Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat. See pole veel kõik – nüüd ka kõik soovitatud kuulatavad lood ühes Spotify playlistis.

SlowedChromeChain – "Aesthetic Pleasure"

Trash: Martin Sepp on juba mõnda aega biiti hekseldanud, venitanud ja neist kihte ladunud, paraja soundcloudi jälgijaskonna kasvatanud, aga mina avastasin ta alles päevad tagasi ja seega soovitan mitte just kõige värskemat kraami, vaid pigem paar kuud laagerdunud materjali. Samalaadsed soundcloudijad kisuvad tihti trapi poole, emoräpi või naiivse hipitamise ja hopitamise võlude suunas, aga Martin Sepa SlowedChromeChain´i virtuaal-digitaalne kassett „Aesthetic Pleasure“ on pigem selline kingmaster massive dope ehk lo-fi filtrivaba kinusk, eri suunas kiskuvate plaatide hõõrumine, kuni leek lõkkele lööb ja põrandaaluste saundidega katsetamine isegi siis, kui need ei tundu esmapilgul sobivatena. Martin Sepp tundub sellise musategijana, kes pole koolipingis unelevat trapistaare piidlenud ja siis püüdnud seda järgi teha, vaid justkui see generatsioon, kes jõudis hiphopi juurde hardcore pungi või metali skenest ning kannab seda pagasit siiani ühes.

Juan Bastos – "Loop di Love"

Rene13: Saksamaa on andnud ühe parima pop-plaadi, milleks on Alphaville’i esimene kogumik aga sinna kõrvale ka sellise vennikese, kes kandis artistinime Juan Bastos ja kelle kohta teatakse rääkida, et temast sai muusik vastu tahtmist – šlaagripala "Loop di Love" lindistati viinavõtu kõrvale, mingi naljaka kreeka folkloo baasil ja see sai kogemata kombel hitiks. Mitte ainult Saksamaal, vaid kaverversioonina ka teispool La Manche’i väina.
Eelkõige maksab rõhutada, et loole on filmitud võimas video, kus enne oma aega saavad saavad kõige nurjatumal kombel kokku "Tanz mit Laibach", Strippar Marcole tehtud tiirased šedöövrid ja mahlase lisandina äärmiselt ühemõttelised kaadrijärgnevused, kus figureerivad sambad ja suvaliste Amsterdami meesterahvaste pilgud. Ei saa ka õelda, et tegemist oleks piinliku komplektiga, sellise hinnagu jaoks on see liiga süüdimatult lõbus.
Ja et kõik oleks täielik, hilisemas elus on Juan Bastos figureerinud sellises videos Modern Girl – Bogart , seal on ikka päris korralik kaader kokku aetud..

Woldemare – "Mina Ja Ma Ise"

Timo Petmanson: Aare Ermuse (Woldemare) vaikne ja mõnusalt kulgev ambient-muusika paljastab kuulajale maailma, mis peegeldab autori eneseotsinguid ja rännakuid helimaastikel. Iga lugu on justkui üks mõtisklus, üks mõte või emotsioon, mis on portreteeritud heliteosena. Ermuse muusika on ühest küljest äärmiselt lihtne: alguses märkab kuulaja üksikuid motiive, mis tulevad ja lähevad, korduvad ning koonduvad. Aga kui seda helirngi tähelepanelikumalt kuulata, hakkavad lihtsamatest motiividest moodustuma järjest keerukamad ja mitmetahulisemad mustrid. Autori viimase kahe aasta teosed moodustavad teekonna, kus iga pala on justkui üks peatükk raamatust.

Olles Ermust viimase kahe aasta jooksul Soundcloudis väga palju kuulanud ja ka näinud teda laivis, on minu jaoks tähelepanuväärne tema selle aasta alguses avaldatud album "Mina ja ise", millelt leiab üpriski muhedal määral jazzi. Mõnused rütmid ja bassiriffid annavad albumile väga ainulaadse soundi, mis on segatud mahedalt õhulise ja uduse heliga. Soovitan soojalt kuulata ja jään ise põnevusega ootama järgmist peatükki Woldemare teekonnast.

