12-13. juulil, juba teist aastat järjest toimub Grind vabas õhus. Küsite, mis on Grind? Vanemale põlvkonnale kindlasti tundmatu, kuid noorema põlvkonna seas on Grind kujunenud üheks edukaimaks üritustesarjaks, mida ajavad Mihkel Sillaots, Kaarel Sein ning Joosep Järvesaar. Hollywoodis iga kuu toimuval, peamiselt uuekooli dubstepi ja dnb’le suunatud peol külastajate arvu üle kurta ei tarvitse. Eelmise aasta suvel toimunud Beach Grind oli niivõrd edukas, et ainuõige samm oli tänavu festivali veel suuremaks ajada ning juba välja kuulutatud nimed on küllaltki magusad. Audru ringrajal ülesastuvad High Contrast, Pendulum, Mord Fustang ja Feed me ei tohiks taolise muusika austajaid küll külmaks jätta.
Palju õnne teile, kuna Grind toimub teist korda vabas õhus ning veel suuremalt kui eelmisel aastal. Miks te kolisite rannast Audru ringrajale? Soov üritust veel suuremaks ajada ning ranna-ala jääb liiga kitsaks? Linnavalitsusega ei saanud kokkuleppele?
Joosep: Palju asju nimetasid ise ära juba. Linnas kahepäevane festar teha on probleem. Esiteks, inimestel ei ole kuskil ööbida. Kuna meil tuleb selline mass, õigemini, loodame, et tuleb, siis telkimislaagrit on eelmisesse kohta täiesti võimatu tekitada. Seal on üks jalgpalliplats, aga see ei tule kõne allagi, kuna ta on liiga väike. Teiseks on seal lähedal kaks hotelli. Üks on Pärnu hotell, teine Terviseparadiis ning nendega läbi rääkida, et külastajad rahulikult magada saaks, oleks päris keeruline. Kuna ümbruskonnas on palju elumaju, siis äärmisel juhul saaksime loa korraldada üritust ainult südaööni.
Mihkel: Tegelikult tahtsime juba ammu festarit teha, kui me Grindiga alustasime. See oli meil suur soov ja nüüd me oleme sinna jõudnud.
Minu teada on see ainus elektroonilise muusika festival suvel. Airport Jami ju ei korraldata enam?
Mihkel: Nad teevad mingit uut festivali, kuigi seda pole vist jah paar aastat toimunud.
Joosep: Mürki ei võta, aga olen kuulnud, et Monster Music festival on samuti nendega seotud.
Mõneti on ju Grind veidi teise suunitlusega festival ka. Meil on küll korraldatud elektroonilise muusika festivale, kuid seal on pigem trance’ile rõhutud. Võib öelda, et Grind on siis üks valikutest suvel EDM’i austajatele?
Joosep: Kindlasti. Keegi YouTube’i kommentaarides kobises: „Mis elektroonilise muusika festival see on, kui trance’i lava pole?“ Maitsed on erinevad ja ma leian, et ükski ürituse korraldaja ei saa teha, mis…
Mihkel: …talle endale ei meeldi.
Joosep: Pigem, millega ta ise kursis ei ole. See ei oleks lihtsalt usutav. On ju näha, mis on saanud nendest üritustest, kus mõeldi: „Oh, see on praegu vägev, toome selle“ ja ongi läbi kukutud.
Peaesinejatest päris mitmed on Eestis ka varem käinud. High Contrast on varem käinud, Camo and Crooked samuti, kuid on ju ka mitmeid uustulnukaid nagu Feed Me ja olgugi, et kohalikku päritolu, siis Mord Fustang pole ka vist selle nime all live’i andnud või ma eksin?
Joosep: See pole Mordi esimene. Minu teada on ta teinud kaks klubilive: ühe Arena3s ja teise Korteris.
Mihkel: Airport Jamil ka.
Joosep: Jah, aga seal oli ta väikses kirjas, mulle täiesti tundmatute trance’i dj-de nimekirja all väikeses kirjas. Kuid ta väärib palju suuremat tunnustust.
Mille järgi te siis peaesinejad valisite? See, et mõned peaesinejad on varem käinud, ei tähenda, et nad ei oleks publikumagnetid?
Joosep: Kindlasti. Meil oli ka plaanis tuua artiste, kes tänasel päeval oleksid isegi aktuaalsemad, aga artistide bookimised on tehtud nii palju varem ette, siis neid kahjuks ei olnud võimalik saada.
Mihkel: Suve keskpaik on nii tihe aeg, et paljusid artiste on keeruline saada ning see, mis on viimase aastaga toimunud DJ-de tasudega… Ma ei tee nalja, kui ütlen, et need on läinud kümnekordseks.
Mihkel: Jõhkralt on kasvanud.
Joosep: Seda mitte ainult välismaal, vaid ka Eestis.
Korraks räägime ka konkreetsetest numbritest. Skream maksis aastal 2006 umbes 300€, siis praegune küsitav number on umbes kakskümmend viis korda suurem.
Sarnaselt rääkis ka Pukka Up’i korraldaja Mark Robinson. USA turul ju elektrooniline muusika oli pikalt underground ja tänapäeval tänu näiteks Daft Punkile, Skrillexile, Swedish House Maffiale saanud peavoolumuusikaks. Klubid ise vaatavad ka rohkem undergroundi poole, kuna mõnede suuremate DJ-de tasud on nii suureks aetud.
