Foto: Inese Grīnberga
Läti grupp Momend esitles 6. novembril Riias, Latvijas Leļļu teātris enda teist albumit ’Spirals’. Autogrammid antud ning õnnitlused vastu võetud, istusime bändiliikmetega publikust tühjaks valgunud nukuteatris maha, et nendega lähemalt tutvuda ning Momendist rohkem teada saada.

Foto: Liisa LahtmetsKārlis Strūbergs – vokaal, kitarr, klahvpillid

Jõudsin muusikani läbi enda ema, kes on klaveriõpetaja. Laulsin juba lasteaias ning kooli minnes alustasin klaveriõpingutega. Kitarri juurde jõudsin 13-aastasena, mil otsustasin rokkstaariks saada.
Oma esimest lemmikalbumit ma ei mäleta, aga mäletan Stingi & Annie Lennoxi ning Phil Collinsi kassette, mis emal olid ja mille kuulamist siiamaani naudin.
Kõige parem koht muusika loomiseks puudub, sest see ei ole midagi, mida ma olen valinud kusagil kindlas kohas teha – see võib juhtuda bussis, prooviruumis või kodus. Sellegipoolest mind inspireerivad inimesed ja elu mu ümber.
Minu veidrus on hommikuti, umbes 5-6 paiku magades ümisemine. Või vähemalt sedasi väidavad mu sõbrad. Ema on öelnud, et enne häälemurret kõlas see justkui läbi une laulmine.
Minu suvi, päike paistab ja sõidan sõpradega mööda maanteed lugu on mu viimane avastus Beck – Wave.
Tahaksin jagada lava Radioheadiga.

Foto: Liisa LahtmetsElvijs Pārpucis – kitarr

Jõudsin muusikani läbi hea sõbra, kes hakkas trumme õppima. Minul puudus igasugune varasem kokkupuude muusikaga, aga nähes, et ta polnud trummidel väga osav, tekkis ka tahtmine proovida. Kahjuks kahe trummari bänd poleks väga edukaks osutunud. Sedasi laenasingi kuus aastat tagasi sõbrannalt kitarri ning alustasin Nirvana ja Jack White’i lugude õppimisega.
Minu esimene lemmikalbum oli ja on Linkin Park ’Hybrid Theory’.
Kõige parem koht muusika loomiseks on üksi kodus olles, aga mul pole selleks paraku väga palju aega. Teisalt tean, et ei suudaks nende poisteta (Kārlis, Jurģis, Normans) enda ümber algusest lõpuni lugu luua, seega peamiselt ikkagi prooviruumis, kuhu ideed kaasa võtan.
Minu veidrus on, et mulle meeldib vahepeal 50 Centi ja halba muusikat kuulata (Naerab. Jõudsime sujuvalt järgmise teema juurde). Aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis ma ei neelata kunagi terve loo mängimise jooksul. Päriselt. Alles siis kui lugu läbi saab.
Minu guilty pleasure lugu on Netsky – Everyday.
Tahaksin jagada lava, kui see veel võimalik oleks, Nirvanaga, aga praegu kindlasti John Frusciantega.

Foto: Liisa LahtmetsJurģis Priedītis – basskitarr

Jõudsin muusikani läbi klassikalise kitarri, mida gümnaasiumi ajal õppisin. Ühel hetkel teatas sõber, et neil on bändi bassisti tarvis. Ma polnud varem seda pilli käes hoidnud, aga pärast kaht proovi toimus juba meie esimene kontsert ja sedasi see algas.
Minu esimene lemmikalbum oli The Offspring ’Americana’, mida kasseti peal peaaegu ribadeks kuulasin.
Kõige parem koht muusika loomiseks on minu vanematekodu, kus noorena Fruity Loopsis hip-hop biite lõin. Iga kord kui lähen sinna tagasi, tunnen õhus seda loomingulist atmosfääri.
Minu veidrus on ilmselt küünte närimine, mida stressirohketes olukordades tegema kipun.
Minu lähen pärast rasket päeva koju, viskan jalad seinale ja panen mängima lugu on The Jezbels – Peace of Mind.
Tahaksin jagada lava Foo Fightersiga.

Foto: Liisa LahtmetsNormans Bārbals – trummid

Jõudsin muusikani läbi kitarri õppimise, mille üsna pea, pärast villis sõrmeotsi ja valutavat kätt pooleli jätsin. Sõber, kes tahtis teha bändi, pakkus mulle välja, et ehk ma sooviks trumme mängima hakata. Vastus oli eitav. Ta pakkus, et äkki ma prooviks. Vastus oli jaatav.
Minu esimene lemmikalbum oli Blink 182 ’Take Off Your Pants and Jacket’.
Kõige parem koht muusika loomiseks on prooviruumis, sest muidu tuleks mul naabritega probleeme.
Minu veidrus on unes rääkimine.
Minu lemmik, lemmik lugu on Blur – Song 2.
Tahaksin jagada lava Travis Barkeriga.

