Out-Or, Eesti elektroonilise muusika produtsent Marko Sula, tähistas hiljuti mitmel põhjusel veerandsada. Eelmisel aastal täitus 25 aastat loometeed, selle aasta alguses möödus 25 aastat esimesest esinemisest. Ühelt poolt taaskord ühe loomeetapi kokku võtmiseks, teisalt eri 25ndate tähistamiseks avaldas ta ka detsembris Lejal Globe alt oma kaheksanda albumi “Structures”. Uus album annab ülevaate Out-Or tegemistest elektroonika eri valdkondades – see on segu ambient-muusikast ja nutikatest rütmidest ning futuristlikust bassimuusikast.
Oma loometeekonda alustas ta 1993. aastal, kasutades muusika tegemiseks tol ajal kättesaadavaid Nõukogude Liidu päritolu süntesaatoreid. Esimese albumini “Propholume” jõudis ta 1995. aastal – see avaldati plaadimärgi Kings Of Shortwaving ja ajakirja Kuum koostöös.
Nimetatud esimene avalik esinemine toimus 14.01.1994 Hypnitro Soundsystem peol Restko baaris, Tallinna vanalinnas Laial tänaval. See oli üks vähestest kohtadest, kus toimusid aeg-ajalt peod alternatiivsemast tantsumuusikast huvitunutele. Out-Or tegi tol peol oma loomingust 20 minutilise liveseti, abiks süntesaator Polivoks ja kassetid.
“Üldine emotsioon seoses Markoga oli see, et hea oli näha kedagi kusagilt ääremaadelt tulnuna samal lainel olevana. Kui Marko oli pärit Karksi Nuiast, siis tol ajal hakkas pidudel käima ka sellele üsna lähedal asuvast Kilingi Nõmmest üks seltskond uue elektroonilise klubimuusika entusiaste, keda huvitas rohkem housemuusika ja tantsulisem lähenemine. Marko liikus aga rohkem eksperimentaalsematel radadel ja seda enam värskendavalt mõjutas tema olemasolu meie tollast muusikakeskkonda,” räägib Aivar Tõnso. Veerandsadade puhul on seda enam sümboolsem, et küsimused Out-Or’ile esitab just Aivar, kes ta sellele üritusele esinema kutsus.
Out-Or live, festival Operatsioon B, november 1996
1990ndate alguses oli Eestis eksperimentaalse elektroonilise muusika ringkond niivõrd väike, et huvitav oleks teada, kuidas sinul kui kaugelt äärealadelt (Karksi Nuiast) tulnuna õnnestus selleni jõuda?
Üks põhjusi oli kindlasti 1993. aasta kevadel Raadio 2 tekkega alustanud saade „Vibratsioon“, kus hakkas levima info Tallinna ja Eesti mastaabis toimuvate alternatiivmuusika pidude kohta. 1993. aasta suvel õnnestus paaril Hypnitro Soundsystem’i peol käia ja seltskond seal oli suht väike ning piisas juba paarist korrast, kui saadi omavahel tuttavateks ning aja jooksul tekkis ka info kontaktide kohta, kes toimetasid raadiotes. Teine oluline põhjus oli see, et asusin 1993. aasta sügisest Tallinnasse arhitektuuri õppima ja siis olid ka tekkinud kontaktid oluliselt lähemal ning otsustasin varem kodus salvestatud lugudega kassette kuulata anda. Nii sattusid salvestused näiteks Eesti Raadio venekeelses programmis alternatiivmuusika saadet teinud Vadimi (hiljem DJ Vadja Lahari) kätte, kes kohe seda ka eetris mängis ja sealt sai põhimõtteliselt kõik alguse.
Mäletatavasti jäi sinu tollane looming silma ka Aphex Twin´ile. Kuidas see juhtus ja kas see mõjutas sind kuidagi?
1994. kevadel toimus Moskvas festival nimega Britronica, kus esinesid selle aja kõvemad Briti elektroonikaartistid ning plaadifirma Warp paremik. Vadim oli mulle mõned nädalad varem sellest rääkinud, et kavatseb seda festivali külastada, et kas ma ei tahaks mõned demokassetid kaasa anda. Salvestasin kolm koopiat, millest ühe sai New Musical Experss’i ajakirjanik, kes seda sündmust kajastas, teise kasseti sai Seefeel’i üks liikmetest ja kolmanda Richard D James (Aphex Twin).
Nädalaid hiljem, kui ajalehes New Musical Express festivalist kirjutati, oli suureks üllatuseks, et demo jagamine leidis Richard D Jamesi poolt ära märkimist….