Mihkel: Andekaid produtsente tuleb ka kogu aeg juurde. Neid, kes pole veel tuntud, on sadu.
Joosep: Miks neid tuleb oluliselt rohkem juurde, kui näiteks rokkansambleid, siis peamine põhjus on, et bändi tegemiseks on sul vaja traditsiooniliselt vähemalt 3-5 tüüpi ning omast kogemusest võin öelda, et see võtab ka üksjagu aega. Elektroonilises muusikas on tänapäeval vaja ainult arvutit. See on palju lihtsam protsess ning ka valikut on rohkem.
Otseselt ühtegi live’i bändi teil ei ole?
Joosep: Mord Fustang teeb live‘s ning OYT ka. Epordwerk on vist ainus, mida saab bändiks nimetada. Mõnesid DJ’sid saadavad ka trummid, kuid enam-jaolt siiski dj-setid.
Jüri Makarov ütles Eesti Ekspressi intervjuus ühe hea mõtte. Kindlasti on vaja tuntuid nimesid, kuid alati võiks/peaks olema ka mõneti tundmatuid esinejaid, kelle publik enda jaoks avastab. Selliseid teil ka on?
Mihkel: Jah. Me väga palju usaldame ka enda maitset selle koha pealt.
Joosep: Üks selline on B.Traits, üks preili, kes on BBC raadio saatejuht ning ta mängis aastaid dnb’d ning Shy Fx avastas ta. Nüüd produtseerib ta ise ka väga mõnusa vibe’iga asju. Mis meil veel tundmatum olla võiks? Joker ei ole väga mainstream, kuigi skene inimesed teavad.
Mihkel: Ayah Marar?
Joosep: Tema kindlasti. Ta on üks naisvokalist, kes on teinud hästi paljude dnb ja dubstep’i tüüpidega koostööd, kuid teda eraldi väga ei teata. Meil teeb aga täispika live’i.
Gert Nõgu
Mida te festivali korraldamise juures kõige rohkem kardate? See, et inimesi ei tule piisavalt ning ilm halb, on vaikimisi iga korraldaja hirm.
Joosep: Ma kardan, et vibe kaob ära. Ma südames tean, et nii ei lähe, kuid hirm on ikkagi.
Ala on päris suur ju.
Joosep: Seda saame ise reguleerida, vastavalt inimeste arvule. Õudusunenägudes olen näinud, et ilm on hea, inimesi on, kuid kõik käivad tülpinud nägudega ringi. Samas, nii kaua kui oleme üritusi korraldanud…
Mihkel: ..siis vibe’i koha pealt pole küll mingit probleemi olnud.
Joosep: See on veider nähtus. Oleme kaks aastat üritusi teinud ning meie meelest pole kunagi ühtegi sitta pidu olnud.
Palju te külajastaid umbes ootate?
Mihkel: 5000-10 000. See oleks selline optimaalne arv.
Joosep: Samas, arvestades eelmise aasta edu, siis tegime Sunsetis kõigi aegade rahvarekordi. Neljapäeval, vanusepiirang oli 18 ning paduvihma kallas. Kokku käis vist 3400 inimest.
Kui lihtne või keeruline oli teil sponsoreid saada?
Joosep: Kõik sõltub sellest, kuidas sa sponsorite poole pöördud. Nad saavad sadu taotlusi päevas. Enda vastu peab aus olema, siis ollakse ka sinuga ausad. Ettekujutused peavad olema realistlikud.
See ei tee murelikuks, et vanasti, kui toimusid elektroonilise muusika festivalid Eestis, siis hoolimata artistide suurusest, tembeldati need meedias automaatselt narkopidudeks, kuigi statistikat vaadates, olid rikkumised võrreldes teiste festivalidega umbes ühesugused?
Joosep: Ütleksin, et seadust rikutakse igal pool. Mõnel üritusel jäädakse rohkem vahele, aga meil on kindlasti politseiga kindel koostöö ning meedia eest midagi ei varja. Rikkujatega tegeleb politsei.
Mitmele festivalile suve jooksul Eestis ruumi on, kui suuresinejaid arvesse mitte võtta?
Mihkel: Ma ütleksin, et suurtematele festivalidele viis.
Ma eeldan, et õnnestunud festivali puhul ei jää ka järgmine tulemata, kuid veidi tulevikku vaadates – kaua te suudate dnb ja dubstepi liini hoida, arvestades, et ühe teooria järgi on muusikastiili populaarsus umbes viis aastat.
Mihkel: Meid huvitavad ka teised muusikastiilid ning järgmistel aastatel üritame valikut laiendada.
Joosep: Küsimus ei olegi selles, kui suuri nimesid saab toodud, vaid pigem, kellele me seda üritust teeme. Me oleme 24-aastased ning sihime umbes sama sihtgruppi, veidi nooremaid ja vanemaid. Oleks mõttetu imponeerida 40-aastasele rokkarile. Minu meelest praegustel kohalikel festivalidel ei tooda nooremale põlvkonnale midagi ägedat.