11. oktoobril nägi viimaks ilmavalgust California Bay Area metal-skenest pärit Machine Headi kõige esimene DVD “Elegies”. Bänd sai alguse 1992. aastal ning siiamaani on pooled liikmetest välja vahetunud. Tõsi, osa isegi mitu korda. Originaalliikmetest on säilinud ainult kaks — ülemvägede juhataja Robert Flynn ning bassimängija Adam Duce. Pärast albumi “Supercharger” (2001) ilmumist tabas bändi ootamatult mitu valusat tagasilööki. Nüüd aga tundub, et kõik halvad vahejuhtumid on unustatud ning Machine Head on tõestanud kogu maailmale, et nad ei ole mingi peksupoistebänd.

DVD peamine osa – kontsert – on lindistatud 2004. aasta Euroopa tuuril Londonis Brixton Academy’s enam kui 5000pealise publiku ees. Setlist on Machine Headile suhteliselt tüüpiline, aga see ei kahanda tema väärtust. Heli ja pilt mõlemad on suurepärased. Võttenurki palju ning kokku pandud väga mitmekesiselt. Kontserdist lausa õhkub välja bändi kaubamärk — väga energiline ja intensiivne live-show. Esimest korda oma karjääri jooksul kasutavad nad ka natuke pürotehnikat — väikesed plahvatused ja leegikesed, mis üheskoos rahva üldise meeleoluga moodustavad ühe võimsa külmavärinaid tekitava oopuse.

Lisaks kontserdile sisaldab DVD palju lisamaterjali: lavataguseid kaadreid, elu ratastel, “Imperiumi”, “The Blood, The Sweat, The Tearsi” ja “Days Turn Blue to Gray” promovideosid ning nende making-of’i. Lisaks brutaalselt aus making-of “Through the Ashes of Empires”, mis keskendub bändi allakäigule, liikmete vahetusele ning kanakitkumisele Roadrunner Recordsiga. Küllaltki põhjaliku ülevaate neist kahest aastast annavad intervjuud nii bändi kui ka Roadrunneri asjapoltidega. Pärast selle nägemist taipasin, kui lähedal TEGELIKULT oli Machine Head pillide kottipanekule — kitarristi pole, plaadilepingut pole, raha pole ja sajad lubadused teistelt plaadifirmadelt hakkasid ükshaaval ära kukkuma, kui nood mõistsid, et the Head ei ole eluilmaski nõus tegema neile ühtegi raadiosõbralikku lugu, rääkimata poppbändiks saamisest.

Tulles aga tagasi lõbusamate teemade juurde, siis soovitaks kõigil, keda Machine Head vähegi torgib, see DVD endale muretseda või mingil muul moel vähemalt ära vaadata. Hoole ja armastusega tehtud ning isegi fännide nõudmisi arvesse võttes (sellest tingitud ka mõningane viivitus, nimelt bändi message board’il tõstis üks tegelane kisa, et talle ei meeldi kui kontsertvideo vahele on lõigutud muid klippe ja lõppkokkuvõttes saigi tüüp oma tahtmise ja nüüd on võimalus vaadata videot kahte moodi — klippidega ja ilma) on poisid tõepoolest hakkama saanud millegagi, mida iga endast lugu pidav Machine Headi fänn ei saa ignoreerida. Põhjus, miks see DVD on bändi 13aastase karjääri jooksul alles esimene, on väga lihtne: “Everyone was doing it.”

Olgu veel mainitud, et varsti planeeritakse promovideo välja andmist loole “Seasons Wither” ja et sellest veel vähe poleks, käib bänd ka hoolikalt stuudios ning 2006. aasta kevad/suve poole võib juba oodata uut albumit. Robert Flynn mainis veel, et nad tulevad suvel jällegi Euroopasse mängima mitmetele festivalidele. Eelnev lause oli karjuv ja ahastav vihje Eesti rokkfestivalide korraldajatele.