Selle nädala fookus on kohalikus muusikaelus ilmselgelt Tallinn Music Weekil ja seetõttu ei leidnud te ka neljapäeval eest tavapärast eelkuulamissessiooni. Suure saladuskatte all aga võime öelda, et järgmine nädal toob selle eest lausa kaks eelkuulamist. Seega, selle nädala muusikapais kõigepealt tiimiliikmete soovitused ning seejärel uurisime, milliseid uuemaid muusikaleide on avastanud Ans. Anduri ning Ringholdi liikmed.

Paperi T – "Kaikki on hyvin"

Ester: Lõpuks-lõpuks-lõpuks on kaua vaikinud Soome räppar Paperi T noka jälle lahti teinud ja paisanud täna internetiavarustesse uue loo ning 15. juunil lubatakse ka plaati. Paperi T on vahepeal küll välja andnud luulekogu, teinud hulganisti koostöid, oma bändiga Ruger Hauer andnud välja albumi ja pidulikult laiali läinud, kuid jätnud fännid juba üsna närviliselt küüsi närima, sest ta soolodebüütalbum "Malarian pelko" ilmus juba kolm aastat tagasi. Täna ilmunud esimene singel jätab ootusärevuse õhku, loodetavasti on tegemist eelsoojendusega, sest esimese plaadi hittidele sellega veel kandadele ei astuta. "Wu Tang forever kaikki mu loppu".

A Place To Bury Strangers – "Never Coming Back"

Ivo: Suure umbusuga otsisin, et veenduda, et A Place To Bury Strangers polegi kellegi poolt muusikapais eraldi välja toodud. Jah, ühest kommentaarist leidis ühele uuele palale viite, kuid ma usun, et see on bänd, mille uut plaati ootavad siit nii mõnedki. Ja kaua enam pole tarvis oodata – järgmisel reedel, 13. aprillil nende viies kauamängiv lõpuks ametlikult ilmub, nimeks "Pinned" ja plaadifirmaks Dead Oceans. Tõenäoliselt kannatamatud on juba jõudnud kuulata, sest ajakirjanikele ja ka neile, kes hobikorras ajakirjanikke teesklevad, on album juba kuulamiseks saadaval. Soovitatud pala "Never Coming Back" on albumi avalugu, mis räägib suurtest elulistest otsustest, mis võivad viia mõtted surelikkusele, ehk lausa äärel kõlkumisele. Pingeline värk, lühidalt öeldes. Pala demonstreerib ka uut trummarit Lia Simone Braswelli, kes lisaks trummeldamisele pakub ka vokaale nii selles palas kui ülejäänud albumil, muutes sellega bändi. Ja bänd on selle üle väga uhke, selline anti-stagneerumise värk.

Jon Hassell – "Dreaming"

Marko: Jon Hassell on juba 81 aastane, aga aastad teda ei pidurda, sest juuni alguses ilmub uus album üle üheksa aasta, näidispala on päris põnev.

GosT -"The Prowler"

Rene: Synthwave skene kõige kõvem kuumaandja GosT tuli kaks nädalat tagasi välja uue albumiga "Possessor". Taaskord intensiivne, rütmikas ja tume, eirates düstoopiaihalusega synthwave artiste, kelle retrofuturistlikus nägemuses on inimese ja masina vahekord laitmatult toimiv sümbioos, millest ei ole väljapääsu, mistõttu tuleb seda imetleda. Ladusalt funktsioneeriva neoonlinna asemel lähtub GosT pigem küberpungi ideedest, kuidas tehnoloogia on inimese nägu – puudustega, kohmakas ja enamjaolt üsna küündimatu. Sellele on lisatud rämpskinost tuttavat demonoloogiat ja ekstreemsema otsa metalit. Seetõttu ka selles loos domineerivad sillerdavate süntesaatorimaastike üle katkestused ja ragin. Sellise hoiakuga on lihtne samastuda – installisin nädala eest telefoni viirusetõrje, pärast seda ei saanud enam kõnedele vastata. On hea kui elu ja tehnoloogia vahekordi popmuusikas teinekord ka inimese tasandil mõtestada suudetakse. Ja eespool oleva näitlikustamiseks. Tekstile on lisatud terve album, kuna ajakoodiga lingi lisamine ei näi töötavat.

Tuleva nädala teisipäeval on meil au esitleda indiekvarteti Ans. Andur (endiselt Paidest) kauaoodatud uut albumit nimega "Roheline meri". Poiste esimene hittsingel "100 EEK" on Spotifys kirgi kütmas. Kõikvõimas esitlustuur külastab muidugi kõigepealt Paidet, seejärel Viljandi, Tõrva, Tartu, Pärnu ja Tallinn.

Preoccupations – "Decompose"

Foto: Ma soovitaks Calgary bändi Preoccupations (varasema nimega Viet Cong), kellel märtsi lõpus tuli uus album originaalse nimega "New Material". Mõnusalt sünge ja pingeline muusika, kus segatud post-punk, pisut industriaali ja veel mingeid muid asju. Tegelikult kaks varasemat albumit on isegi rohkem meeldinud. Uus on pisut meloodilisem, vähem terava keelega kitarre ja rohkem sünti, aga endiselt hea. Kui mõni lugu valida, siis võibolla "Decompose".

