Talbot, Von Krahl, TMW2012Foto: Tõnu Tunnel
Magnus Andre ja Jarmo Nuutre 2008. aastal loodud Talbot vajutab müraselt raske, ent jäiste kaunistustega ehitud psühhedeelse pitseri kuulaja meeltele. Eesti Muusikaauhinnad 2010 "Aasta Metalartisti" nominendiks valitud bänd on oma lühikese tegutsemisaja jooksul avaldanud EP "Tundra" (2008) ja kuulajate ning kriitikute poolt väga hästi vastu võetud albumi "EOS" (2010) ning lisaks mitmele suurele üle-Euroopalisele kontsertreisile tuuritanud ulatuslikult ka Jaapanis, Austraalias, Venemaal ja Balkanimaades. Tänase seisuga võib duo lisada oma tulemuste hulka ka talendifestivali Tallinn Music Week esinejate hulgast valitava „Skype’s Go Change the World Award“ maineka tiitli ja sellega kaasas käiva rahalise auhinna omanikuks. Ei plaaninud küll sihilikult, aga intervjuu tegime reedel sobivalt just Skype abil.
Esiteks muidugi vabandan, et salatsesin, aga sain lõpliku kinnituse 25 minutit tagasi… Palju õnne, Talbot on „Skype’s Go Change the World Award 2012“ tiitli omanik!
Mõlemad: Ooooo!!!!!!!!
Jarmo: Äss!
Magnus: Ai kurja!
„Hehehehe… Are we bloody famous already?“ – küsis Jarmo Venemaa doom-zinele intervjuud andes – kas te nüüd siis olete kuradi kuulsad?
Jarmo: Ma ei küsinud seda, seda tegelt küsis too intervjueerija ja noh, vastasime küsimusele küsimusega!
Magnus: Eriti vinge ikka!
Selle tiitli tõid mitu asja kokku, neist peamised on publiku ja delegaatide hääletus – seega ikka peate olema nagu ju!
Jarmo: No võta nüüd kinni siis, küllap siis piisavalt!
Muidugi kohe esimese hooga arvatavasti ootamatu küsimus, aga kuhu kavatsete selle tiitliga kaasneva rahalise osa investeerida?
Magnus: Haha. Equipmenti tarvis.
Jarmo: Jah, kola on vaja hankida.
Millist, mis selle eest saab?
Jarmo: Osa asju lihtsalt uusi vaja ja mingid vidinad on tuuritamise käigus lootusetult purunenud juba.
Magnus: Jah… meil kola ikka jube amortiseerunud selle uhamisega, vajaks uuendamist kindlasti.
Jarmo: Bassivõim ja trummipulki terve jõuk. Lege on sündikohver, mis sai õmmeldud ajutiselt esimeseks tuuriks. Rõhk sõnal "ajutiselt", see kestab siiamaani, 3 aastat, igal pool.
Magnus: Jajah, 3 aastat ajutist pole paha, nagu ka "ou, laena korraks plokki" (kolmeks aastaks siis)!
Jagage muljeid Tallinn Music Weekist – kuidas teil enda arvates esinemine läks, kas õnnestus ka midagi huvitavat seminaridelt teada saada, saite ehk mõne uue sõbra või fänni, ehk ka mõne potentsiaalselt kasuliku tutvuse?
Jarmo: Endal jäi küll väga hea fiil sellest kontserdist.
Magnus: Jep.
Jarmo: Seminarid olid ka toredad. Mul nendega moodustub selline mõnus know-how, mida otseselt punkt-punkti haaval kirjeldada ei oska, aga kuidagi selline niiöelda suurem pilt moodustub neist.
Magnus: Olin meeldivalt üllatunud vastuvõtust, igati.
Jarmo: Tore oli kohata ühte Soome delegaati, kes meid nägi kunagi 2010. aasta kevadise tuuri ajal Riias peale laivi klubi ees asju vänni pakkimas – rääkis, et on meid peale seda jälginud 2 aastat ja ka tema sõbrad on seda teinud. See oli sürr.
Kes?