Blanck Mass – "Please" (Zola Jesus Remix)

Marko: Mu 2 suurt lemmikartisti on viimasel ajal väga produktiivsed ja väga ühtemoodi. Nika Roza Daniloval ilmus eelmise aastal album ja 6. aprillil ilmub plaat "Okovi: Additions" kust leiab eelmise plaaditegemiselt üle jäänud materjali. Benjamin John Poweril ilmub aga Record Store Day raames 12", kus samuti eelmisele plaadile mittesobinud lood. Ja nüüd just ilmus Blanck Massi digitaalne 4 looline remix EP World Eater Re​-​Voxed, kus ülalolev lugu peal.

God is an Astronaut – "Epitaph"

MC STan B: Mulle on God is an Astronaut meeldinud sellest ajast peale, kui ca 2004-05 neid kuulsin. Samas on nendega ka siuke suhe, et ilmub uus album, kuulad ära, võib-olla joppab ja bänd tuleb kodulinnagi ja pärast live’i unustad tükiks ajaks ära….kuniks ilmub uus album. Kuigi järjekordne üllitis ilmub alles kuu aja pärast, siis esimene singel on juba väljas. Hoopis teisest mastist, kui ma oleksin oodanud, kuid mitte üldsegi halb. Esimesest hetkest tööle küll ei hakka, kuid teisest-kolmandast kindlasti.

Ringhold – Riga Rambler

Ivo: Ehkki Rada7.ee SC konto on eelkuulamiste tõttu aktiivses kasutuses, oleme pigem unustanud pakkuda seda head varianti artistidele singlite avaldamiseks. Seda enam on hea meel, et uue hoo alguseks on pakkuda sedavõrd põnev muusikaline seiklus minimalistliku elektriline blues’i kitarri ja eksperimentaalne häälekasutusega. "Riga Rambler" on Ringholdi albumilt “Hello Bob!”, mida esitletakse kontsertidega 13. aprillil plaadipoes World Clinic, 21. aprillil Art Club Ro-Ros ning 28. aprillil MIMstuudios. Päev enne ametlikku ilmumist, 12. aprillil, saab sellele kõrva peale panna muidugi meie eelkuulamisel.

LeslieDaBass – „Armastus on pime” (koos Reilikaga)

Ester: Peale paari nädala tagust metsikut lärmi konnatiigis ei ole vist ka kõige mittehuvitunumale persoonile teadmata, et Leslie Da Bassil, kui ma ei eksi, siis just täna, uus album ilmub. Kui lärmi tekitanud singel on Lesliele tavapärane, just catwalkilt maha astunud loiult nähvav plakatipop, siis singlil „Armastus on pime” on ta teinud palju põnevama liigutuse ja unustusetolmu puhunud lauljatarilt nimega Reilika Saks, kes mitmeid aastaid tagasi koos Agent M-i Marten Villiga tegi, kahjuks sama kiirelt kui ilmunud ka kadunud, bändi nimega Luna Vulgaris, kus ta koheselt kõrva jäi just oma eripärase veniva nasaalse vokaali tõttu. Tundub, et Reilika on vahepealse aja jooksul oma momentaalselt äratuntava hääle suutnud kindlamasse voolusängi suunata ning muidu üsna eripäratule poploole väga mõnusa tvisti sisse keerata. Lesliele muidugi natuke loorbereid, et ta sellise tegelase üles otsis ja jälle püünele lükkas.

The Soft Moon – "Give Something"

Evert: Pehme Kuu uus video on teie ees! Kellel uus täispikk "Criminal" veel kuulamata on, neil soovitan see just nüüd ette võtta. Mõnel juhul vajab The Soft Mooni neljas album aga seedimist – vist seetõttu, et kolm esimest plaati "The Soft Moon", "Zeros" ja "Deeper" on lihtsalt niivõrd head. Kuid kui kaua sa ikka oma selga kratsid, eks? Küll "Criminal" ka sulle kohale jõuab viimaks.

petmanson – Final Boss

Kirill: Häkkerisaaga viimane pala. Päris põnev, kuidas drum & bass kõlab, kui see on tehtud tracker’iga. Kogu album kuulatav siit.