Momend loodi 2011. aastal Kārlise ja Normansi poolt. Kuidas see kõik algas?
Kārlis: Oma esimesed lood kirjutasin sahtlisse. Pärast gümnaasiumiõpinguid kolisin Riiga ja uurisin sõbra Normansi käest, kas ta oleks nõus mind shakerite ja teiste rütmipillidega toetama. Algselt olimegi kahekesi – mina laulu ja akustilise kitarriga ning Normans rütmipillidel.

Elvijs: Kas sa rääkisid sellest punkbändist, mida te Normansiga koos tegite?

Jutu käigus selgub, et poisid tegid samaaegselt Momendiga punkbändi In The Box. Kārlis mängis koosseisus basskitarri, Normans oli trummide taga. Tuleb välja, et Elvijs, kes sel ajal veel koosseisu ei kuulunud, oli nii Momendi kui In The Boxi fänn.

Kārlis: Pärast kohaliku Noortebändi võistluse võitmist mõistsime, et inimestele meeldib, mis me teeme. Meiega ühines meie endine bassist ning avaldasime meie esimese kauamängiva ’Episodes of Trust’ (2012). Meie basskitarrist otsustas aga pea pärast seda lahkuda. Jurģis ühineski meiega pärast seda.

Jurģis: Kuulsin Momendit esimest korda kui nad (Kārlis ja Normans) Valmieras enda demolugusid salvestasid. Mainisin Kārlisele, et mulle meeldib, mis nad teevad ja kui neil on bassisti tarvis, andku mulle teada. Paraku elasin sel ajal Valmieras ja ühinesin nendega alles pärast Riiga kolimist, kui nad uut basskitarristi otsisid.

Ja Elvijs, kuidas sina, Momendi fänn, bändi koosseisu sattusid?
Elvijs: Osalesin 2010. aastal enda bändiga sel samal Noortebändi konkursil, millest Kārlis rääkis. Meie bändid seisid omavahel finaalis vastakuti. Mulle meeldis nende looming ja kaks aastat hiljem kuulsin, et nad otsivad kitarristi.

Kārlis: Tegelikult panin Elvijst ja ta mänguoskusi juba kaks aastat varem, Noortebändil tähele, aga et ta oli siis eelmises bändis jäi asi sinnapaika. Postitasin Twitterisse, et otsime enda koosseisu kitarristi. Elvijs vastas mulle viis minutit pärast säutsumist. See oli märk.

’Episodes of Trust’ 2012. aastal ja ’Spirals’ 2014. aastal – mis on muutunud?
Kārlis: Tegelikult on seda erinevust kuulda – üks on ikkagi esimene album. Lisaks olid esimese plaadi peal minu enda kirjutatud lood, millele me hiljem bassi ja trummid lisasime. ’Spirals’ on loodud meie kõigi poolt ja kirjutatud peamiselt prooviruumis, seega oleme kõik endast midagi sellesse plaati pannud ja selle teistmoodi kirjutanud. Samuti teadsin, et ei taha avaldada uut ’Episodes of Trust’i’, vaid edasi liikuda. Usun, et saime sellega hakkama.
Foto: Inese Grīnberga
Neli üheskoos töötavat isiksust. Kas plaadikirjutamise jooksul tuli ette ka suuri vaidlusi, erimeelsusi?
Elvijs: Ah, kõigest paar rusikat näkku (naerab). Otseloomulikult, näiteks, kui keegi meist näeb mõnd ideed hoopis teise nurga alt kui ülejäänud. Sellegipoolest jõudsime lõpptulemuseni, millega kõik väga rahul oleme. Või näiteks, räägin nüüd endast, kui mul on idee ja see teistele ei istu, siis sest pole hullu.

Jurģis: Ma arvan, et see on osa protsessist, sest…

Elvijs: …sest olukord ei ole alati f’cking sunshine. Kõik ei saagi alati neetult perfektne olla.

Kārlis: Me oleme küll neli individuaali, neli ego ühes ruumis, aga nagu Elvijs ennist ütles – oleme kõik tulemusega rahul. Oleme teineteisele kõik välja öelnud, et ükski koht kripeldama ei jääks. Tegelikult arvan, et oleme üpris sõbralik bänd ja vahepeal üllatun selles isegi, sest olen näinud bände, kus primaarseks saab kahe ego vaheline vastasseis.

Jurģis: Ja muusika muutub täiesti teisejärguliseks.

