Sel laupäeval külastab Tallinna nimekas Kanada duo Nadja, kelle muusikat on kirjeldatud kui shoegazer-metalit, drone’i ja ambient-doomi. Nadja koosseisu kuuluvad Torontos elavad Aidan Baker (kitarr, laul, klaver, puhkpillid ja trummid) ja Leah Buckareff (basskitarr ja laul). Kontsert toimub vanalinna baar-klubis „Juuksur" ning on järjekorras kolmas üritus kontsertsarja Odessa Pop valjumale alternatiivmuusikale pühendatud alasarjast Odessa Pop Goes Noisy. „Juhtus nii nagu õnneks mõnikord juhtub, et pakutakse ja jääb üle ainult "jaa" või "ei" öelda. Nii et kutsumise-meelitamise vaev jäi seekord ära. Pakkujaks oli üks Läti korraldaja, kes sõidab bändiga ka Tallinnasse kaasa. Kuna Nadjast oli tollel hetkel hea, kuigi põgus mulje, ei olnud raske nõustuda ja väikest riski võtta,“ kirjeldab üritustesarja korraldaja Tauno Maarpuu külaliste saabumist ning tunnistab samas tagasihoidlikult, et üritust korraldama asudes oli Nadja loomingu kuulamiskogemus üsna pinnapealne, kuid nüüdseks on välja kujunenud ettekujutus ja eelistused. „Seda enam olen nüüd püüdnud end kurssi viia ja veendun aina rohkem, et tegu on ülikõva bändiga. Kohati tundub, et polegi varem midagi nii rasket ja karmikoelist kuulnud, kusjuures see raskus tekib hoopis teise meetodiga, kui metalis tavaliselt. Samas mängivad nad kurikavalalt hingekeeltel ja mõjuvad kokkuvõttes helgena. Vaatamata nappidele vahenditele ja pikkadele lugudele ei ole seni igavuse momente esinenud. Just üleeile avastasin ühe nende mõistes lühemate lugudega plaadi, kus ka natuke vokaali kuulda – "Guilted by the Sun" (2007). See ongi siis isiklik hetkelemmik.“ Eelseisva kontserdi puhul leidis mõningatele küsimustele kiire tuuritamise vahel aega lühidalt vastata ka duo üks osapooltest, Aidan Baker.
Määratled end nii muusiku kui kirjanikuna. Kuidas kohtuvad need kaks valdkonda sinus, mõjutavad need teineteist? Kas igal palal oma kindel lugu, kindel narratiiv, mida soovid edastada?
Ma ei usu, et nende tegevusalade vahel oleks otsest ja ilmselget seost, aga küllap neil siiski on teineteisele midagi öelda. Lugudes on see suhe pigem aga temaatiline, toetumata konkreetse ühisosaga narratiividele/juttudele.
Olen lugenud, et Nadja lived võivad koosneda ka ainult improviseeritud materjalist. Kas Tallinna kontserdil tulevad ettekandele albumilood või loote uut muusikat otse laval?
Kontserditel kombineerime me tavaliselt struktureeritud palasid ja improvisatsiooni, seega võib sama oodata ka Tallinna kontserdil. Samas kontserdi kava ei ole me veel kokku pannud.
Su diskograafia on muljetavaldav, kas tegeled pidevalt samaaegselt mitme erineva projektiga? Lisaks veel kirjutamine. Kuidas sa kõigi erinevate projektide jaoks aega leiad ning millega praegusel hetkel tegeled?
Jah, mul on tavaliselt üheaegselt töös mitu erinevat projekti ja samas ei ole kunagi millegi jaoks piisavalt aega. Hetkel üritan rohkem keskenduda pigem kirjanduslikele plaanidele, kui muusikale. Kirjutamine tundub olevat palju raskem töö kui muusika loomine, seega lükkan ma ta aeg-ajalt kõrvale… Hetkel töötan ma luulekogu ”Passing Thru” viimase versiooni kallal, mille peaks Beta-Lactam Ring Records välja andma veel selle aasta jooksul.
Kuidas edeneb Nadja live-DVD koostamine ja millal võime oodata selle ilmumist?
Meie videokunstnikust sõber Naomi Hocura tegeleb hetkel selle esialgse versiooni kokkumonteerimisega, nii et loodetavasti saab varsti valmis. Nimeks tuleb sel "White Nights/Drone Fields" ja see peaks sisaldama kahte kolmetunnist esinemist, millest üks oleks mu sooloesinemine ja teine Nadja oma. Lisaks veel erinevate autorite poolt kokku pandud „ambient video“. Väljaandjaks saab samuti olema Beta-Lactam, kuid täpset väljalaske kuupäeva ei ole veel paika pandud.
Olin üllatunud leides su versiooni Ulveri ”Eitttlanest”, mis on siis tegelikult remiks remiksist. Miks sa valisid just selle loo ja kuidas sattusid tegelema just selle projektiga, mille algatajaks olid vist venelased?
Mind kutsus projektis osalema plaadifirma, mis asub tõesti Venemaal. Ma olin alguses kõhklev, kuna pole eriti Ulveri loominguga tuttav, kuid plaadifirma arvates oligi nii põnevam. Nad soovitasid ka lugu, mida ma võiks proovida (mille nimetus mulle hetkel ei meenu), kuid kuna ”Eitttlane’i” olin varem kuulnud ning see meeldis mulle, siis otsustasin selle kasuks.
Lõpetuseks, mis on hetkel su mp3-mängijas ja millised on sinu arvates parimad uued plaadid?
Hetkel kuulan ma Nick Drake’i albumit „Pink Moon“. Ainus uus album, mis hetkel huvi pakub ja millele tahaks näppe taha ajada on Khanate’i ”Clean Hands Go Foul”. Kindlasti on ka teisi, aga see on ainuke, mis praegu pähe kargab.