Aktiivses Novembrikuu Tallinna UG rock graafikus kõige silmapaistvam üritus – OpB – tasus ja tõestas end jälle vahetult. Vaatamata õrnale kõhklusele ürituse line-up’i suhtes(liiga happy ja poppy vmi.), tegi kogu-kompunn ära korraliku töö – olles tegelikult täiega tastakaalus.Kuni siinkirjutaja oli viimaks end mitmekülgselt turgutades saavutanud piisavalt sügava meeleolu, hakkasid ka artistid ja harva avatud art-teatri kaks korrust särama. OK..
HELLROAD ORANGE..telefeisiga varustatud põhjamaa stoner, vähe värsket õhku Eestis skenesse, aga mittemiskit higerabavat, kui just “ilgelt-lahe-ja-lõbus-värk” ei ole kuulaja maitsekriteerium.Tekstiautor nii happy pole (loomuselt).DEF RÄÄDU – olete kunagi mänginud automängu GTA3,või 2 osa ajab ka asja ära,ühesõnaga, mängus on NY city stiilis imitatsioon-raadiojaamad, ja kui just mulle nina alla ei hõõruta bändi kahte _ääää_ tähte, siis ma arvaksin, kimades inimesi autoalla, et see musa sealt raadiost nii peabki kohe nii olema. Aga oluline, et need kes tantsima tulid, said mida tahtsid.Ee..et nende ää-tähtede taga peitub siis kahe MC’ga, hiirega arvutiga, pongodega ja kidraga J-a-m-a-i-k-a. Tasakaalus, nagu mainisin. Lätheadide MARY JANE tundus olevat õige valik, sest mulle tundub, et sellist ehedat alt-rocki, ja veel head stuhvi – enam nii palju ei tehta. Nickelbacki ja Smashing Pumkinsi eri-kuri kooslus & fännide(?) hyperaktiivne (destruktiivne?) energia ning bändi OK imago tegi asja väga hästi ära. Teinekordki. Kus ma vahepeal olin? Mitu bändi vahele jäi? Muide, kas te teate, et Krahlis on kuskis seal keskel mingi uks, mis viib siseõue ja kuhu saab täitsa minna… …peale seda…. üks moment mängis allkorrusel keegi yksi süntesaatorit. See oli liigutav (nali). See oli loov(nali) Sellest oli poohui (ei olnud nali). Mitte, et elektrooniline psyhhedeelia oleks jama btw. Ja veel seda, et OpB toob kohale – milles on iseenesest juba midagi traditsioonilist – seksikaid ja väga seksikaid inimesi, kellega on meeldiv suhelda. LOOM. Kihvt – või ei – tegelt pigem üllatav, et nuskuul, vastupidiselt sämpleri & diskjokki trendile, läheb süngemaks ja kivistub.Live 2 esimest tracki sellelt bändilt olid head. Selles mõttes, et nad on osanud livedel rahval päid otsast tõmmata, kuid mingit plaadimaterjali neilt nagu ei eeldaks.Aga Luuuking foovard. FINNISH ME OFF – Viimase puuduoleva lüli, muidu undergroundi mõistes igati mitmekülgselt täiuslikult festile, pani Tartu vaim. What we have here? Osa neist nägudest on kindlasti Tartu vanakooli thrasmetalli Grendel kooseisust ja teine pool (või sama?) on tegutsevad stuudiohelikeerajad. N’fff vanakoolist ja tyybid olid tarinud lavale diskijoki. Tulemiks Fear Factori stiilis uusmetall. Impressive? Not really. See konkreetne live ma mõtlen. Oli seal laval kaks kitarristi? Või 1? Kuulda polnud ühtegi. Enivei, tore. Midagi täiesti asist neile, kellele meeldib lavaees yles-alla karata. Vähemasti jätkuvas perspektiivis. Kavast võis lugeda, et üritusel esines oldskuuli ikoon VENNASKOND. Kus viibis sel ajal siinkirjutaja, jääb ilmselt saladuseks talle endalegi. Tjaah, kas Arhhiaromantika oli väärt kontrollimist, või kõlas Vennaskond nagu kõik viimaseajaviimased korrad…(mitte, et ma oleks nende kontserde viimaseajaviimased korrad külastanud, though)
Ee-nii-veis…ACID MOTHERS TEMPLE. Totaalselt faking gay oli, et keegi kodanik publikust ässas ajal, mil bänd pille sättis, võikate väljenditega Happe ematempli välimuse, rassi ja pillimängu kohta. Musta lamba fenomen:) Huvitav, kui palju bänd tasa tegi, (kui yks bändi 4jast lauljast vahepeal viis minutit mikrofoni ylikiireid ja ebamäärast teksti sülgas. (Mis muide ei olnud jaapani keel)) Tõepoolest ei osanud midagi oodata gigantse seenemütsiga lauljast ja nike dressides & kulunud hokisärgiga tibist, kes hingas läbi suitseva tobi. Kujutage ette Eestimaist nohikprogelasi Luarvik-Luarvik amfetamiinisõltlastena ja nende CV’s mõni aastakest vanglat narkoäri tõttu.. Selline grinder lavalt ka tuli. Maailma kõige jaburam folk segatud extaatilise ja hyper kiire instrumentaalmuusikaga, mida saadab allaandmatu stroboskoobisära. Jube….hea. Pool rahvast jooksis ära. Mina ka. (mina – peale lõppu siiski)
Uksest väljudes, kui leitsin sealt tagant oma sõbra. Tuli välja, et traditsiooniliselt näitas võimu SEE Krahli turvamees. Päris üle kurgi seekord ei olevat antud. Btw, kas keegi teab ta nime? Stockholmi kompleks you know – pidavat olema nii, et kui inimest nimepidi tunned ja naeratad, siis ta ei olevat nii agressiivne sinuga. Võib teinekord päästa. Kokkuvõttes? TUUUUS ÜRITUS! Igatpidi rahul, tehke järgmine aasta veel suurem ja parem. TLNn põleb – vahel. harva.