Millimetric on hetkel üks juhtivamaid prantsuse-electro artiste ning meie kõigi rõõmuks esineb ta laupäeval Tallinnas "Body Machine Body" festivalil. Enne Tallinnasse jõudmist andis ta aga väikese usutluse oma töödest-tegemistest ning eesootavast live’st.
Selle aasta Body Machine Body festivali üheks peaesinejaks on Inglismaalt pärit Detritus, kes oma loomingus segab kõikvõimalikke tumedaid stiile alates industrialist lõpetades breakcore’iga. Kohe-kohe on tal ilmumas ka uus album, millelt ta kindlasti ka Eesti publikule lugusid esitab.
8. oktoobril astub Pastacas üles minifestivalil CitySonic. Sel korral mitte üksi koos oma trobikonna instrumentidega, vaid koos natuke vähem kui aasta tagasi Odessa Popil publikut härdaks ajanud Jaapani duoga Tenniscoats. Penny Lane ehk tinto kirjutab ise ja laseb ka loo kangelasel rääkida.
Toomas Olljum, kes praegu on väsimatu manager sellistele bändidele nagu Iiris, Bedwetters ja Ewert and The Two Dragons, võitis 10 aastat tagasi ansambliga Mild päris esimese Noortebändi konkursi, mille peaauhinnaks oli 500 krooni ja kommikott. Täna meenutab Toomas möödunud aastakümmet, annab oma hinnangu Eesti muusika arengule ja räägib koos musitseerivate inimeste sünergia olulisusest.
Soome muusika raskekahurvägi Von Hertzen Brothers esineb reede, 30. septembril Tallinnas Rock Cafes. Sel puhul vestles härra kodutööstus bändi laulja ja kitarrist Mikko Von Hertzeniga malest, vinüülidest ja Minimoogi pehmest saundist.
X-Panda bändiliikmed võrdlevad ennast Ameerika bändi Dream Theater’iga – see võrdlus annab juba enamvähem aimu, kuhu kanti X-Panda muusika triivib. Siiski leiavad X-Panda poisid, et Dream Theater on küll hea võrdlus, kuid ka see pole päris see. Eelmise aasta Noortebändi võitja tegemiste ja olemise kohta uurib Signe Ivask.
Homme, 23 septembril tutvustab Von Krahlis oma esikalbumit Soome uuekooli peobänd The Irrationals. Ansambel alustas paari aasta taguselt tegevust Tyko Haapala ja Totte Rautiaineni hip-hop duona, kuni otsustati koondada enda ümber ka liikmeid, kes olid varem tuntust kogunud Soome jazz-, blues- ja rokkmuusika ringkondadest.
Läks seitse aastat Anathemal teha valmis nende hiljutisim album „We’re Here Because We’re Here“. 5. septembril ilmunud kogumikplaat „Falling Deeper“ tuleb aga ainult kolm aastat pärast 2008. aastal välja antud „Hindsighti“. Pelgalt arvulisest võrdlusest võib see tendents näida murettekitav – justkui, et pärast 20+ aastat tegutsemist ja pidevaid stiilimuutusi, on bändi jaks lõpuks raugemas ning on uue leiutamise asemel asunud ülessoojendama juba läbiproovitud materjali uues pakendis. Asja kasuks ei räägi ka mai lõpus ilmunud My Dying Bride’i hiigelkogumik „Evinta“. Nagu „Evinta“ kolm kuud varem on „Falling Deeper“ rajatud lugude radikaalsetele muutustele (peaasjalikult) sümfooniliste vahenditega. „Evinta“ puhul sünnivad nendest suisa uued kompositsioonid, kuid Anathema kogumik nii kaugele ei lähe. Samas on muusikalised muutused märksa radikaalsemad, sest kirjutatakse enam kui 15 aasta vanune materjal üle bändi tänapäevase käekirjaga.
Lauri- Dag Tüür on noor ja andekas muusik ning helilooja, kes annab Plektrum Festivali raames oma soolokontserdi. Koos Tüüri loominguga saab kuulda ka Glitterbugi ning Iisraeli visuaalikunstnik Ronni Shendarette’i.