Jarmo: Ma ei teagi ausalt öeldes siiani, mis ta nimi on. Igatahes, Riias seal ajasime vänni najal veidi juttu ja nüüd Krahlis tuli ka ligi, et oi, tere näe, ootan siin live ja nii. Ma ikka kammisin Facebooki ja delegaatide nimistut, kuid ei suutnud veel kokku viia. Pole hullu, kui vaja siis Talboti ja tema teed ristuvad nagunii. Kui ei ristu, siis järelikult polnud vaja!
Salvestate vist uut materjali ja Tallinn Music Weekil esinesite ka värskema materjaliga – millal on oodata uusi lugusid salvestatult?
Jarmo: Soovunelm on sügisel uus plaat väljastada. Sellele on plaanis ka veidi lisamaterjali juurde tekitada, kuid sellest juba veidi hiljem
Magnus: Mhmh.
Miks see nii depressiivelt kõlab? Soovunelm…
Jarmo: Ei kõla üldse depressiivselt ju! Asjad lähevad nii nagu nad lähevad.
Magnus: Järgmine nädal hakkame salvestusega juba otsast pihta, trummid ‘n’ stuff…
Kas järgmise reliisiga on ka mingeid leibeliplaane või tuleb järjekindlalt oma käe alt? On sellel teie vaatenurgast üldse suurt vahet? „Tundra“ vist re-reliisiti Belgias ja „EOS“ Venemaal?
Jarmo: Jep, nii oli. Ei ütleks loomulikult ära mingist heast leibelidiilist, kuid jätaks omale võimaluse valida, kuidas toimida. Mingit ahistavat diili pole mõtet teha ainult selleks, et plaat välja saada – sellega saab ka ise hakkama.
Mis see hea tähendab? Olete midagi uurinud ka?
Magnus: Hea diili all mõtleks nagu distro teemat rohkem.
Jarmo: Pigem jah. Põhimõtteliselt on see asi pigem säärane, et õunte pealt tuleks vaadata.
Magnus: Kuidagi niimoodi ei oskaks seda põhjendada jah… Ilmselt sõltub kõikidest asjaoludest…
Jarmo: Jah. On küll mõningad ideed, kellele saata materjali koostöövõimaluseks ning siis saab sealt edasi minna ja arutada sobivust. Vinüüli isu on hirmsasti. Üks Itaalia leibel on ka huvitatud vinüüli tegemisest, kerge jutt on sel teemal õhus olnud.
Magnus: Vinüülid tahaks anda kõigest kraamist.
Jarmo: Jah, ka Tundrast ja EOS’est.
No aga äkki paneks mingi paketi kokku, mis need kõige olulisemad asjad on?
Jarmo: Sulli ja feimi loomulikult!
Magnus: Hetkel olekski vinüül suht esikohal, arvan. Uus staff ka kohe vinüülipeal.
Jarmo: CD võib olla, vinüül peab olema.
Seda viimast lauset olen kuulnud Atso suust.
Jarmo: Võimalik, ma hetkel küll teadlikult teda ei tsiteerinud.
Miks see nii on? Kas see on põhimõtte küsimus? Tuuril merchimüügiküsimus? Või kõik kokku… Tahaks ikkagi mingit mõttekäiku selle taga näha.
Magnus: Pigem on see nagu mingi monument… meistriteos omaette.
Jarmo: No mis diipi siin nüüd ikka olla saab. Vinüül lihtsalt on õige. CD-l pole seda kaalu, mis on vinüülil. Merchimüügi mõttes ta kindlasti oleks ka kasuks, küsitakse küll pidevalt. Kuid suurem vajadus selle jaoks on tõesti pigem see asjaolu, et on vinüüli peal.
Magnus: Ta on väärtuslikum igati ja hea kuulata ja küsitakse tõesti väga palju vinüüle kontsertidel.
Ehk ilma diibiks minemata – tulevik on vinüül ja mp3?
Magnus: Mu arust küll. CD plaadi osatähtsus seal keskel on vähenenud kõvasti ja teeb seda veel.
Jarmo: Vinüül kindlasti ja mp3 või misiganes digitaalne väljund ka. Tõenäoliselt see aina väheneb jep, CD-de osa.