Seega võib öelda, et Momend hingab ühes rütmis?
Kārlis: Ma arvan küll. Alguses oli minu jaoks muidugi harjumatu, sest olin harjunud kõike ise tegema, aga pärast seda, kui kirjutasime mõned laulud koos ja nägin, et see töötab, hakkas see mulle meeldima. Mõistsin, et just see teebki bändist bändi. Peab olema liider, kellele jääb viimane sõnaõigus, nagu igas teises kollektiivis, aga ilma kõigi teisteta (Elvijs, Jurģis, Normans) ja loominguliste protsessideta poleks see seesama. Just see loobki praegusel momendil Momendi.

Ja kas I Love You Records püüab teid siinkohal kuidagi „õigeks“ Momendiks vormida?
Kõik ühest suust: Ei!

Elvijs: I Love You Records pole kunagi meile öelnud „Te peate!“. Nad võib-olla soovitavad meile miskit, aga kunagi ei käsi. Näiteks nüüd ütlesid nad, et peaksime ise taustavokaale laulma hakkama (plaadiesitluskontserdil toetasid bändi oma vokaalidega taustalauljannad).

Jurģis: Aga see on arusaadav, eriti kontsertkorraldajate ja promootorite poole pealt.

Kārlis: Just. Ma arvan, et need multitasking bändid võimaldavad enamat. Lisaks teavad korraldajad, et nad teevad kõike ise ja on selles ka head.

Elvijs: Ja siis on kutt, kes läheb üksi lavale…

Kārlis: … ja teeb kõike looperiga. (naeravad).

Elvijs: Aga jah, nad ei ole tõesti meile piire ette pannud. Meie jagame neile enda demosid, nad ütlevad, et need on head või… siiamaani on need alati head olnud.

Viimasel ajal on pea iga teise indie-grupi must have midagi elektroonilist. Kas liigute ka selles suunas või jääte pigem „päris“ instrumentide juurde?
Elvijs: Sa mõtled seda üht lugu? (’Spiralsi’ 7. pala „23“) See on loop’itud kitarr, mida ainult ses ühes loos, paaris kohas kasutame. Arvan, et see läheb veel siiski instrumendi alla.

Kārlis: Oleksid sa seda küsimust minult kaks aastat tagasi küsinud, oleksin kindlasti eitavalt vastanud. Nüüd mõtlen, et me võime seda isegi teha. Kellelgi meist pole kindlat ideaali, kuidas muusikat teha kuni meile meeldib see, mida me teeme. Võib-olla meie kolmas album on üdini elektrooniline, ei oska öelda. Eks me näe, kuhu muusika meid viib.

Kaks albumit, mitmed kontserdid ja festivalid Baltikumis ning sel suvel tuur Rootsis, kus soojendasite kohalikku staari Jens Lekmani. Mis järgmiseks, kus te olete bändina kolme aasta pärast?

Kārlis: Kolm aastat… ma loodan, et me ei ole selleks ajaks enda tegutsemist lõpetanud.

Elvijs: Mäletan, mu kitarriõpetaja ütles, et talle meeldib inimesi muusikaga mürgitada. Nüüd olen mina ses hetkes, kui mulle meeldib inimesi Momendiga mürgitada. Kolme aasta pärast oleks tore, kui me avaldame enda albumi ning saame plaadiesitlusel veelgi enam inimesi enda muusikaga mürgitada. Loodetavasti lihtsalt veel enam inimesi teab meie kohta, sest jätkame muusika loomist sedasi, nagu meile meeldib. Ennekõike endale…

Jurģis: …ja kui see ka teistele meeldib, oleme me superõnnelikud.

Kārlis: Loodame, et jõuame Baltikumist väljapoole. Kõik on siiani tõusujoones läinud ja loodetavasti see jätkub.

Intervjuu jõuab Eesti lugejateni. Mis on midagi head ja eestimaist, mis teile esimesena mõtteisse tuleb?
Kārlis: On üks bänd, mis mulle koheselt pähe tuleb.

Elvijs: Mulle meeldib Zebra Island, kõlab natuke Beach House’ilikult.

Kārlis: Aga paratamatult, nagu sellele küsimusele vastaks ka iga lätlane, on esimene eesti bänd, mis kohe meelde tuleb Ewert and The Two Dragons. Ja Tanel Padar and The Sun, tead ju küll! (naeravad).

Tekib arutelu, milliseid Eesti bände lisaks Sibyl Vane’ile ja teistele eelpool mainitutele, mis kõik I Love You Recordsi alla kuuluvad, teatakse. Jõutakse ka Tenfold Rabbit’i ja MaiNekkini.

Elvijs: Ma arvan, et Eesti bändidel on mingisugune teema loomadega: Galvanic Elephants, Frankie Animal, Tenfold Rabbit, Ewert and The Two Dragons… täielik loomaaed!
Foto: Inese Grīnberga
Momendi ’Spirals’ on digitaalsel kujul kättesaadav Spotify’s ja Deezeris ning füüsilisel kujul Bar I Love You’s või I Love You Recordsi kodulehelt tellides.

Momendi tegemistega saab olla kursis nende Facebooki lehe kaudu.