MausMuusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat.
Giungla – "Better then ever"
MC STan B: Tore meeldetuletus. Kaks aastat tagasi Rada7 showcase’il esinenud Giungla avaldas aprillis uue tracki "Better than Ever". Koheselt kummitama ei jää, aga natukese aja pärast küll. Oleks loos minekut veeeeeeeidike rohkem, oleks super lugu.
Petmanson – Reis Neptuunile/Voyage To Neptune
Kirill: Petmanson elab! Lõuna-Euroopas, kus härra resideerub, valitseb põrgukuumus. Leevenduseks viib ta meid reisile Neptuunile, mis on teadagi kaugeim planeet Päikesesüsteemis. Seal peaks vast paar kraadi jahedam olema küll. Ou Timo, kas sandarm Raggaman tuleb ka?
Clicherik & Mäx – 2D Tüdrukud (feat. Karl Killing)
Ester: Jätkan siis endiselt Eesti noorräpi lainel. Seitsme vööga mahavajuvate pükstega korpulentsed poisid Mäx ja Clicheric on hakkama saanud veel ühe lõbusalt tiksuva ja nutikate sõnakeerdudega looga. Kui sellised tegelased hakkavad mingi hetk Eesti popmuusikavalimikku väänama, siis ei tundugi tulevik nii tume.
Korn – "You’ll Never Find Me"
Ivo: Oo ajad ja majad. Möödunud nädalavahetusel möödus 20 aastat Limp Bizkiti albumi "Significant Other" ilmumisest. Stereogum avaldas sellest ka pikema artikli, jäädes siiski piisavalt tr00ks, libastumata nostalgial. Pean nõustuma seal nendituga, et isegi tiinekana ei tundunud Limp Bizkiti sõnad eriti tõsiseltvõetavad, aga seda enam on kummaline, et ikkagi omistatakse neile ka seal loos mingit mõjuvõimu just sõnumile, viidates Woodstock ’99 juhtumile. Siinkandis kõigele lisaks, ma arvan, erineva keeleruumi tõttu, oli sõnadest nagunii veelgi rohkem suva ja köitev oli siiski see saund. Isegi kui nu-metal muutus mingil hetkel peavooluks ja seetõttu millekski häbiväärseks ning varem kenasti nu-metal laineharjal sõitnud bändid leiutasid järsku uusi kummalisi žanre enda kirjeldamiseks, siis see saund oli tollal värske ja cool. Veelgi coolim oli muidugi debüütalbum ning järgnev album oli juba täiesti mitte-cool ja seetõttu on mu vaatest ka üpris ebaoluline, kas nende järgmine album lõpuks valmis saab – teevad nad seda juba aastast 2012. Kaasvõitlejatel Kornil on aga mingis mõttes natuke paremini läinud, käekiri on jäänud rohkem samaks ning ehkki isegi kui ma tunnistan ausalt, et pole paari viimast albumit vist kordagi kuulanud, siis ka hilisemad, nt "Untitled" oli täitsa teemas. Korn tundub ka paremini töötavat masinavärgina, albumeid tuleb kindla regulaarsusega. Ja isegi kui vahepeal tundus kogu bänd seisvat vaid laulja Jonathan Davise õlgadel ning too proovis vahepeal üldse sooloplaate avaldada, siis nüüd on isegi Brian "Head" Welch taas kristuse kõrvale ka Korni taasleidnud. Soovituseks on uus singel aasta lõpus ilmuvalt uuelt albumilt "The Nothing". Midagi erilist selle kohta öelda ei oska, eks igaüks ise kuulab. Mina panin selle pigem sümboolse soovitusena. Ahjaa, lisaks vist on midagi uuesti ilmumas ka Slipknotilt, midagi on vihjatud ka Deftonesi kohta ja no muidugi tõeline pomm oleks, kui lõpuks see Tooli album ilmuks.
Holzkopf – "Somewhere to Rest"
Evert: Holzkopfi varajasem kraam oli korralik noise, kuid viimasel ajal on tal tekkinud natuke teine kontseptsioon lugudes. "Songs of Love and Loss in the Age of Fentanyl" sellel aastal ilmunud EP on meloodiline ja kaasahaarav, kergelt kaootiline episood noorte narkovõõrutuskeskuse töötaja argielust Kanada tänases hetkes. Vähemalt mulle meeldib mõelda, et need lood seda kujutavad. Nautige. Ja kui hästi läheb, kuulete-näete seda härrat ka Tallinnas varsti.