Ma valmistan pettumuse ja jätan kõik tuuritehnilised küsimused vahele. Kõik on juba saanud tuhat korda imestada, kuidas te suudate niimoodi tuuridel käia ja kontserte anda. Samuti on juba piisavalt teie rahakotis soritud ning ka siinkohal panevad tulemused ja eelarve ainult imestama. Selle kõige kohta saab radaseitsmest erinevate teemade alt lõpmatuseni lugeda. Kaks Euroopa tuuri, eraldi Ida-Euroopa tuur, Venemaa minituur, Venemaa ja Ukraina tuur, Balkanimaad, Austraalia, Jaapan – huh, jäi midagi välja? Palju tänaseks kontserte kokku on juba? Mis veel vallutamata – Ameerika? Kas on juba settimas ka järgmised kontserdiplaanid?
Jarmo: Vallutamata on jah, Ameerikad, suurem osa Aasiat, Island, Antarktika jne. Uue plaadi ilmudes on plaanis need kõik ka jupphaaval vallutada. Ei näe, et midagi takistaks. Kuigi küll kõlab naljajutuna, olen ma endiselt kindel, et ühel heal päeval võib olla võimalik ka eksklusiivne kontsert Antarktikas, näiteks mõnes uurimisjaamas anda. Kuigi see tõenäoliselt küll juhtub kunagi hiljem!
Jarmo: Laive kokku on hetkel olnud, eee…kodulehel on kõik kirjas tegelikult, peast ei mäleta.
Magnus: Mingi 130 kanti vist…
Jarmo: Igatahes 2011. sügisel toimunud massiivse tuuritamise käigus tuli juurde ca 65 vms.
Magnus: Võibolla ajan jama ka… kuskil sealkandis on.
Jarmo: Oot, ma kohe loen üle… 136 live on olnud!
Ja järgmised kontserdid siis 18.05 Von Krahl, Tallinn (+ Nadja (CA)), 19.05.2012 Melna Piektdiena, Riia (+ Pedigree (EE), Dirge (FR)), 6.07 Mõisa Karneval, Mooste ja 04.08 Rock Ramp Fest. 2012. Kas välisfestivalidega ei ole õnneks läinud veel?
Jarmo: Noh, me oleme väiksematel festaritel ikka siin-seal mänginud. Lätis Sarkasms ja Zvera, Saksamaal Doom Over Bielefeld…. a mingit suurt festarit jah veel pole vallutanud. Ah jah, Peterburis Mad Stream ka. Hetkel on kodulehel kirjas suvised kontserdid, midagi on natuke õhus veel ka.
Magnus Andre, Von Krahl, TMW2012Foto: Tõnu Tunnel
Kindlasti on sellel vihasel tuuritamisel hindamatu emotsionaalne väärtus, lisaks ilmselt kergemad taskud jms. Aga kuidas te ise tunnete, kuidas see on mõjunud bändi arengule? Seda siis nii esinemiste mõttes, aga ka selle tagamõttega, kas näiteks järgnevate esinemiste korraldamine on muutunud märgatavalt lihtsamaks? Küsimuse teist poolt veel teistmoodi sõnastades – kas see suur töö on ennast ära tasunud? Ja esimest poolt uuesti sõnastades – mulle tundus TMW-l, et te olete täna ikka suure lava bänd, kuidas teile endale tundub? Oeh, oleks pidanud kaheks küsimuseks jagama, aga ilmselt mõistate!
Jarmo: Jah ja jah! On mõjunud väga hästi igas mõttes. No rahaline osa on nii nagu on, aga see selleks.
Magnus: Rahaline pool on vaeslapse rollis küll.
Jarmo: Tuuri korraldamine on väga palju lihtsam nüüd, kui aastal 2009, enne esimest tuuri – on tekkinud nõudlus. Pole enam ainult pakkumine, vaid on nõudlus – ses mõttes on ikka tohutu töö juba tehtud.
Magnus: Aga see töö on end ikka väga jõhkralt tasunud emotsionaalselt. Seda võimatu kirjeldada kuidagi, selleks peab selle ise läbi kogema.
