Lõvi
Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat. See pole veel kõik – nüüd ka olemasolevad lood Spotify playlistis

Protomartyr – "A Private Understanding"

Taavi-Peeter Liiv: Uus Protomartyr on hästi harmoonias langevate lehtede ja aina külmemate kraadidega – kulunud loodusanaloogia selle tõttu, et just mööda Tartu linna jalutades olen plaadile mitu tiiru peale teinud. "Relatives in Descent" on tugev album otsast lõpuni ja lingitud lugu üks meeldejäävamaid. Soovitan soojalt!

Ice Choir – "Designs In Rhythm"

Karl Petti: Peen, hea harmooniatunnetusega, mitmekesine ja veidi estraadilik pop-muusika. Rikkalik ja sädelev 80ndate stiilis produktsioon. Video on ka meeldivalt jabur ja kirev.

Deerhoof – "I Will Spite Survive" (ft. Jenn Wasner)

Paul Sild: Deerhoof on üks nendest bändidest, kelle muusikaline lõuend on aastate vältel nii erinevatesse territooriumitesse valgunud, et nad suudavad kõike teha. Väga hea on see, et nad on viimasel ajal kõike üleliigset eksperimenteerimist-eksperimenteerimise-pärast koomale tõmmanud ja keskendunud rohkem oma meloodilisemale poolele, mis kõlab põhimõtteliselt nagu proge-pop. Uuel plaadil teevad paljudel lugudel kaasa külalisvokalistid, mis äkki mõjutas ka plaadi instrumentaalosi. Igal juhul on see väga hea.

Chrysta Bell – "Real Love"

Evert: Midagi kaunist, ent kummalist on sündimas. Lauljanna ja näitleja Chrysta Bell, kes nimetab ennast mustlas-sireeniks, annab kontserdi Tallinnas seoses oma "We Dissolve Touriga". Selle uneleva ja mõnusa õhtu koordinaadid viivad meid 27. novembril Vene teatri uhkesse saali. Üritus on kutsetega, korraldajaks Tallinn Portrait Gallery.

Forteresse – "Thèmes pour la rébellion"

kosmosjamaa (Kroonlühter): Panen tavaliselt midagi sellist taustaks käima, kui on vaja arvuti taga süveneda. Soovitan teistelegi. No ja kui üldse bm kuulata, siis Quebec skene, muu on pask.

Junk Riot – "Devil Never Sleeps"

Marko: See on üks sellel nädalal Junk Rioti poolt Soundcloudi pandud loost (teine on Мы одни (We are alone)). Vana hea eesti-vene post-punk. Miks seda lugu juba raadiotest ei leierdata? Liiga nukker või depressiivne?

Converge – "Reptilian"

MC STan B: Converge’il ilmub 3. novembril uus kauamängiv "The Dusk In Us". Ilmunud sinkude põhjal võib oletada, et Converge pole mitte mingil määral latti alla lasknud. Vastupidi, läheb aina etemaks ja huvitavamaks. Kannatamatult ootan uut plaati juba.

Hundred Waters – "Wave to Anchor"

Mihkel Kübar (Intsikurmu): Ikka juhtub alatasa, et pikk päevatöö viib öösse. Ühel sellisel päeval või siis ööl leidsin enda jaoks alles nädalapäevad tagasi kollektiivi Hundred Waters. Miks ja kuidas, ei suuda ma hetkel meenutada. Popimaiguline, kergelt melanhoolne Los Angelesi muusikute looming on heaks taustaks meenutamaks möödunud suve mõnusamaid hetki. Igati vahva muusikaline rännak. Värske album "Communicating" nägi ilmavalgust käesoleval aastal. Loomulikult on kõige kuulatuim lugu Spotifys Skrillexi remix loost "Show Me Love", kuid minu tõelise lemmiku osaliseks eelpool mainitud albumilt kujunes Wave to Anchor".

Morrissey – "Spent the Day in Bed"

Heiko Leesment (Sibyl Vane): Kes teeb, see jõuab! Morrissey andis välja oma esimese romaani ja on teavitanud avalikkust, et 17. novembril ilmub tema uus kauamängiv. 12-loolise albumi produtsendiks on legendaarne Joe Chiccarelli. Moz jätkab juba vanal tuttaval lainel. Nii on albumi kaanel ilutsevat kirvest ja plakatit „AXE THE MONARCHY“ kandva nooruki tõttu teatanud osad kauplused, et nemad seda plaati ei vahenda. Mozi paremaks mõistmiseks on kindlasti hädavajalik vaadata suvel esilinastunut biograafilist filmi "England is mine".

Eskimo – "2017 (Intro)"

Ivo: 2007 ilmus mu kõrvaulatusse üpris ilma igasuguse taustata Eskimo plaadiga "PSST! (Pole Sõnu Sõnumiks Tarvis)", väljaandjaks Mindnote. Albuminimi paljastab, et tõesti, tegemist on instrumentaaliga. Žanriks aga hiphop, kus sämplitega öeldakse teinekord rohkemgi kui jutuvadaga. Ja tollal sai seda plaati kedratud küll. Huvi pärast ka tegin kiire otsingu interveebides ning silma jäi esiteks Tristan Priimäe väljatõsted jazz-loopidele ning DJ Shadowlikule melanhoolsele meloodilisusele. Teiseks väike offtopic, Lauri Tikerpe kommentaar arvustusest: "Igatahes, meil tuleb vihaseid MCsid igast maakonnast ja neid jagub kõikidesse vahvatesse talendijahi saadetesse. Paha lugu ainult, et suurem osa neist kipuvad olema umbes sama head poeedid kui Pomerants." Kui ta vaid tollal oleks tänast seisu ette kujutanud, kus SC tulevaste räpistaaride ponnistustest pingul. Aga see selleks. Igal juhul on kümme aastat hiljem Eskimolt ilmunud kuulamiseks üks intro, lubadusega järgmisel aastal ilmuvale teisele albumile. Mul on tunne, et tal on midagi öelda.

Never2L8 – „Where’s My Destiny”

Ester: Alustaks oma Nädalapai sesooni helgetes toonides – koomiksikunstnik Hugleikur Dagsson ja ajaloolane Stefán Pálsson otsisid hoolikalt kokku kõik Islandi ülekaalulised ja lühinägelikud meesterahvad ja panid neist kokku manboybändi Never2L8. Kuna kogu pull oli ilmselt kokku kombineeritud ühe heategevusürituse tarbeks, on siiski võimalus vähemalt ühes videos imetleda kogu seda uskumatut graatsiat, lokilehvi ja pekivõbinat, mida esitletud persoonidest oodatagi ei oskaks. Et poleks unustatud ühtegi stampi, siis on olemas ka saksofonisoolo. Mul on see video igal juhul korduvalt tuju tõstnud, äkki on kellelegi veel abi.