See mees on Philip Anthony Campbell. Ta on 58-aastane, Walesi päritolu, abielus, kolme lapse isa. Bluuskitarrist. 32 aastat oma elust mängis mees kitarri maailma ühes tuntuimas rockansamblis Motörhead. Käis kaks korda Linnahallis esinemas. Tegi palju muudki. Sel suvel jõuab ta Eestisse tagasi, aga uue ansambliga. Ansambliga Phil Campbell and the Bastard Sons, kus peale tema veel neli noort meest, kellest suisa kolm ta enda pojad. Phil rääkis radaseitsmele ära, miks ja kuidas.
Tere, Phil, kuidas läheb? Nagu ma aru saan, siis on sul käsil mõned vabad päevad enne järjekordset teele asumist?
Mul läheb hästi, tänan küsimast. Praegu on käimas festivalihooaeg, nii, et meil on igal nädalal suurem osa nädalast vaba, kuni nädalavahetuseni. Ootame väga bändi esimest kontserti Eestis.
Asume kohe asja kallale – kuidas Phil Campbell and the Bastard Sons üldse tekkis?
See oli mu vanima poja, Toddi, sünnipäevapeol. Mingisugune bänd mängis meelelahutuseks ja vaheajal jämmisime me lihtsalt mõnede cover-lugudega, Neil Starr laulis. Me nautisime seda nii väga, et me otsustasime teha peobändi. Nii sündis the All Star Band, mille nimeks sai lõpuks Phil Campbell and the Bastard Sons.
Kes bändile nime pani ja kuidas su abikaasa sellesse suhtus? ("Bastard sons" viitab sellele, et tegu oleks justkui abieluväliste poegadega, tegelikult see nii ei ole.)
Meil olid juba mõned nimevariandid olemas ja Neil ütles äkki naljatades "Phil Campbell and the Bastard Sons". Poiste arvates kõlas see ägedalt ja mõne aja möödudes hakkasin ma ise sama arvama. Mu naine polnud sugugi õnnelik, kui ma talle uudist rääkisin ja ta nõudis, et me nime ära muudaksime. Õnneks ma ütlesin talle, et me olime juba 500 naela backdropi peale kulutanud, nii, et mingit tagasiteed enam ei ole!
Ansamblil on olnud väga edukad paar esimest aastat. Mis on selle peamine põhjus?
Ma arvan, et me lihtsalt andsime "The Age Of Absurdity" näol välja väga hea debüütalbumi ja me pakume publikule iga kord tõeliselt raju showd. Kui piisavalt palju häid kontserte anda, siis sõna ansambli kohta levib.
Kõik su pojad on multiinstrumentalistid. Kui tihti nad omavahel salvestussessiooni või kontserdi ajal pillid ära vahetavad?
Me oleme tihtilugu mänginud mõttega, et võiks kontserdi ajal pille vahetada, aga seni pole me seda veel teinud. Nad suudaksid seda teha küll. Tyla mängib oma ansamblis The People The Poet kitarri ja Todd on mänginud varem bändides bassi ja trumme. Dane oli samuti võrratu jazz-bassist ja suutis mängida Jaco Pastoriouse ja Victor Wooteni kraami, aga ma arvan, et ta on nüüd natuke rooste läinud!
Milline su poegadest su kitarrikeeli vahetama peab? Sa oled öelnud, et pole seda peent kunsti kunagi selgeks õppinud…
Haha, tavaliselt Todd ja Tyla. Todd vahetab keeled ära ja Tyla venitab ja mängib keeled sisse. Neil on oma rutiin.
Kas maailmas on veel bände, kus isa koos oma kolme pojaga esineks?
Minu teada mitte. Kings Of Leon vist sisaldab vendi ja nõbusid ja kunagi oli veel The Osmonds, aga mul ei tule küll ette, et isa ja ta kolm poega oleks kunagi ühes ja samas rockansamblis mänginud. See on üsna ainulaadne.
Veel 2010. aastal ütlesid sa ühes intervjuus: "Ma eelistan olla ainus kitarrist. See on palju lõbusam ja teeb minust parema esineja – ma pean laval rohkem ringi jooksma. Ma eelistan seda. Ma ei suudaks minna tagasi olukorra juurde, kus bändis on veel üks kitarrist." Milline on su seisukoht antud teemal täna? Sa oled ilmselgelt meelt muutnud?
Ma arvan, et kui see teine kitarrist on su poeg, siis on asjad natuke teistmoodi. Ma olen aru saanud, et tegelikult mulle meeldib aeg-ajalt rütmikitarri mängida, lastes Toddil soolotada.
Kas lavalt publikusse vaadates paistavad silma peamiselt Motörheadi fännid või on tegu päris uue publikuga?
See on täitsa huvitav – nagu sa arvata võid, on paljud meie bändi fännid algselt Motörheadi fännid. Aga pärast festivalidel esinemisi on meie klubikontsertidele tulnud inimesi, kes on öelnud, et nägid meid ühel või teisel festivalil ja pole kunagi Motörheadi fännid olnud, aga pärast seda, kui nad meid esinemas nägid, said neist nii PCATBS kui Motörheadi fännid!
Phil Campbell and the Bastard Sons on saanud juba suurepäraseid võimalusi esineda koos rokkmuusika suurimate nimedega – mis on olnud kõige vingemad kontserdid?
Ma arvan, et need on neli kontserti, mis me andsime koos Guns N Rosesiga. Kui me selle pakkumise e-maili saime, siis Tyla nägi seda esimesena ja saatis selle meie WhatsAppi gruppi laiali. Neil proovis talle päriselt helistada, et veenduda, et see pole mingi nali! Itaalia kontsert toimus Imola ringrajal ja nad avasid väravad juba kell 9 või 10 hommikul! Nii, et selleks ajaks, kui meie kell 5 õhtul lavale läksime, oli kohal 90 000 hullumeelset itaallast, kes olid valmis rokkima!