Jarmo: Ja bändi lavakogemuse mõttes ka. On olnud ikka nii absurdseid olukordi, kus lihtsalt tuleb kuidagi ennast läbi närida, seda nii laval kui teel olles. Kaasa arvatud teeröövlid Bosnia ja Serbia vahel mäestikus öösel ja veidrad kohtumised rahamaiate politseinike ja piirivalvuritega jne. Korralik strip search Makedoonia ja Serbia piiril (õnneks kummikinda värki ikka polnud, aga püksid tuli küll maha korraks ajada)… No ainult mõned näited.
Magnus: Pluss kõiksugu tehnilised breakdownid laval, mis on prognoosimatud. Olematu saundtsekk…
Jarmo: Ja nendest kivi näoga välja tulemine.
Magnus: Jah.
Jarmo: Mina olengi saundtsekk!
Magnus: Jah.
Jarmo: Mu isa oli ka saundtsekk. Ja muidugi vanaisa.
Magnus: Selline huumor käib meil jah!
Jarmo: Tuuril on see jah äge, et me oleme bänd, kes ei tee saundtsekki. Puudub vajadus.
Magnus: Põhimõtteliselt 15 mintsaga oleme suutelised end nullist lavale panema koos saundikaga.
Jarmo: Oleme teinud ka 10 minutiga. Kui tookord Moskvas jäime 2,5 tundi hiljaks ja kõik inimesed meid ära ootasid.
Magnus: Ja meil on oma helimees ka, see meile väga tähtis aspekt.
Jarmo: Jah, see annabki võimaluse mitte saundtsekki teha.
Magnus: Ilma helimeheta ei lähe kuhugi põhimõtteliselt.
Jarmo: Kuna kõik seaded on põhimõtteliselt samad, igas kohas vaid veidi sättimist vastavalt koha omapärale ja let’s go! Alati oma backline kaasas, ka pult jne. Pult küll andis viimati otsad, aga noh, see selleks, ikka juhtub!
Magnus: Oma backline, oma gear… tuuril teeb minutiga saundika ära ja korras! Teisiti ei saa lihtsalt.
Jarmo: Ateenas oli olukord, kus lihtsalt mitte midagi ei kuulnud kumbki laval. Ja siis mängid mälu järgi ära, "kellade järgi". Tuurivorm tuleb sisse.
Magnus: Tuurivorm ongi kõige parem bändikogemus mu meelest.
OK, sellest tuuritamisest ikka ei saa täiesti mööda – kas buss läheb ALATI katki?
Magnus: Iga buss läheb kord katki… Loeb vaid see, kui lihtne seda parandada on.
Jarmo: Bussivalik on tähtis, peab saama hakkama tati ja teibiga, vähemalt paljudel juhtudel. Enam küll nii vana mudeliga nagu Volkswagen T3, ei tahaks, kuid on plaanis järgmine kord leida Volkswagen T4, mudel uuem. Lihtsalt mugavam ja vähem väsitavam sõita, kui ikka kuude viisi vännis istud, siis hakkab see tähtsaks saama.
Magnus: Kui su uue bussiga juhtub midagi kuskil Rumeenia mägismaal, siis oled f*cked. Ainus variant oleks teenindus põhimõtteliselt.
Jarmo: Sõna otseses mõttes oleme oma eelmisi busse parandanud vaid traadi ja teibiga.
Magnus: Sulatades plastmassi.. hambaharja käepidet…
Jarmo: See kuidas Kreeka kiirteel öösel tuled ära kadusid… Ehitasime tuledelülitist ise uue, keerasime traadijupid kontaktide vahele ja läks. Lõpuni oligi nii, et pidi suure lüliti tüki iga kord kontaktist eemaldama või sinna panema…
Magnus: Ja me oleme elektri alal teadmistega võrdlemisi tagasihoidlikud…
Jarmo: Bulgaarias ürituse korraldaja naeris end pooleks, kui meie bussis öömaja poole kaasa sõitis – uks ei käi kinni, tuled käivad mingist kummalisest vidinast, sokid kuivavad akna all võimendi juhtmeküljes jne.
Magnus: Jah, meil ju starter ei töötanud.
Jarmo: Aa, starter ka jah!
Magnus: Lükkasime käima nii piiripunktides ja politseinike silme all.
