Täna, 4.novembril, toimub juba järgmine Vilsandi Trance, kus astuvad üles Jozef van Wissem, Rabimilia, Tont, DJ Tencu ja DJ MRDS jt. Seekord pole vaja kalamehesaapaid jalga tõmmata ja ennast paadile hääletada, sest pidu tuuakse tallinlastele õige lähedale, endise Kinomaja ruumides pesitsevasse lokaali Sinilind.
Kuna vastav atmosfäär tuli kuidagi saarelt pooleldi sombusesse ja pooleldi lumisesse Tallinna kaasa võtta, siis selle tekitamiseks on kokku pandud kohe eraldi tiim. Teen juttu andeka VJ ja noore kunstniku Okeikoga.

facebook.com/PlanetOkeiko
Oled Vilsandi Trance’i korraldajate poolt välja valitud kunstnik ja kujundad selle ürituse väljanägemist. Enne kui küsin su käest, et milline see õhtu välja nägema hakkab, palun ütle, millise artisti esinemist sa kõige enam ootad?

Tavaliselt nende kontsertide ja pidude puhul, kus ise midagi kaasa teen, ma enne väga ei süvenegi esinejatesse ega sea mingeid ootusi, sest lähen ju sinna niikuinii ja tuleb, mis tuleb. Ja muidugi on mõtted enne pidu ka rohkem dekoreerimise või VJ-etteaste juures. Seekord on nii, et hea kui üldse peole jõuan, sest oleneb, kuidas pisipojaga olukord on.

Miks mitte pisipoeg kaasa võtta ja osad ülesanded temaga jagada? Mulle meenub kohe filmist Austin Powersi vaenlane Dr. Evil ja Mini-Me, nad moodustasin päris huvitava koosluse. Kindlasti saaks ju paremini?

Ta ongi mul siiani igal pool kaasas käinud, kus vähegi võimalik. Kuna ta on rinnalaps, siis ei saagi ilma temata kuskile minna. Näiteks kui Tartus mahajäetud maja maalimine toimus, siis ta oli vapralt mitu päeva seal. Õnneks oli see maja õunaaias ja ilmad olid veel suvised, nii et sai kenasti teki peal tsillida. Ja paar päeva tagasi oli mul ühe ürituse pildistamine Solarise ühes toidukohas, kuhu samuti pidin lapse kaasa võtma. Õnneks said paar sõbrannat siiski vahepeal teda hoida kuni ma klõpsutasin. Samuti võtan ta Vilsandi Trance’i reedese peo dekoreerimisele kaasa.

Räägi natuke oma muusikaeelistustest, mis sinu puhul töötab?

Muusika puhul on samuti nagu kunsti puhul, meeldivad sellised helged ja positiivseid emotsioone tekitavad helid. Üldiselt kisub kahte äärmusesse – elektrooniline ja folk. Kuigi ka need saavad viimasel ajal päris tihti kokku. Pastaca ja Puuluubi kontsertidel olen vist kõige rohkem käinud. Ammune lemmik on ka Tehnoloogiline Päike. Ja siis on veel rida nii Eesti kui välismaised artiste ja nende üksikuid lugusid, mida kuulan. Tervete albumitena kuulan tegelikult üsna harva.

Milline on sinu nägemus Vilsandi Trance’ist?

Põhiline eesmärk on luua eriline ja meeldejääv atmosfäär. Ja seekord on tõepoolest mõtteis ka natuke metsahõngu tuppa tuua. Eks näis kuidas see õnnestub. Tavaliselt arutame kogu tiimiga mõtted läbi, aga lõplik asi sünnib siiski üsna spontaanselt kohapeal. Oleneb ka kui tuttavad juba ruumid on. Eelmise aasta peod toimusid kõik ühes kohas, aga Sinilinnus pole enne nii põhjalikult toimetanud.

Vilsandi Trance on siis nagu looduse rüppe minek või on seal ka midagi sürreaalset? Pean tunnistama, et ma pole elu sees Vilsandile jõudnud – see reede on esimene kord.

Vilsandi Trance on minu jaoks loominguline suveseiklus muinasjutusaarel, kindlasti on seal ka midagi sürreaalset.

Oled ka varem üritusi ja festivale kaunistanud, lisaks Vilsandi Trance’ile ka salafestival Robotaanika Park ja paljud teised peod, kus VJ-na visuaale lasknud oled. Milline neist on sulle kõige lemmikum ja miks?

Jah, Vilsandi Trance’iga olen algusest peale seotud olnud. Robotaanika Park oli tol ajal väga muhe. Aga on üks veel salajasem festival Bling, kus võib oma loomingulisust välja elada. Vilsandi Trance ja Bling ongi kõige kodusemad festivalid minu jaoks.

Tean sind tänu sõbranna Merilinile, mäletan meie tutvumise päeva hästi. Jõlkusime Tallinna vanalinnas ringi ja sa liitusid meie gängiga Tarbekunstimuuseumi juures. Käisid vist kusagil keraamikakojas, mäletan mingit juttu savipottide kõrvetamisest ja glasuurimisest? Millega tegeled peamiselt praegu?