Teil on palju kontserte, aga pikemate tuuride tegemisest tundute te hoiduvat. Kas tegu on ettevaatuse või juhusega?
Esimesed paar aastat tegime me peaesinejana Euroopa tuure, mis kestsid kuni kuu aega järjest ja see oli meie jaoks pisut liiga pikk aeg. Nii, et sel aastal otsustasime me esineda mingites piirkondades kahenädalaste perioodide kaupa ja minu arust toimib see suurepäraselt. See annab kõigile piisavalt aega puhata ja keegi ei ole ületöötanud.
Aga siiski – sa oled bändis koos oma kolme pojaga. Kas see tähendab tõesti seda, et päevad täis rock ‘n’ rolli elustiili kõigi pahede jõulist läbimängimist on selja taga ja käes on kuldne elusügis perebändi seltsis? See ei tundu kuidagi päris usutav…
Haha, jah, tänasel päeval minu eraelus selles mõttes tõesti väga palju rock ‘n’ rolli ei toimu. Poisid otsivad mõnikord pärast kontserti baari, kus juua. Vabadel päevadel läheme me mõnda kohalikku bowlingusaali, sest meil on turniir pooleli. Või kui oleme UK-s, siis otsib Tyla vabal päeval mõnd pubiviktoriini, millest osa võtta.
Kuna sa oled olnud väga oluline osa Motörheadist, on vältimatu, et sult küsitakse ka palju Motörheadi-küsimusi. Seegi intervjuu ei erine teistest. On liikunud kuuldusi plaanidest teha mõned Motörheadi tribuutkontserdid. Kas see on miski, mis sinu arvates reaalselt aset võiks leida?
Jah, sellest on olnud juttu ja küllap see võiks siiski veel juhtuda, aga ma ei oska sulle öelda, millal…
Aga Mikkey Dee´ga oled sa endiselt ühenduses? Milline su esimene emotsioon oli, kui said teada, et ta Scorpionsiga liitus?
Jah, ma suhtlen Mikkeyga endiselt. Me mängisime eelmisel aastal Barcelona Rock Festil samal päeval ja nad (Scorpions – toim.) kutsusid mind lavale nendega koos Overkilli mängima, mis oli vägev hetk. Ma arvan, et on suurepärane, et ta Scorpionsiga liitus. Ma tean neid juba mõnda aega ja nad on kõik lahedad tüübid ja ma soovin neile ainult kõike paremat.
Sa oled öelnud, et kaks esimest põhjust, miks sa kitarri haarasid, olid Jimi Hendrix ja Jimmy Page. Kas sa oled nõus mu väitega, et sa oled tegelikult terve elu bluusrokile truuks jäänud, lihtsalt kiirus on olnud mõnel juhul tugevalt modifitseeritud?
Inimesed ütlevad, et Motörhead on heavy metal bänd. Aga Lem ütles alati, et me olime rock ‘n’ roll bänd, mille juured on bluusis. Ma ütleks, et ma olen bluusikitarrist, aga alati on lõbus teisi stiile ka mängida, oota ainult mu sooloplaat ära, siis näed!
Selle sooloplaadi kallal oled sa juba aastaid vaeva näinud koos igasugu rokilegendidega (Rob Halford, Joe Satriani, jt.). Kui kaugel see plaat omadega siis on?
Mul on hea meel teatada, et mu sooloalbum ilmub selle aasta lõpul! Sellekohane ametlik info tehakse peatselt teatavaks ja suvel ilmub ka esimene singel.
Mis muusikat sa vabal ajal kuulad? Mida sa soovitaksid näiteks sellisel suveõhtul nagu täna?
Pole saladus, et ma olen suur Rammsteini fänn! Ja hiljuti just ostsin nii Duff McKagani uue sooloalbumi kui Peter Framptoni uue bluusialbumi, nii, et ma ilmselt paneks ühe neist peale.
Mis bänd sunnib sind kanalit vahetama?
Manowar!
Oma sooloplaadist sa juba rääkisid, aga millal on oodata uut plaati ansamblilt Phil Campbell and the Bastard Sons?
Kuna ma olen praegu keskendunud oma sooloalbumi lõpetamisele sel aastal, pole meil olnud veel aega uute lugude kirjutamisega tegeleda. Proovis jämmime me mingite uute riffidega küll ja kui idee tundub hea, siis keegi meist salvestab selle oma telefoniga üles, et idee kaotsi ei läheks!
Kuna meie portaali nimi on Rada7, siis palun ütle, mis on su lemmik rada 7 – kõigepealt Motörheadi repertuaarist ja siis üleüldse.
Hea küsimus! Motörheadi koha pealt – "Broken" albumilt "Overnight Sensation" oli minu arust seitsmes rada. Mulle meeldib see, kuidas see läheb üsna heavy´st salmist üle meloodiliseks refrääniks. Aga mu kõigi aegade lemmik rada 7 on alatiseks " Pretty Maids All in a Row" the Eaglesi plaadilt "Hotel California". Ma arvan, et lisaks sellele, et Joe Walsh on hämmastavalt hea kitarrist, on tal ka tõeliselt ainulaadne hääl ja antud loos demonstreerib ta seda täiesti hiilgavalt.
Phil Campbell and the Bastard Sons esineb laupäeval, 13. juulil kell 22.00 Haapsalu piiskopilinnuse õuel, American Beauty Car Show raames.
https://www.american.ee/abcs/2019-2/american-beauty-car-show-2019/
https://www.facebook.com/AmericanBeautyCarShow