Jarmo: Venemaal iga kord politsei silme all käima lükata… Just piiril ja politsei ees, kui niisama kusjonksipeatus oli, siis käivitus nagu Mishka! Venemaa ja Ukraina piiri peal kogu see piiriületajate ja piirivalvurite seltskond vaatas ja naeris.
Magnus: Ja Ateena kesklinnas ka tippliiklusega… ja mäest üles!
Jarmo: Oijah, see oli nii kitsas tänav! Korraldaja pani tänava kinni, seisis ette autodele, kuni me siis käivitasime seda ülesmäge!
Magnus: Oli jah, kus alles hakkab meenuma asju!
Jarmo: Haha, jah! See ikka äge!
Muidugi, esinemiskohad – olete nüüd esinenud kõikvõimalikes miniklubides, aga vahele on sattunud juba ka suuremaid lavasid – ehk toote välja mõne valiku ekstreemsematest ja lahedamatest, koos kommentaaridega?
Jarmo: No Aurora, Peterburis – helvetin iso! Ma ei tea palju sinna rahvast mahtus, ikka tuhandeid. Väga hull koht oli, glämm! Miniklubisid on olnud ka ikka igasuguseid, Ukrainas Garage, mis oligi garaaž ja kus ma oleks turvamehe käest lõuga saanud napilt. Hispaanias üks pisike piklik koht, kus Magnus mängis mu selja taga, nii et basskidra kael oli üle mu õla.
Magnus: Serbias esinesime linnas, kus oli keset linna suur kirstutehas!
Jarmo: Hahahha, jah! Ja kontserdikoht oli a la Nõmme eramajast ümberehitatud loss, eramukvartalis. Täielik horror koht oli, stiili mõttes.
Magnus: Seest oli medieval.
Jarmo: Mhm.
Magnus: Bosnias olime esimest korda illegaalselt!
Jarmo: Jah, meil polnud ATA – Carnetti, ei teadnudki selle vajalikkusest.
Magnus: Kuna passid korjati piiril ära, aga auto kamandati üle piiri!
Jarmo: Võtsime lõpuks omale käitumismudeliks selle, et räägime ainult eesti keelt igasuguste korruptiivsena tunduvate ametnikega – toimis! Esimese kahe lause peale jookseb juhe kokku ja rehmatakse käega, et davai, kaduge ära.
Magnus: Eesti keel suhtluskeeleks!
Jarmo: Sa reaalselt näed, kuidas inimene läheb näost ära. Bosnias, enne neid teeröövleid täpselt, peatas üks politsei kinni. Ma olin küll hoidnud piinlikult kiirust õigena, aga ikka peatas. Teretasin ilusti eesti keeles ja küsisin, et mis probleemiks! Tüüp hakkas kokutama ja suutis lõpuks öelda ainult "…Speed" ja kõmpis nukralt ära. Siis ei saanud aru, kas võime ära sõita. Käivitasin ettevaatlikult bussi ja vaatasin peeglisse, et kas läheb rabelemiseks.
Magnus: Tolyatti live oli ka äge.
Jarmo: Oijaaa, rahvas rippus lae all ja akende peal.
Magnus: Siuke squathouse.
Jarmo: Põrand oli betoonist, ei saanud isegi teibiga trumme maa külge kinnitada, nii et need liikusid kogu aeg eest ära. Meie helimees Raido ja Moskva bändi trummar siis hoidsid neid terve live aja kinni.
Magnus: Väljast üritati sisse vaadata akende kaudu, kuna rohkem ei mahtunud kuidagi.
Jarmo: Magnusel selja taga ja ümber kõik parv.
Magnus: Raido peletas rahvast eemale, kuna see mass vajus kaela mulle kõik.
Jarmo: Ja seal eelmise bändi esinemise ajal pandi musa seisma ja siis hõisati "Tere tulemast, Oleg parim"! Üks tüüp oli telefoni omale kirjutanud tõlke, aga üks täht oli valesti vist läinud, Oleg Parim! Tegelt mõtles "oled parim" vist… Igatahes terve publik üheskoos hõiskas!
Magnus: See vist kõige rokenrollim live, mis kunagi olnud… hullus täielik!
