"Ega keegi ei oota ju, et 18-aastane võtab kätte ja hakkab kontserte korraldama," ütleb just nii vanalt kontsertsarja Leace & Pove käima tõmmanud Mihkel Matkevicius. MIMO uurib, mida omal käel kontserdikorraldus veel talle on õpetanud.
Mullu 20. juubelit tähistanud Tallinna vanim elav- ja DJ-muusika klubi Von Krahl kutsub taas kõiki muusikahuvilisi noori osalema kogukonnakunstiprojekti MIMO (Moving In! Moving On!) raames toimuvas muusikaloome ning -turunduse alases koolitusprogrammis.
MIMO muusikakoolitus#1 Von Krahli baar, 1. juuni 2011
Miks sa üldse Leace ja Pove’i korraldama hakkasid? Oota, sa ise mängisid ju mingis bändis bassi tollal?
Hakkasin korraldama, sest mul oli oma bänd, millega olime juba mõnda aega koos mänginud, aga ühtegi esinemist ei olnud toimunud. Pakkumisi oli, aga need olid sellised, noh , tead küll. Mingid sünnipäevad ja muu jama, kuhu eriti ei soovind minna. Mingil hetkel siis tuli mõte proovida. Olime teatris vabatahtlikku tööd teinud ja kuidagi sealt ajasin Ingridi (Ingrid Kohtla – toim.) numbri välja. Käed värisesid küll, kui esimest korda helistasin. Ingrid oli aga üsna kohe nõus. Suvi oli ka, väga palju üritusi ju siseruumides ei taheta teha suvel. Muide, mina tahtsin enne seda juba mingeid esinemisi vastu võtta ja veel vihastasin bändimeeste peale, et ega me esimest esinemist ju kusagil Von Krahlis ei saa. No näed siis, kuidas läks.
Aga see, kes pikemas plaanis mängivad ja miks ning millisele publikusegmendile, oli sul juba varasemast selge?
Mm… no sihtgrupp oli kohe üsna selge ilmselt. Vaadates feissbuugis ringi, leiad igasuguseid huvitavaid noorte pidusid – üks õõvastavam kui teine. A’la Blow My Whistle ja Squeeze My Lemon Party, kus lisaks nendele jaburalt nilbetele nimedele lastakse ainult tantsumuusikat. Livedel on aga ju enamasti vanusepiirang.
Kui palju sa ette teadsid, et mida mis järjekorras tuleb teha, et asi lõpuks õigel kuupäeval kella pealt toimiks?
Ei teadnud ma midagi. Improviseerisin ja tuli välja. Ma olen ka oma iseloomult selline pea ees vette kargaja. Õpin protsessi käigus.
Üks huvitav moment on see, kui pead mõne nimekama klubiga esimest korda asju ajama. Oli sul siinkohal vaja end ületada?
Von Krahl oli algusest peale väga vastutulelik kõiges, mida ma tegin. Selle koha pealt ei olnud probleeme. Aga eks kui esimene pidu toimus ja Krahli meeskond mind isiklikult nägi, siis tekkis küll päris veidraid momente. Ega keegi ei oota ju, et 18-aastane nolk võtab kätte ja hakkab kontserte korraldama.
Tõsiseltvõetavus korraldajana. Milles see sinu jaoks väljendub?
Tõsiseltvõetavus tuleb kogemustega. Kui sul on juba midagi ette näidata, siis inimesed usaldavad ja võtavad sind tõsisemalt ka, ega seal muud ei ole. Eks noore korraldajana on ikka keeruline olla tõsiseltvõetav, eriti vanemate ja nimekamate bändidega suheldes. Aga mul vedas ka selle poolest, et mul oli seal vanemate ja nimekamate bändide seas mõned tuttavad.
Täismaja – kui oluline argument on see klubiga koostöö jätkumiseks?
Mida rohkem rahvast tuleb, seda rohkem klubile meeldib, samas mina tegin ju üritusi ka publikule, mis oli noorem kui 18 ja sellega kaasneb teatav baaritulu vähenemine. Jällegi siinkohal tänaks Krahli, et nad siiski selle välja kannatasid.
Ja kuidas peaks end üleval pidama üks bänd, et korraldajale edaspidigi mugav, mõistlik ja tõsiseltvõetav partner olla?
Bändid peavad ennast lihtsalt korralikult ülal pidama ja samas ka head muusikat tegema ja hästi esinema. On bände, keda ma pidevalt esinema kutsun ja on bände, kellega üks kord jäi viimaseks. Selline joon ennast täis, sõiman kõigil näod täis ja laamendan stiilis bänd ei meeldi ühelegi korraldajale. Üleüldse on see joomine üks habras asi. Olen isegi selle reha otsa astunud. Purjus bändimees annab reeglina alati kolm korda sitema laivi kui kaine.
Kuidas ja miks tekkivad taolistel pidudel omad esinejad-publikumagnetid, kas eriti ägedaid bände eristab vilunud korraldaja juba eos?
Publikmagnetid tekivad ikkagi vastavalt publiku üldisele muusikamaitsele. Enamasti igal üritusel selline asi on olemas. Minu publik näiteks armastas väga proget. Teine magnet on ikkagi kuulus nimi. Samas, ühel korral on minu üritusel esinenud ka Põhja-Tallinn ja see oli ainuke üritus, millega ma miinusesse jäin.
Aga kui palju loevad bändimeeste isiklikud sidemed korraldajaga pikemas plaanis?
Minu kogemus on olnud, et igasugused isiklikud sidemed on väga kasulikud. Eks kõik ikka käib nii öelda tutvuste kaudu ja läbi onupojapoliitika. Aga nii on ka kuradi palju lihtsam.
Alustavad vist kõik nii, et kutsuvad sõprade bände esinema ja mängivad ise ka. Millal ja kuidas tekib nõudlus esinema saamiseks?
Bänd peab valmis olema. See on ka korraldajale äärmiselt oluline. Näiteks kui bänd on teinud ühe väga hea demo, aga ülejäänud kava on poolik või korralikult selgeks õppimata, siis teist korda kutset suure tõenäosusega ei tule.
Millist kasu või kahju toob sündmusele vanusepiirang?
Vanusepiiranguga on nii, et mulle isiklikult tõi kasu, et ma aega-ajalt sain teha ka üritusi noorematele kui 18, aga samas mingitel pidudel on see äärmiselt oluline ning ka baari seisukohalt on hea kui vanusepiirang on olemas. Kole riskantne on tegelikult teha noortele üritusi. Aga minul õnneks mingeid suuri jamasid sellega ei tulnud.
Registreerumine MIMO bändikoolitusele kestab 4. maini projekti kodulehelwww.mimo.vonkrahl.ee