Foto: Sandra Jascherica
Tallinn Music Week oma kümnenda sünnipäevaga pole enam mägede taga ning sel aastal on korraldajate hulgas ka peosari Beats From The Vault, mis ise sel aastal valmistub 20. sünnipäevaks. Kel peitub keres soolikas vähegi tumedama helipildi tarvis, see peaks seikluseks kindlasti just BFTV esitluskontserdi plaani võtma.
Ühe artistina pakutakse menüüs Läti artisti Podruga – nimi, mis vihjab nii venekeelsele fraasile „Я твой друг“ kui inglisekeelsele fraasile “I’m your drug”. Podruga on üpris värske ühenaise elektropopi projekt, mida on mõjutanud klubikultuur ja nostalgia, segades lisaks raskeid rütme, põrandaalust technot ja unelevaid, kuid võimsaid vokaale. Seega, kes on see põnev naine selle ettevõtmise taga?
“Olen Alise Stefanoviča, artistina ka kui Alise Esila või Podruga – tüdruk, kes tuleb Läti väikelinnast nimega Ogre. Ma ütleksin, et see on üpris tüüpiline post-sovetlik linnake, mis samas on mõjutanud mu loomingut üldisemalt. Mulle tundub, et inimesed põevad vahel oma tausta või päritolu pärast, eriti kui nad on Ida-Euroopast ja räägivad sellise naljaka aktsendiga. Ma aga olen alati tahtnud seda väärtustada – erinevuses peitub ilu.”
“Mis puutub loomingusse, siis olen olnud uudishimulik ning proovinud mitmeid asju ja tegevusi, kuid muidugi, muusika on neist alati kõige tähtsam olnud. Ma ehk ütlekski, et muusika ja lõpmatu uudishimu võiks olla mu olemuse võtmeks.”
“Käisin väiksena ka muusikakoolis ning õppisin flööti mängima, aga sellega mu “muusikakarjäär” enne Podrugat või Alise Esilat piirdub. Ma ei olnud tehniliselt kõige osavam ja mul ei olnud just väga konkreetset ideed, mis ma soovin teha – see tekkis alles Podrugaga. Ma olen üpris nõudlik iseenda suhtes ja ei avalda kunagi midagi, kui tunnen, et see on keskpärane – kasvõi mitte lihtsalt näitamaks, et mul on parajasti midagi käsil.”
“Just mõtisklesin ka oma loole DJ-na ning tuleb välja, et Alise Esilana olen mänginud juba kaks aastat. Tegelikult hakkasin mängima 2012, kui olin 17. Nagu ütlesin, olen väga uudishimulik ja kui näen mõnda võimalust, mis paistab piisavalt põnev, siis ma proovin järgi – ei loe, kas ma tegelikult oskan seda teha või mitte. Õpin käigu pealt! Nägin ühes Riia indiebaaris plakatit, et nad otsivad DJ-sid sinna mängima. Olin tollal vägagi indie-usku ja saatsin oma avalduse.”
“Ei ole vist tarvis mainida, et mul polnud õrna aimugi, mis moodi see DJ-värk käib, mis kraami või tarkvara tarvis oleks. Ma lihtsalt läksin mõne kodus isekirjutatud CD-ga sinna ja tegin selle kuidagi ära. Ja edaspidi mängisin seal päris regulaarselt. Kui ülikooli läksin, siis jäi see miskipärast soiku – ei teagi, miks täpselt.”
“Kõik aga muutus kui läksin Erasmusega Berliini – ma avastasin techno. Esimene miks, mille Alise Esilana tegin, oli samuti lihtsalt lõbu pärast. Olin endiselt Berliinis ja ma tõesti ei viitsinud kodutöid teha, seega laisklesin ja otsustasin salvestada väikese miksi, kasutades palu, mille olin hiljuti avastanud (mul polnud isegi kontrollerit). Üllatuslikult paistis see inimestele meeldivat ja salvestasin ka järgmise ning tulin tagasi Lätti. Õige pea hakkasid inimesed ühendust võtma, kellele meeldisid mu miksid ja nad hakkasid mind kutsuma mängima oma pidudele kohalikes klubides. Nii lihtsalt see käiski – boom! – järsku mängisin igal pool.”
“Mu sõbrad Berliinis hindasid samuti mu sette ja kutsusid mind tagasi Berliini, et mängida klubis Griessmühle. Muidugi, uudisnupp Electronic Beatsis lükkas kõvasti hoogu juurde. Järgmisel päeval peale selle avaldamist ärkasin üles ja mul oli tuhandeid sõnumeid, millest ühe saatjaks oli Renaat Vandepapeliere – R&S Records asutaja. Ta mitte ei olnud vaid leidnud aega, et kuulata mu miksi, aga ka kirjutada mulle, et see on suurepärane. Tänapäeval on sellega veidi vaiksem, sest mu põhifookus on Podruga, ehkki ma endiselt mängin DJ-na regulaarselt. Seni olen puldis olnud Riias, Tallinnas, Vilniuses, Berliinis ja Jeruusalemmas.”