Jarmo: Jaapani tuuribuss oli ka tore – väike see kotivedamiskäru. Kola peale, rihmaga kinni ja läheb! Hahahaha, esimese korraga kohe muidugi kaotasin Tokyos rongipeatuste vahetamisel Magnuse ja korraldaja ära. Seisin üksi bassi ja soolokaga ja mõtlesin, et nii, olen igaks juhuks parem siin, muidu ei leia keegi enam kedagi kuskilt üles. Kuidagi kaotasin silmist rongist väljudes seal rahvamassis.
Magnus: Jaapan üldse väga tore oli.
Jarmo: Jaapan oli jah, täielik ässlus!
Jarmo Nuutre, Von Krahl, TMW2012Foto: Tõnu Tunnel
Multifunktsionaalsus tundub olevat teie märksõna. Lisaks neile tuurijuttudele – mõlemal bändimehel tundub olevat ülesandeid nii laval kui bändi asjaajamises ikka kohe suure kuhjaga… õnneks olete omale Raido appi saanud – küsimus aga, kuidas jätkub selleks kõigeks jaksu? Võibolla lausa loetlete, kuidas ja millised ülesanded teie kahe vahel on jaotunud?
Jarmo: Kuidagi suht loogiliselt läinud, kumbki teeb seda, milles ta hea on.
Magnus: Produtsent ja mänekas teevad koos bändi, lühidalt öeldes!
Jarmo: Hahahahaha, jah! Pikemalt siis nii, et Magnus jagab musategemise köögipoolt hästi, ma tegelen kujundamise ja mänekaks olemisega.
Magnus: Jarmo ajab mänekaasju ja teeb kujundusi, ma tegelen musapoolega ja salvestan. Nii ongi.
Jarmo: See mäneka osa on lihtsalt tegevuse käigus külge tulnud, kui hea ma selles olen, on iseasi. Pidevalt ikka näiteks tuuri ajal ka avastad, et mingi asi tuleks jälle raideris ära muuta jne. Pisiasjad.
Magnus: No jah, aga need on kogemustega välja kujunevad pisiasjad. Aga üldiselt pole me mingit sõjaplaani teinud, kes mida bändis teeb.
Jarmo: Jah, ise kujuneb välja.
Magnus: Kõik oleks justkui algusest peale nii ette nähtud ja nii ta töötabki.
Kas on tunne ka, et on mingid eriti konkreetsed valdkonnad, mille jaoks tegelikult oleks vaja eraldi inimest? Või ongi see just Talboti trump ja eelis, et olete võimelised nii väikese tiimiga tegema praktiliselt kõike – selline ultrakompaktne ja -ökonoomne tegutsemine?
Jarmo: Arvan, et üks hetk, kui aeg ja asjaolud on sealmaal, et oleks vaja kedagi teist, siis see keegi teine ka tuleb. Ühel või teisel moel. See võib olla homme, aga ka aasta või viie pärast. Kõik asjad võivad muutuda, vastavalt vajadusele.
Magnus: Nõus jah, aga siiani on selgunud, et me oleme võimelised vähemal sellisel tasandil nõnda talitama.
Jarmo: Jah, väike tiim on muidugi igatahes hea, eriti tuuril. Meil on nüüd teine helimees ka, Taff Pedigreest. Raido ja Taffiga ikka eriti hea ja mõnus klapp on. Kõik karakterid sobivad omavahel, huumor toimib jne.
Magnus: Huumor ongi üks tähtsamaid aspekte asja juures tegelt. Kui see ei klapi, ei klapi miski.
Nojah, selle supermultifunktsionaalsuse peale peab vaid tsiteerima seda taas: „Talbot was awesome. Besides the guys looked exactly like the kind of guys who drink beer in a shower. Which is awesome,“ Juuso Vermasheinä (Flockified), ja küsima lugejaküsimuse ka ära – kas joote duši all õlut?
Jarmo: Hahaha, see on vist inspireeritud Red Fangi videost, dushi all õllejoomine.
Magnus: Ma päris duši all ei joo… Jarms ei joo üldse.
Jarmo: Jah, pole juba pikka aega isu olnud.
Magnus: Aga muidu ma kätt ette ei pane küll!
