Kohalikul kollektiivil One Dollar Project tuli novembri keskpaigas välja debüütplaat "On Top Of The Grey City And Morning-High Flashback Riders". Umbes sel ajal tegime ka intervjuu, kuid erinevate asjaolude kokkulangemisel ilmub see alles nüüd. Aga nagu ütleb vanasõna: "Parem hilja kui mitte kedagi".

Palju õnne debüütplaadi puhul. Tulite kokku umbes 2006-2007…
Maik: 2007 tulime kokku.

Need kaks aastat on olnud päris viljakad – 17 lugu. Kuidas see plaat nii pikk ja mahukas sai?
Kusti: Kui pikk ta üldse ongi? Ma ei teagi.
Maik: 17 lugu.
Kusti: 17 lugu, aga plaadi enda pikkus ei ole väga pikk. Ei tule 40 minutitki kokku. Seal on ka vahelood, kus laev sõidab, aga need on jätkuks teistele lugudele. Normaalse pikkusega lood.
Maik: Üks 40 minutit tulebki kokku (järgneb Maiki arvutamine). Tegelikult, peaks rääkima ka sellest, kuidas see bänd tekkis.

No One Dollar Project on põhimõtteliselt East Trading Wang miinus üks liige. Kas ODP on siis East Trading Wangi edasiarendus?
Maik: Kui midagi juurde ei mõtle, siis panime ETW seisma, lukku.
Kristjan: Paralleele võib küll kahe bändi vahele tõmmata, aga tegelikult alustasime teise nimega otsast peale. See, et sellest lõpuks album tuli, me ette ei näinudki. Hakkasime üleüldse demo tegema…
Maik: Hakkasime lihtsalt otsast peale. Mõtled loo välja, salvestad. Ise salvestad, otsid tehnika, mikrid. Võtad aja maha, et keegi ei kannusta sind taga. See, et sellest plaat tuleb, me tõesti ette ei näinud. Vanast ajast oli jäänud veel harjumus, et tahaks esineda ka. Ägedate lugudega. Siis tulid Levika suvepäevad ja see sai avalöögiks. Pidime ruttu nimi mõtlema, lugudele nimed ja veel viis lugu tegema.

Olen erinevatest kohtadest kuulnud, et One Dollar Project’il on ka sügavam mõte sees. Mäletan märksõnu: võimalikult odavalt, ainult ühe dollariga. Mingi taoline kontseptsioon?
Kristjan: Ma võin öelda selle kohta küll nii palju, et see projekt toimis lõpuni välja. Sellepärast see võttiski paar aastat aega. Kokkuvõttes toimis ühe dollari teema üllatavalt hästi. Kõik need inimesed, kes on plaadil ära märgitud, tegid oma asja naturaalmajanduslikus korras ehk said meie käest midagi vastu või aitasid puhtast tahtest. Me ei maksnud kokkuvõttes vist mitte midagi. Kaudselt küll. Söögid-joogid.
Kusti: Mahtuski enam-vähem dollari sisse ära. Pressimise ja trükkimise eest oli küll vaja maksta, aga selle raha me ka laenasime.
Kristjan: Ühe plaadi omahind tuli ilusti dollar ära.

Vaatan siin, et plaadinimi tuli ka ilmatult pikk.
Kusti: „On Top Of The Grey City And Morning-High Flashback Riders“.
Maik: Sul on peas?

See vist võtab plaadisisu päris hästi kokku. Kujundusel on ka ameerika auto ja plaati kuulates tulid kohati küll erinevad road-movie’d silme ette.
Kristjan: Algul mõtlesime, et paneme plaadi peale ainult One Dollar Project. Pärast peab nuputama, kas see on bändi- või plaadinimi.
Maik: See nimi on osa kujundusest. Kaanel on tankla ja peal on lause olematust filmist. Panime nimeks ära.
Kristjan: Nimi tuli, kui kujundus valmis sai.
Kusti: See tankla on Tallinnas muidu olemas, nii et otsige.

Vaatan, et päris palju miksijaid oli: Taff, Kotkas, Kaarel Kattai, Romet Pott. Kas te lindistasite nende juures lihtsalt eri aegadel või…
Kusti: Lihtsalt tuli mõte eri tüüpide käia. Neil on erinevad ellu suhtumised, maitsed. Osadele andsime ise valida, mis lugusid nad soovivad. Teised said siis ülejäänud.
Maik: Algul otsisime niisama kedagi, kes tahaks miksida, kuna meil raha ei olnud. Sealt idee areneski, et annaks veel kellelegi. Et saaks katsetada uut asja. Võtsime tulemuse vastu nii, kuidas tehti.

