Teise kauamängiva „Praktiline mees“ salvestamiseni viisid Marteni sisekaemused seikadest kummaliste naabritega või tagurpidi sõnadest. Uus album kõlab süngemalt kui esimene, aga selle-eest peaaegu täiuslik ning universaalselt eesti keeles. CD-plaadina saab plaati ihuendale soetada kõikidel esitluskontsertidel, eelkuulata aga juba täna, 4. septembril, siinsamas, radaseitsmes.
Jarmo Nuutre elektroonilisel väljundil Blood Pavilion on valminud uus EP "HORRIRU", mis albumi "Opinion" ning EP "Harden Your Hearts" kõrval on järjekorras juba kolmas reliis.
Intsikurmu festival oli mõnusalt kosutav. Mitmekülgse muusikavalikuga, looduslähedase miljööga olesklusfestival on nagu Positivuse väike veli. Pakkudes seda, mida suureks kasvanud Positivus enam ei paku. Lihtne ja toimiv.
Kontserdisarja "Tumeromantika õhtud 2014" raames astub esmakordselt Eestis reedel, 25.juuli õhtul Lääne-Virumaal imekaunis Muuga mõisas üles nii kriitikute kui publiku poolt kõrgelt hinnatud ning sooja esinemislaadi ja ülesastumistel intiimse õhkonna loomise poolest tuntud neofolk muusika legend Rome. Jerome Reuter andis Rada7-le ekslusiivse intervjuu päev enne Eestisse saabumist.
Kaheksas Positivus oli tasemel. Festivali korralduslik kvaliteet on endiselt kõrge, isegi tõusnud ning sama võib öelda populaarsuse kohta. Publikut oli palju, kuid õhkkond endiselt meeldiv. Korraldajatele tuleb au anda maitsekalt koostatud programmi eest – raadiolemmikute kõrvale jagus paar tõelist ikooni, maitsekaid pop-artiste ja ka mõni nišimuusika tugevam esindaja. Muusikat, melu, meelahutust ja nauditavaid suvepäevi täie raha eest.
Neljal õhtul Lääne-Virumaal ja Hiiumaal “Tumeromantika kontsertide” sarjas üles astuv geniaalne Suurbritannia viiuldaja, laulja ja helilooja Matt Howden, kes esineb nime all Sieben, väidab, et sa ei ole elanud, kui ei ole pidanud lumesõda Rakveres Prantsuse ambient-industrial-artistiga.
Positivus toimub peaaegu Eestis ja on ainuüksi seetõttu kindlasti ka üks paljude siinsete festivalikülastajate kindlaid sihte. Kaheksandat korda toimunud festival leidis aset taaskord kolmel järjestikusel päeval – 18., 19. ja 20. juulil.
Pikkade jaanipühade nädalavahetuse laupäev, kell on umbes 9 õhtul. Selveri parkla Võru äärelinnas, õues tavaline halb Eesti ilm. Kas lihtsalt kuhugi looduskaunisse paika telkima või… kuskilt on jõudnud kõrvu kuulujutt, et nii umbes paarikümne kilomeetri raadiuses leidub siiski ka üks palju eksklusiivsem võimalus oma päev õhtusse ja öö hommikusse saata. Nimelt toimuvat salajases asupaigas X, kuskil sügaval Valgamaa-Võrumaa metsades midagi suhteliselt salapärast: psy-trance mikro-festival Solstitium 2014.
Olin õigupoolest juba mõne aja eest Rada7le lubanud, et mõtisklen pikemalt muusikakriitika mõju ja vajalikkuse üle; äsjane vestlusring „Muusikakriitikud on meie lemmikud“ mõistagi nii inspireeris kui raskendas kirjutamist, sest paljud olulised punktid said seal juba esile toodud. Ent vestlusring keskendus peamiselt lugejatele ja muusikutele kriitika adressaatidena. Lisaksin siia veel üht-teist sellest, millele võiksid mõelda kriitikud enese arendamisel kuulajatena ning kuulamiskogemuse väljendajatena.