Tahaks nüüd lõpumoraaliks pressida veel selle Jarmo juba kuulsa lause ka, mis radaseitse teemadest juba läbi on käinud, et DIY ja iga bänd saab hakkama, kui tahab ja viitsib.
Jarmo: Eeeee, hmm. Milline lause? DIY-ga on see asi, et meile on saanud selgeks, et on olemas mitut erinevat DIY-d. On mingi variant DIY-st mis on justkui liikumine, sisaldades endas igasugust poliitilist osa ja millega meil ei ole mingit seost. Me peame DIY all silmas lihtsalt seda, et saab tõesti ära teha ise palju asju. Küsimus on vaid selles, et mida sa teha tahad. Kui tahad bändi teha, siis ongi see täpselt nii lihtne, et teed. Selle käigus muidugi võib ette tulla igasugu keerulisi olukordi, a`la rahatuid eluperioode, kuid see ei pruugi muidugi üldse olla nii hirmus stsenaarium. Kogu asi taandub ikkagi sellele, et kui tahad teha, siis tegelikult ei takista mitte miski. Meil avanesid peale esimest tuuri silmad ses küsimuses – lihtsalt saad ühel hetkel aru, et mitte mingit piiri ei ole. Tahad minna tuurile – lähed. Tahad esineda Jaapanis – otsid kontakti ja leiad kuidagi võimaluse ja lähed. Järgmine kord lähed, siis tahab sind seal juba rohkem inimesi näha. On meilgi olnud neid 5 ja 10 inimesega kontserte – aga kui need 5 inimest on tulnud sinu pärast, siis on kõik väga kihvt! Piirid on igaühe enese määrata. Küsimus on valikus.
Magnus: Nõus ülalöelduga!
Täpselt, väga super! Te olete ise ülilahedad ja teete ka superlahedat muusikat, ma tänan teid! Loodan, et see kõik nüüd annab teile veidi hoogu lisaks! Palun jagage veel lõpetuseks teistele ka feimi, mis viimasel ajal ise kuulate!
Magnus: Lahe! Aga palun!
Jarmo: Tänud sulle, oli väga lahe! Mu viimase aja lemmikud on (vist altkantri esindajad vms) Shearwater ja The National. Samas ka jätkuvalt palju technot ja bläkkmetalit, näiteks Extrawelt ja Fyrnask. TMW’lt oli Get Your Gun lemmik. Näiteks see Shearwateri lugu on üks eriti meeldivaid – "Breaking The Yearlings"
Magnus: Umm, hetke meenutan… A mulle Kvelertak meeldib! Ainus asi, mis meelde tuli uuemast asjast. Ehh, kui kästakse meenutada, siis ei meenu mitte kui miskit kohe!
Kuula, vaata, jälgi, toeta:
https://www.facebook.com/talbotmusic
John Rogers (Brainlove, Projekta), muusikaajakirjas The Line Of Best Fit:
„Back at Von Krahl, Talbot are whipped up a thunderous sound. The drum kit took up half the stage, behind them sitting heavily tattoed, utterly solid percussionist Jarmo Nuutre, who beat his instruments within an inch of their lives with pummelling brutality and an almost balletic grace. Distorted basslines form their blunt, powerful tunes, and a dual vocal played a melodic rock vocal off against Nuutre’s guttural doom-metal roar. Talbot marry bone-crunching force with dextrous musicality.“
http://www.thelineofbestfit.com/2012/04/talinn-music-week/
Mikko Meriläinen (Soundi):
„Simply amazing. International quality, unique and very charismatic live band!“
Edgars Abolins (Meteor Agency):
„Great to see the band getting stronger and stronger. I was pleasantly surprised about their quality, sound and power on stage.“
Maria Mölder (Eesti Heliloojate Liit):
„Omaette tase, ilus ja raputav, sh on ka kõikvõimalikud ekspordikriteeriumid täidetud.“
Janne Flinkkilä (freelance music journalist):
„For me Talbot was the definite highlight of TMW, blew my mind (and ears).“
Juuso Vermasheinä (Flockified):
„Talbot was awesome. Besides the guys looked exactly like the kind of guys who drink beer in the shower. Which is awesome.“