Huvitav, et viimane lugu on eestikeelne ja kirjutatud Viivi Luige sõnadele. Kust tuli selline mõte? Kas siin tekib omapärane trend, et viimasel ajal on jälle hakatud kasutama palju Eesti luuletajate tekste? Kosmikute viimasel plaadil olid Doris Kareva sõnad, 70ndatel tehti ka sama.
Kristjan: See lugu on tegelikult aastast 2002-2003. Kunagi tegin SoundClubiga selle loo põhja ja mulle tundus, et see peaks olema eesti keeles. Ma ei tahtnud, et see inglisekeelsena kõlaks. Me pole East Trading Wangiga seda kunagi proovinud ega mänginud, aga ta on mul sahtlis seisnud. Aga ma arvan, et ei ole trendi, et kõik teevad eesti keeles.

Ma mõtlen, et kasutatakse just luuletajate tekste..
Kristjan: Aa, selles mõttes. Ma isiklikult eesti keeles (tekste) kirjutada ei oska. See tuleks väga nõme, kui ma isegi prooviksin. Kui ma tunnen, et lugu peaks eesti keeles olema, siis ma lappan oma luuleraamatuid ja uurin, mis tekst sinna kõige paremini sobiks. Said oma küsimusele vastuse?

Ikka. Ma lihtsalt hakkasin mõtlema, et mingi aeg kalduti rohkem inglise keele poole..
Kristjan: Võib-olla see kukub imelikult välja, kui anda eestikeelne lugu raadiosse, kui plaadi ülejäänud lood on inglisekeelsed. Tegelikult ma ei ole selle peale rõhku pannud. Me ei arvanud, et see lugu peaks olema kindlalt eestikeelne olema, lihtsalt üks järjekordne lugu
Maik: Raha teenimiseks (Naerab.).

Aga kas Wangiga on nüüd ametlikult kõik?
Kusti: Wangiga on see, et seal on neli tüüpi. Kuna üks on lennus ja tal pole huvi tagasi tulla, siis Wang on hetkel lukus.
Maik: Keegi ei hakka ta käike õppima.
Kusti: Lähme edasi, et ei peaks vana lohistama.
Kristjan: East Trading Wangi teema muutus koormavaks, suhteliselt nišiteema. Kõik läks ühte auku. Kõik ootasid kindlat asja ning pidid seda tegema, kuigi tunne polnud päris õige. Wangi nimega poleks niikuinii kolmekesi teinud. Oli see moment ka, et tahaks taagast lahti saada.
Maik: Mis taagast?
Kristjan: No, et tuleb jälle lumelaua hooaja avamine ja East Trading Wang. Kõik rulatajad ja lumelaudurid on koos ja kõik on ilgelt äge.

Kas ODP jääb ühekordseks projektiks või on oodata ka järge?
Kristjan: See on ikka bändini välja jõudnud. See järgmine asi, mis kunagi peaks tulema, selle kohta info puudub.

Aga võtame asja kokku: mis mängib teil hetkel cd-playeris, iPodis?
Kusti: Ei teagi. Raadio. Täna ma näiteks üldse muusikat ei kuulanud. Pea on täiesti tühi, noodivaba.
Maik: Fun Lovin’ Criminalsi.
Valter: Päris tihti olen The Black Angels’it kuulanud.
Kristjan: Mina kodus muusikat ei kuula. Kõik, mis mina kuulan, on see, mis mulle lastakse. Viimati Valter lasi mulle The Dead Weatherit.

Mis on su lemmik rada 7?
Kusti: Meie plaadi pealt „Satanochristo“.
Valter: PJ Harvey – Highway 61 revisited .
(Järgneb jaur 7.raja tähtsuse üle).

Lõpetuseks äkki midagi?
Kusti: Muretsege plaat ja kuulake seda, siis teate, mis toimub. Täna on aus päev, peab päev läbi aus olema.
Maik: Olge ausad.
Valter: Keep it true.

One Dollar Project tahab tänada kõiki, kes projekti valmimisel abiks olid.

One Dollar Projectit näeb lähitulevikus:

17.12.2009 Klubis „Korter“ koos Oneword’iga, Tallinnas
http://www.rada7.ee/?s=f&k=1&id=40045
19.12.2009 Teatris „See“ koos Ascent’i ja paljude teistega, Haapsalus
http://www.rada7.ee/?s=f&k=1&id=39783