Üks olulisemaid post-rocki gruppe God Is An Astronaut jõudis oma uue albumiga “Helios | Erebus" ringi tuuritades jälle Eestisse. Kolmandat korda Eestis ja kolmandat korda klubis Tapper. Natuke déjà vu-moment tekkis Tapperi treppidest üles trampides kui aus olla – korraks tekkis tunne nagu oleksin rännanud ajas tagasi eelmise aasta pühapäeva 18. mail ning veel ühte varasemasse aega aastal 2012.
See on ilmselt tänu sellele, et väga tihti ei toimu sama žanri üritusi ja kogu post-rocki ümber keerlev "tossupilv" on alati natuke müstilise alatooniga. Nagu ka sellel esmaspäeval, kui jõudsin pool tundi enne soojendusesinejat rokiklubi pooltühja saali lavale pilku peale viskama ning kuulasin, millest esimesed fännid päris mitmekeelselt omavahel vestlesid. Nad vestlesid arukalt, nad muljetasid eelmise kontserti muljeid samas kohas, mõned rääkisid vahepeal eelmise tuuri teistest kontsertidest ja siis keegi karjus naerdes "Дима нахуй!".
Laval oli kahe bändi esinemise jagu tehnikat ja vaatepilt oli päris muljetavaldav. Kitarride, süntesaatorite, mitmete pedaalide ja muu sellise hulgas olid ka esimese bändi I Wear* Experimentile iseloomulikud I, W & E valgustid kenasti esindatud. Mõtlesin endamisi, millal viimati IWE-d lives nägin, aga ei meenunudki täpselt. Mõnus sumin kajas seal lava juures, sekka parasjagu atmosfäärilist mussi.
I Wear* Experiment on kolmeliikmeline superbänd, kes tõmbab publiku kohe lava ette ja peo käima nii nagu peab. Vahepeal jäi mulje, nagu olekski tegu olnud õhtu peaesinejaga. Saal oli ühtäkki puupüsti rahvast täis ja aeg-ajalt oli kellegi kiljumist kuulda.
Bänd esitas boonusena veel kaveri The Prodigy "Voodoo People’st" ning FKA Twigs "Water Me’st".
Mis toimus vahepeal? Enne God Is An Astronauti live mindi õue suitsule ja teine pool täissaalist, kes ei suitsetanud, moodustas ühe pika baarijärjekorra. Täpselt nagu eelmistelgi kordadel.
Lemmiklaused, mida kuulsin baarijärjekorras seistes: "This is reall-lly the only queue for the bee-eer?" ja "Is it only me or is this shit getting really hot in here?" Ja oli palav, kohutavalt palav oli!
Aga kui äkki märkad, et melu sumin on kahtlaselt vaikseks jäänud, tuleb kasvõi kanna pealt ümber pöörata ja suund lava ette võtta. Vähemasti nii kõva ansambli puhul nagu seda on God Is An Astronaut. Sest muidu sul pole võimaluski neid nii lähedalt näha ja käeulatuse kauguselt kütmas kuulda. Vähemalt sel korral, küllap järgmisel aastal samas klubis võib paremini vedada – aga ei tasu lootma jääda.
Kontserdi korraldas Urban Culture Entertainment. Soovitan silm peal hoida ka nende korraldatud järgmistel üritustel.