Aastatega tuure ja tuntust kogunud kodumaine instrumentaalduo Opium Flirt on jõudnud värske plaadiga "DejaVoodoo" uude, haaravasse pop-faasi. Roki, folgi, minimalismi ja klassikaga eksperimenteerinud koosluse tuumikuks on multiinstrumentalistid Ervin Trofimov ja Erkki Hõbe, neoonse noolena on kollektiivi lisandunud eksplosiivne vokalist Andres Lõo (ex- Luarvik Luarvik). Särisevaks mikstuuriks kõrvetatud tume rokktroonika toob uusi tasandeid hetkenärvilisse helikeelde ja viib filmilikult haaravale helimatkale nüüdiselektroonika äärealade ja kesktee vahel. Plaadi on välja andnud kohalik muusikakooslus-ja plaadifirma 3Pead. Kaua mängigu DejaVoodoo!
1. DejaVoodoo
2. Strange Commitment
3. Corsica
4. Slender Star
5. Ratatouille
6. Mr Mutuille
7. Tonite
8. Wedding Day
9. Parade in Chimes
10. Ghost Rider
11. How Much Time
12. 64 Crayons
Nii kõlab plaadi ametlik tutvustus ning jäägu see siinkohal muutmata, sest too äärmiselt lihvitud sõnaderida paistis olevat väljaandjale õige ja oluline. Muidugi pean ka nõustuma, et "DejaVoodoo" on viinud Opium Flirdi uude, haaravasse faasi – minu jaoks ilmselt haaravamasse, kui OF seda kunagi varem olnud on. Jagataks Eestis Femmasid, siis selle plaadiga võtaksid nad lõdvalt ära näiteks “Positiivinen taidepaska” auhinna. Ning mulle väga meeldib täiendus Andres Lõo näol, kes teeb nende live-etteasted juba ainult oma olemusega nauditavaks – laulab, tantsib laval ja lava ees, mängib trummi ja jõuab esinemise ajal paar sõna juttugi vahetada. Tänu kõigele sellele olen kuulanud uut plaati ilmselt rohkem, kui see tervislik oleks.
Parim koht staaridelt kommentaaride küsimiseks on muidugi kuulus öölokaal Levist Väljas ja ajaks soovitatavalt ca kell 2 laupäeva öösel. Okei-okei, võibolla mitte päris. Samas, kui oled juhuslikult käinud just neljapäeval Opium Flirdi plaadiesitluskontserdil, järgnevad päevad ilmunud reliisi korduvalt kedranud ja leidnud, et see on uskumatult äge album, ning just sellisel hetkel tabad orkestri lauljat Andrest – kiusatus oli piisavalt suur. Olgu neetud (või tänatud?) diktofoniga telefonid, aga nii need paar lühikest vastust teieni jõuavad. Minu süül küll hilinemisega.
Käisin neljapäeval kontserdil ja mulle väga meeldis see.
See oli kusjuures väga karm live-situatsioon bändi jaoks – hästi kitsas lava, väga raske saundisituatsioon lava peal, täiesti muutunud üritus… See oli experience!
Kuidas sa Opium Flirti jõudsid lõpuks?
Me tunneme Erviniga mõnda aega juba. Tegime paar laivi temaga… vaata, TMW-l esinesime näiteks koos. See oligi see teema, et lihtsalt üle viie aasta peale Luarvikust lahkumist, oli esimene “klikk”, esimest korda mingi teise muusikuga – tunne, “fucking hell, this is the best”. Tunne, et midagi siin toimub! See bänd on abielu! Ja Erki on super! Ma ütlen, see on bänd, mis koosneb kolmest karakterist.
Aga see oli siis varem kokku lepitud, et teed seal plaadil ka kaasa?
Ei olnud. Tegelikult oli asi selles, et meie kokkulepe oli selles, et Ervin oli hädas oma materjaliga. Oli vaja seda kuidagi õgvendada ja mina teadsin tema probleeme… ja minul ei olnud probleeme, hehe. Aga mul oleks olnud vaja dialoogipartnerit – noh, tegelikult teeb enamvähem sama välja. Ühesõnaga kokkulepe oli selles, et ma sõidan Dublinisse ja teen nädal aega tema materjali, lihtsalt produktsioonitööd – lükkame materjali kokku, vaatame, kuidas teha ja siis teeme nädal aega minu asju. Mina tahtsin saada mingeid partiisid, ma teadsin, mida ta teeb, teadsin ta saundi. Ja juhtus see, et kui nädal aega sai tööd tehtud, siis ma olin nii sees selles, mulle nii meeldis see materjal, et ma olin laulnud sisse juba enamus lugusid, käigu pealt kõik need tekstid-asjad kokku kombineerinud… Ma ärkasin üles kümnendal päeval ja ütlesin Ervinile: “Kuule, ilmselgelt, ma olen nii sees!” Ja minust sai Opium Flirdi liige!
NB! Täna, teisipäeval on nende loole “Strange Commitment” tehtud video esmaesitlus saates Eesti Top 7. ETV, kell 23:35! Rohkem infot:
www.rada7.ee/?s=f&k=2&id=44175&p=0#1016818