Zombi ja Hunter
Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat.
James Blake feat. Rosalia – "Barefoot in the park"
MC STan B: Kui ma seda lugu esimest korda kuulsin, siis korraks mõtlesin, et äkki midagi uut alt-j’lt. Aga ei, hoopis tutikas lugu James Blake’i just ilmunud albumilt "Assume form". Kummitama küll ei jää, aga millegi pärast kisub käsi "repeat’i" vajutama. Väärt sooritus!
Hexvessel – "Son Of the Sky"
Ester: Kui viimasel plaadil oli Hexvesseli loomingusse pugenud veidi liiga palju proget ja psühhedeeliat, siis käesoleva looga tundub, et see englismanni poolt veetav soome hipide jõuk on vahepealsetelt eksirännakutelt jõudnud jälle tagasi udusamblasele metsafolgirajale koos haldjatega hõljuma ja druiididega manama.
Ghastly The Glitch Ghost – "Life After Death"
Rene: Esialgu kavatsesin siia lisada pala, mida kuulsin ükspäev raadiost. Nägin loo väljaselgitamise nimel omajagu vaeva. Kuulasin saadet järele, lootes, et äkki mõne nime tabab ära. Aga sittagi. Tuleb välja, et maailmas on keeli, mis on eristamatud lollist ininast, mille puhul heli tuleb läbi, aga infot ei mingisugust. Ei olegi ainult influentserite, PR-inimeste või enda loomingut avavate kunstnike salakeel selline. Nagu viimase piirini viidud inimene sageli, pöördub ta tehnoloogia poole – instaleerisin Shazam’i, mis nõudis ligipääsu kohtadele, millest isegi minu sõbrad midagi ei tea (mitte et nad millestki üldse väga teaksid). Nagu oligi arvata, kui läheb millegi otsimiseks, ajab see tarkvarajupp käpad püsti või pakub suvalist läbu. Niisiis jäi esialgu saladuseks, mis palaga oli tegemist. Selle asemel lisasin mulle tundmatu artisti video, mis meenutab Oskar Fischinger’i optilist poeemi, selle vahega, et on kõvasti huvitavam vaadata.
Nov Louis – "Sniff, Lick & Swallow"
Ivo: Minupoolt seekord põhjanaabrite värsket mürarokki uuelt bändilt Nov Louis, kes pistis äsja internettidesse tutika EP. Ei saa salata, et silma jäid kõigepealt lipukirjad, mida tõlkima ei hakka: "pro-breakup sex, antidepressants and loud noise" ning "low on love and high on drugs". Lood on salvestatud väidetavalt "ähmasel õhtul hoopis teise bändi jaoks mõeldud kraamiga nende ärajäetud stuudiosessiooni ajal". Vaid vokaalid kuskil keldris mõned kuud hiljem. Lähemal uurimisel selgub, et põhimõtteliselt all-star bänd, nimed tuttavad ka muudest orkestritest, siin aga varjunimede nagu Joachim Fuxxx (kitarr), Dirty Larry (trummid) ja Jauri Civelä (bass) all.
Külalissoovitajatena seekord elektroonilise muusika trio Restless Experience, kus tegijatena Raimond Mägi, Elvis Jakobson ja Raun Juurikas. Asjakohase ja ajakohasena tulevad soovitused seetõttu, et väljas on värske plaat nimega "Tamara Sessions". Bänd nimetab oma eesmärgiks rikastada Eesti live-elektroonilise muusika skenet, kasutades selleks reaalajas mängitud instrumente mitte sämpleid ja bäkkträkke. "Meie jaoks on oluline läheneda mängitavale muusikale stiiliteadlikult ja saavutada autentne sound. Samas on rõhk ka improvisatsioonilisusel, et tekiks teatud live-muusika atmosfäär, mis oleks klassikalisest DJ-setist orgaanilisem, interaktiivsem ja spontaansem." Albumiesitlustena võib välja tuua esinemised täna Tartus Genialistide Klubis (koos Oopusega) ning järgmisel laupäeval Tallinnas Kultuurikatlas, rikkalikul Intsikurmu Talifestivalil.
John Hopkins – "Emerald Rush"
Raun: Sellise žanri kohta häbematult musikaalne ja kihiline, maitsekas eemalhoid kvadraatsusest. Väga orgaaniline biidimaailm. Kokkuvõtvalt hulganisti muusikat otse alateadvusele. Album sobib ainult tervikuna kuulamiseks, ehkki siin on välja toodud Spotifys enim kuulatud lugu.
Nerve – "Exigency"
Elvis: Minu kauaaegne eeskuju muusikas on olnud Nerve. Trummar Jojo Mayer ja bassist John Davis on viimase ca 10 aasta jooksul tõestanud, et elektroonilise muusika mängimine live trioga on väga hästi tehtav ja see ei ole enam pelgalt arvutite ja DJ-de maailm. Antud pala on plaadi avalugu, mis minu jaoks on mõnusa gruuvi ja kreiside rütmikeerutustega kulgev jutustus, kus on nii süngemaid kui helgemaid hetki.
Mr Bill & Au5 – "Chpinklez"
Raimond: Eriti mõnusa ja kaasahaarava four on the floor biidiga träkk ja harva kuuleb sellises muusikas lugu, mis on nii tugevate jazzi mõjutustega. Interneti avarustest nägin kunagi kommentaari, et mis level see Super Marios on? Mulle tundub nagu supermaario jõulueri segatud suure hulga psühhotroopsete ainetega.