palasid eelmise albumi „The Old Magic” repertuaarist.
Mida sa arvad teistest bändidest, kellega jagad festivalil Darkland Fire 9, sealjuures on Briti bände kokku neli?
Ma ootan nende nägemist ja kuulmist. Mõnda neist ma tean isiklikult ja olen tegelikult teinud nendega isegi koostööd. Ja mul on hea meel, et mul on aega kogu õhtu ja tervel festivalil osaleda. Ja leida aega ka Rakveres lõõgastumiseks, suhtlemiseks, söömiseks, mõnusaks ajaveetmiseks ja magamiseks. Võib-olla leian veel aega ka veekeskuse ja sauna jaoks taaskord.
Millised on su tulevikuplaanid Siebeniga? Kas poliitilisi avaldusi sisaldav „Crumbs” jääb ainsaks omataoliseks või plaanid veel midagi sarnast?
Ma ise ka mõtisklen selle üle. Ma olen kindlasti ikka veel väga vihane 😉 ja hirmul kogu maailma tuleviku pärast. Me jätkame Maa hävitamist, saastame meie loodust fossiilkütuste kasutamise rumalusega. See muudab kogu maailma poliitika probleemid ebaoluliseks. Järgmisele albumile võib nimeks saada näiteks "Slime" („Lima”) ja ma jagan tasuta limapakikesi 🙂
Oled teinud EP „Lithuania”. Millal me võime oodata EP-d või albumit „Estonia”?
See on midagi, mida ma kindlasti kaalun, kuna need EP-d olid oma olemuselt rohkem peegeldavad ja rahulikumad, inspireeritud loodusest. Mul on praegu raske kustutada seda tuld, mida ma praegu tunnen selles massipsühhoosis, mida ma näen mind ümbritsevat. Ma arvan, et see jääb rahulikumaid aegu ootama.
Mul on tõeline kiindumus Eesti vastu, minu siin veedetud aeg, minu perepuhkus siin, sõbrad, kelle ma siin olen leidnud ja fännid, kes toetavad väikest artisti nagu mina. Niisiis, ma olen kindel, et laul või kaks ilmuvad, kui aeg on õige. Hoiame sõrmed ristis, et see aeg saabub.
Mida sa veel soovid lisada?
Ma ootan, et näen teist paljusid laupäeval, pühapäeval või isegi reedel. Ma istun õllekannu taga baaris. Tule, ütle tere ja vestle!