…..and Vadim, who works on the Estonian national radio station in Tallinn, DJ’s on tape decks (there aren’t any turntables to be had), reads NME in the library at the British Council and spends every spare penny (much to the chagrin of his hard-pressed mum) on the few records which filter over from the West. He hands out a few tapes made up in the Baltic by a guy called Marko Sula, sticks it on a rewired record player and reel-to-reel tape deck. "It’s got some really weird noises on it," comments Richard James, in recognition of its value. "Maybe I’ll sign it up for Rephlex."
Sellel kujul Eesti artisti NME-s ära märkimine oli ebatavaline ja üllatav, sest elasime paljuski veel postsovetlikus ühiskonnas ning kogemused ja teadmised läänelikust asjaajamisest olid peaaegu olematud. Loominguliselt mõjus see kahtlemata positiivselt, kuid palju tekitas ka mõtteainet, et kuidas ja kas peaks sellisele sõnumile reageerima – saatma veel demosid, millisel kujul jne. Muusika sündis sellel ajal sisuliselt „põlve otsas“ ja kvaliteedist polnud mõtet väga rääkida ning igasugu demode saatmised küsitava väärtusega, kuid selle kõige juures oli kogu see kajastus inspireeriv ja maailma avav.
Sinu suurteks mõjutajateks on olnud läbi aegade leibelite Rephlex ja Planet Mu produktsioon, kas see on endiselt nii ja keda veel võiksid oma inspiratsiooniallikatena esile tuua?
Kahtlemata oli Rephlex üks peamisi mõjutajaid 90ndatel ja väga suurt mõju avaldasid ka just µ-Ziq’i esimesed albumid sealt, „Tango N’Vectif“ ja „Bluff Limbo“. Palju aitas muusikahuvi süvenemisele kaasa 80ndatel Raadio Luxemburgi kuulamine kesklaine kanalilt. Kuulasin seda regulaarselt ja nii tekkis ülevaade edetabelitest ning erinevatest muusikasuundadest. Kõige rohkem huvitasid aga techno ja house-muusika saated, mis olid eetris laupäeva öösiti. See tundus siis väga huvitav ja neid saateid sai isegi koos rohke sahinaga lindistatud, et hiljem analüüsida. Tänasel päeval ja uuema loomingu puhul on raske kindlaid mõjutajaid esile tuua, sest muusikat on ümberringi väga palju ja inspiratsioon tuleb üksikute kildudena väga erinevatest teemadest ning kanalitest. Märksõnadeks on kindlasti Bandcamp, Soundcloud, Rinse FM ja leibelitest näiteks Illian Tape, Bedouin Records, Balkan Recordings, Central Processing Unit…
25 aastat on pikk aeg ja see sunnib küsima, millised on olnud sinu loomingulise teekonna suurimad kõrghetked ja madalseisud?
Arvestades asjaolu, et looming ja muusika ei ole minu põhitegevus, siis on kogu selle aja jooksul olnud nii kõrghetki kui ka madalseise, mis tundub loomeprotsessis tavaline. Tihti on pikemaid perioode, kus motivatsioon puudub ja ei salvesta midagi. Samas on järgnenud sellele alati aktiivsem periood.
Loomingulise teekonna üheks kõrghetkeks võib kindlasti nimetada algusaastaid 90ndate esimesest poolest, kuid 25 aastaga on palju muutunud nii muusikas kui ka keskkonnas, kus looming eksisteerib ja inspiratsiooni leidmine on ka rohkem kriitilisema alatooniga.
"Structures" haarab viimaste aastate loomingut, kuidas on see periood sinu jaoks eristuv varasemast loomingust?
Erinevate albumite komplekteerimisel ei ole kunagi mõelnud sellele, kas see eristub varasemast või mitte. Pigem on see erinevate perioodide kokkuvõte, mis avab tee järgmisele. Saab panna niiöelda punkti ja enda jaoks unustada. Võib olla microtuning ja selle kasutamine viimase aja loomingus on see, mis on eristuv ja mida varasemad reliisid ei sisalda.
Kas tunned end olevat muutuste lävel või kohale jõudnuna?
Loominguline tegevus ja inspiratsiooni leidmine eeldab pidavalt muutustega kursis olemist, aga samas ka oma kindla joone hoidmist, et ei saa välistada üht ega teist. Pikaajalist kogemust arvestades võiks ju olla kohale jõudnud, kuid siiski kaldun arvama, et eksperimenteerimine annab mulle rohkem inspiratsiooni. Mõtteid juba on, millises suunas edasi liikuda, kuid täpse vastuse annab ehk tulevik.
Kuula uut plaati "Structures" Bandcampis või Spotifys.