Solange – "A Seat at the Table"

Lokk: Ma väga uut mussi ei ole lähiajal kuulanud, aga üks viimaseid uuemaid mis meeldib on Led Zeppelin! Nali!
Tegelt on Solange – "A Seat at the Table". Fotoga kunagi mängisime FIFAt talvel Viljandis ja siis ta pani selle taustaks tiksuma, a la "kuula, kui hästi laulab ja kui mõnus flow". Siis nati aega läks mööda ja kuulasin veel ja siis juba oli saviplaat näpus ja kõndisin kodu poole! Meeldib täiega!

Paju: A see nädal oli see või… Ma sain aru, et järgmine nädal. Ma ei ole midagi kuulanud!

Unknown Mortal Orchestra – "Can’t Keep Checking My Phone"

Tursk: Pigem uuemast stuffist, mis on väga meeldinud, meeldis väga palju Lambchopi album "Hustle", aga see juba 2016. Samas, ei mäleta väga ammusest ajast, et miski oleks nii sügavalt hinge läinud. Nüüd uuematest asjadest aga olen viimasel ajal kuulanud Unknown Mortal Orchestrat pisut, jälle üks Uus-Meremaa weirdo-hipsterite laineharjal triivijaid, aga õnneks sealt tulijad on kõik piisavalt kummalised, et mitte täitsa suvalised läikijad olla. Uus lugu neil oli ok ja kohe neil tuleb värske plaat, aga eelmise albumi "Multi-Love" pealt meeldib hästi nt "Can`t Keep Checking My Phone." Vanemast stuffist ikka tööl kogu aeg Aphex Twin ja Beta Band käivad käsikäes ja vaheldumisi taustal. Solange ka muidugi super, mis siin Lokile meeldis. Käisime Pajuga Primaveral livel, karjusin kogu aeg kõigile ta lugudele eesti keeles midagi vahele, a la "pane veel üks" ja "jumala hea tra", Pajul oli megapiinlik.

Tuleva nädala teiseks eelkuulamiseks pakume neljapäeval eksperimentaalsemat bluesi. Ringholdi teise stuudioalbumi "Hello Bob!" rajale saate end sättida värske palaga "Riga Rambler". Plaati esitletakse kontsertidega 13. aprillil plaadipoes World Clinic, 21. aprillil Art Club Ro-Ros ning 28. aprillil MIMstuudios.

Post Horn – "Pacific"

eleOnora: 2017. aasta suvel ilmus kodumaisel noise/impro duol Post Horn (Raul Keller & Hello Upan) debüütalbum "Pacific" vinüülkandja kujul. Minu meelest on selle albumi kujul tegemist Eesti noise- ja soundart skene tippteosega. Ise olen duo live-ülesastumistel viibinud võimalikult tihti ja ei kahetse. Pikalt tegutsesid nad Lokaalraadio nime all – siis mingi hetk muutusid Post Horniks. Duot eristab teistest noise-projektidest Hello Upani väga oskuslik viiulimäng – tegelikult ei olegi ma sellist viiulit noise-maastikul kohanud. Üldjuhul ma ei suudagi viiulit kuulata – kui tunned tihti sama, siis viska ka selles mõttes kõrv peale! Keera aga helitugevust juurde ja naudi kaunilt timmitud müraseid helimaastikke – vinüülil ilmselt täpsemalt timmitud kui sellel presentatsiooni versioonil. Albumi originaalversiooni ülemaaimsest võrgust digikujul ei leia, muusikanäitena lisan albumiesitlusel kostnud helid YouTube’i vahenduel. Vinüüli omakorda saad soetada võttes tegijate enestega ühendust.

Tagasi tulevikku – "Tagasi tulevikku"

Kalle Tikas: Minu muusikasoovituseks on Eerik Kändleri "Tagasi tulevikku". Album, mis ilmus kassetil Trash Can Dance leibelilt aastal 2017. Olles vormilt uus, aga sisult siiski 8 aastat varem ja veel rohkem põranda all avaldatud. Tegemist on muinasjutulise rännakuga, mis sõidab kuskil alternatiivse popi ja roki piiril ning kaldub kohati isegi natuke etno valda, kuigi kindlasti mitte eesti ega ka mõni teise, pigem on see kõik fantaasia. Kuna kassette kuulan ma põhiliselt autos, siis on see muutnud nii mõnegi tuima punktist A punkti B kulgemise meeldivamaks. Just meeldivus ongi "Tagasi tulevikku" üks häid omadusi, ta ei püüa provotseerida, ega midagi sulle tõestada. On lihtsalt mõnus.

Muusikapai on radaseitsme iganädalane ports muusikasoovitusi, kus toome välja viimasel ajal kõrvu jäänud põnevaima kraami. Seejuures võib pai olla ka vastukarva – värskete lemmikute hulgas võib olla ka midagi uskumatult halba või muljetavaldavalt masendavat. See pole veel kõik – nüüd ka kõik soovitatud kuulatavad lood ühes Spotify playlistis.