Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat. See pole veel kõik – nüüd ka kõik soovitatud kuulatavad lood ühes Spotify playlistis.
Ellen Arkbro – "For Organ and Brass"
Marko: Muusikapais on üldiselt värsked lood, aga mina ei ole süüdi, et Boomkat.com alles nüüd selle müüki paiskas ja kuupäevaks 09.01.2018 märgib. Tegemist on Stockholmist pärilt heliloojaga, kelle debüütalbum, millelt see pala pärilt, ilmus eelmisel aastal Suxtexti alt. Kui mitmeid selle labeli alt ilmunud albumeid liigitatakse power electronics alla, siis see plaat on huvitav pööre modernse klassika poole. Aeglaselt kulgev võimas puhkpillide ja oreli heitlus kestab 20 minutit, aga selle lõppedes on vaja veel uuesti kuulata. Keda huvitab, siis tal tulemas Stockholimis kontsert koos USA ambientstaari Sarah Davachiga – info siin.
Sibyl Vane – "Thousand words"
MC STan B: Ma üldjuhul ei viitsi end enne "Eesti Laulu" üldse kurssi viia, mis lood võistlevad või kes sinna üldse pääses. Kogemata avastasin, et tänavu sattus poolfinaali ka Sibyl Vane. Korra kuulsin Terevisioonis, siis raadios ja kummitama ta jäigi. Võib-olla salmisosa oleks võinud mingitpidi lihvida, aga refrään on catchy. Vägagi.
PS: Ma algul kuulsin, et esimeses salmis lauldakse "Shake your buns", mitte "Shake your bones", nagu ametlik lüürika väidab. Jään enda versiooni kaasa laulma.
Kartul – Kool EP
Kirill: Paneb mind kahtlema, kas ma olen eelnevalt muusikat ikka tundega tunnetanud. Ja kahtlus kasvab. Terve EP saadavalt siit ja tšeki ka Rada7.ee profiili
Misha Mishajashvili – "послеродовые схватки смерти"
Tauno Maarpuu: Misha Mishajashvili ei ole kohaliku eksperimentaalsema ja mürasema muusika skenes kindlasti päris tundmatu suurus. Trash Can Dance on lasknud aastate jooksul välja mitmeid selle omanäolise Tallinna artisti kassette – materjaliga, mis mõnevõrra varem ilmunud artisti Bandcamp’i lehel. Tundub aga, et just oma äsja ilmunud albumiga (“2018”) on Mishal lootust levitada oma muusikat ka pisut laiemale ringile. Julgen nii arvata, kuna lisaks põnevatele kõladele võib uues materjalis kuulda ka midagi, mis meenutab läbi katkiste kõlarite kostuvat trip-hoppi. Ehk siis muusikasse on sugenenud rütmid ja seda sageli üsnagi kaasakiskuval, nõtkumapaneval kujul. Mishajashvili ise liigitab oma loomingut muuhulgas dark ambient’iks, sovietcore’iks ja stalincore’iks. Kõhedapoolsete kajadega vene propagandalaulude katked ja ka üldiselt nostalgilised meeleolud meenutavad siin-seal süngemat versiooni UK artistist Caretaker, kes samuti kasutab oma muusikat rohkelt aegade hämarusest laenatud helisid. Kuulakem ühe tänase muusikapaina pala "послеродовые схватки смерти” ehk “sünnitusjärgsed surmajuhtumid“. Terve album “2018” ja artisti varasem looming kuulatav siin.
Circle – "Termostaatti"
PeZ: Ega vähemat ei ootakski Soome vanameistritelt, kui et uut videot mindaks tegema loole, mis sai kirjutatud päev varem. Ja muidugi ei tahtnud ka bänd režissöörilt midagi video kohta ka enne teada, kui tegemiseks läks. Siin on tulemus.
King Krule – „Dum Surfer”
Ester: Areeni kriitikute edetabelis tuhnides avastasin sealt tegelase nimega King Krule ja tema eelmise aasta album „The OOZ”. Nimi tuli küll tuttav ette, aga muss mu radari alt täiesti märkamatult läbi lipsanud. Tegemist oleks nagu Sleaford Modsi väikevennaga – teate neid inglise filme, kus on jalgpallihuligaanist isa või suur vend, kes on oma eluga hunnikus, naine jättis maha või vähemalt karjub iga kord kui mees nähtavale ilmub ja üür on maksmata ja silm on niikuinii kogu aeg sinine ja isegi kohalikku pubisse enam ei lubata kas võlgade või kaklemise pärast ja kõik peavad teda ilgeks mölakaks, aga tegelt on mees väga hea südamega ja aitab endast nõrgemaid ja siis selgub, et tegelt päris tark ka ja oleks läinud ülikooli kui kaklemise pärast poleks koolist välja visatud ja kastiühiskonna tõttu on niikuinii määratud vabrikus töötama jne… Noh, ja siis on seal tavaliselt ka selline kergelt autistlik, aga tegelikult üliandekas väikevend, kes ka üldse koolis hakkama ei saa ja kipub vanema vennaga koos jalgpallihuligaanide kampa, aga kellega lõpuks kõik hästi läheb ja leiab kooli, kus temaga osatakse hakkama saada ja vanem vend ei luba kakelda ka enam ja kõik on superäge ja… No see väikevend oleks King Krule siis. Khuul kraam, aga 19 lugu plaadil on ikka liig.