Lapse kõrvalt ei ole enam nii palju vaba aega, et jõuaks ja saaks kõik ära teha, mis pähe tuleb. Aga näiteks KukuJuku Helkudega tegelen endiselt edasi. Just tuli selle hooaja kollektsioon välja. Suvel oli Stencibility tänavakunstifestivalil üks tore mahajäetud majake väikse kamba peale dekoreerida. Aeg-ajalt soovib keegi mõnd logo või muud disaini. Veel on välja tulnud värviraamat Mau Nau ja isevärvitavate postkaartidega raamat Kohtumine Maal. Hetkel kavandan paari seinamaali ühte koju ja käsil on ka uute kingipaki paberite disainimine.facebook.com/PlanetOkeiko
Stencibility tänavakunsti festival leidis sinu või võtsid ise ühendust? Kumba pidi need asjad käivad? Üks Tartu projekt on sul tehtud vist ka koos Hypnoboosteriga, abijõuna lisaks Hapnik?

Hapnik käis meid lahkelt abistamas, kuna pind oli suur. See oli esimene kord, kui midagi Stencibilityl tegin ja nad võtsid minuga ise ühendust.
Möödunud augustis toimunud Stencibilityl maalisime-kaunistasime selle mahajäetud maja koostöös Maari Soekovi ja Argentiinast pärit kunstniku Animalitolandiga, kellega ma Berliinis Pictoplasma festivalil tuttavaks sain.

Oled oma stiili leidnud ja kõik teavad sinu kujundatud Kuku-Jukusid. Leiame neid kruusidelt, helkuritelt, T-särkidelt ja seinamaalingutelt! Räägi meile, kuidas kõik algas, kuidas sa oled jõudnud siia, kus sa praegu oled?

Tänu paarile sõbrannale hakkasid Jaapani kawaii karakterid meeldima. Aasta 2006 Austraalias veetes oli palju aega joonistada, seal hakkasid esimesed karakterid ilmuma. Kodus tagasi olles asi süvenes. Mingi hetk tekkis mõte tegelaskujudega kleepsud printida, siis oli huvi siiditrükki proovida. Meeldib erinevaid meediume katsetada. Paar aastat tagasi käisin ka Berliinis toimuval Pictoplasma poolt korraldataval nädalasel character design’i kursusel. See oli heas mõttes nagu kunstilaager, sest kogu aeg oli väga lõbus. Kuidas saakski teisiti kui kohal on inimesed, kes teevad seda, mis neile kõige rohkem meeldib.

Oled siis natuke nagu meie oma multifunktsionaalne Banksy kes muu hulgas ka linnapilti kujundab?

Ega neid seinamaalinguid tegelikult väga palju ei olegi. Need on lihtsalt toredad juhused olnud, ei ole otseselt keskendunud nende tegemisele. Samas, nii kui võimalus tuleb, teeksin jälle. Sest suurte pindade peale on ikka hoopis teine tunne teha. Erinevalt Banksy’st on minu seinamaalidel ja üldse kogu loomingul ainult üks point: olemasolemise rõõm. Soovin luua ja väljendada pigem ainult armsaid ja positiivseid emotsioone.facebook.com/PlanetOkeiko
Kes on sinu lemmik kunstnik, kes sind inspireerib? Kus kohas tema töid näeb ja kus soovitad silmad lahti jalutada?

Eks meie tänavakunsti pealinn ole Tartu. Seal leiab seda kõige kontsentreeritumal kujul. Aga tore, et ka Tallinnas ja nii mõneski teises linnas tekib aina uusi seinamaale. Häid kunstnike on palju. Eriti meeldivad need, kes character design’i viljelevad. Kõige rohkem olen kursis oma õetütre Maari Soekovi loominguga, kes on samuti mitmeid seinamaale teinud ja kelle tööd on väga inspireerivad. Aeg-ajalt teeme ka ühiseid projekte. Eelmisest aastast alates on ta ka Vilsandi Trance’i pidudel aidanud dekoreerida. Nii, et tegemist on ühisloominguga.
Miks just Tartu? Tartus on Stencibility festival, mis lippu kõrgel hoiab ja seal on ka palju mõistvamad linnaametnikud, kes lubavad asjal sündida. Arvan, et festival inspireerib väga paljusid ka muul ajal ilusat tänavakunsti tegema. Tallinnas on rohkem seda tunnet, et linn ei kuulu elanikele, vaid majaomanikele ja ametnikele, kes ei ole väga kunstisõbralikud. Eks kindlasti on ka asi pinnas, sest mahajäetud ehitisi ju aina vähem. Tallinna tänavakunsti eluga olen tegelikult isegi vähem tuttav. Telliskivis on tõesti tore ja Ülemiste City maalingut olen pildi pealt näinud. Mis mujal toimub, seda väga ei tea.

Mis sind veel lähimal ajal ees ootab? Ja kas käbi kukub kännust kaugele või on poisipõnnil varsti pintsel käes?

Mingil määral ikka mõtlen tulevikule, aga see on selline abstraktsem mõte ja tunne. Mingit konkreetset plaani küll ei ole. Elan pigem olevikus ja katsun siin oma asja nii hästi teha kui suudan.
Nende käbidega on nii nagu on – kord nad kukuvad lähemale ja teinekord kaugemale. Eks vaatan mille vastu tal huvi tekib ja siis püüan teda selles toetada ja vajadusel natuke ka suunata. Praegu on tal kõiksugu muusikariistad käepärast – kalimba, ksülofon, kellamäng, kuljused ja kõristid. Eriti meeldib talle džembe, millega ta mulle sünnipäeval juba üllatusesinemise tegi.

Lemmik seitsmes rada?

Tehnoloogilise Päikese esimene või teine plaat… pean kulli ja kirja viskama. Tuli esimene plaat "Abstraktsioonide Maal" ja seitsmes lugu on "Hüvastijätuhümn".

Ürituse lisainfo: Vilsandi Trance Tallinnas.

https://www.facebook.com/PlanetOkeiko
https://www.behance.net/okeiko