“Igal juhul on seetõttu mul raske öelda, kas noore DJ-na on tänapäeval mõtet Berliini minna. Ma ütleksin, et see on kindlasti soovituslik, kasvõi selleks, et leida inspiratsiooni, õppida ja avastada. Kogemus on hindamatu. Berliin muidugi muutub väga kiirelt, seega peaks targema vastuse jaoks pöörduma kellegi poole, kes endiselt seal elab.”
“Mis puutub Podrugasse, siis tõesti, alustasin selle koos produtsendi Reinis Rabenauga 2016. Aga väga erinevad nägemused viisid meie teed juba lahku ning kuna algidee ja nimi olid minu, siis need jäid ka minuga. See kindlasti muudab tulevikus kõlapilti, sest varasem materjal on koos tehtud. Mul on veidi teistsugune lähenemine muusika loomisele ja nüüd kui mul on rohkem vabadust, proovin katsetada eri viise. Seega tulemus on kindlasti huvitav – ma isegi pole 100% kindel, milline see lõpuks saab olema. Podruga on olnud alati salapäraga seotud! Hetkel kirjutan uut materjali ning hakkan vaikselt mõtlema täispikale albumile, kuid ma arvan, et avaldamiseks kõlab selle aasta asemel realistlikumalt järgmine. Mul on olemas kontseptsioon ja isegi nimi, mis tuli pähe juba 2016.”
“Kui olin väike, siis vaatasin palju 80ndate filme VHS pealt ning ma olen alati armastanud süntesaatoreid – see on kindlasti jätnud oma jälje mu muusikale. Need helid ja atmosfäär on mu jaoks väga erilised ja tuletavad kodu meelde.”
“Mis puutub DIY rõhutamisse Podruga biograafias, siis ma arvan, et parimad artistid on need, kes loovad kogu maailma – terve oma artistiuniversumi -, kasutades kõike, mis käepärast. Ma pean silmas, et see pole ainult muusika, vaid ka visuaalne kunst, mood, tants… Mis iganes! Sinust saab sinu kunst. Ja ma tõesti püüdlen selle poole. Enne, kui saan kellegagi koos töötada, pean looma omaenda maailma – alles siis saab vaadata, kas ja kuidas minu ja teise artisti maailmad põrkuvad. DIY tähendab vabadust ja kunst peab olema vaba.”
“Olen tegelenud ka fotograafiaga mitmed aastad ja mulle meeldib ka videosid teha – tegin ühe ka Podrugale ning teine on tegemises (ühtlasi, neid on mitu veel mu peas). Ma arvan, et Podruga muusika on väga visuaalne, ma alati kujutan midagi ette, kui kirjutan seda – värvid, tegelased, kohad, väikesed lood… Ma tahaksin kindlasti neid rohkem ka esinemistes rakendada. Tallinn Music Weeki ja Beats From The Vaulti esitluskontserdi tarvis teen hetkel koostööd ühe VJ-ga, et oma esinemisel rohkem rõhku visuaalile panna ning seda arendame tulevikus edasi.”
LOE LISAKS:
Anders Melts: "Beats From The Vault on tunnetuse, mitte stiilipõhine sari"
Foto: Sandra Jascherica
Lisaküsimused. Kaardistame läbi Alise Läti elektroonikaskene.
Artsound Records tähendab, et esimene EP “YPA” on ise välja antud ja sel pole miskit pistmist Vene turule orienteeritud piraatleibeliga? Mis on Naba Music/Melo Records, kelle kogumikul Podruga oli? Üks nimi, mis viimastel aastatel jõulisemalt esile kerkib, on kindlasti Dirty Deal Audio – mida see endast kujutab (pidevalt rõhutatakse sõna “platvorm” – kas see on moodne sõnakõlks või tähendab ka päriselt midagi?)? DJ-na oled seotud Sturmiga, mis on justkui midagi enamat, kui vaid leibel? Millel veel kindlasti silma peal peame hoidma?
“See Vene piraatleibeli osa ajas mind täitsa segadusse, aga ma googeldasin seda. Vau, ma isegi ei teadnud! Artsound oli tegelikult meie stuudio nimi ja kuna andsime ise plaadi välja, siis lihtsalt kasutasime seda nime. Hea nali”.
“Naba Music/Melo Records on väike plaadifirma, mis on loodud ühe ülilaheda kohaliku raadiojaama Radio Naba poolt. Ma imetlen nende mitmekesist muusikavalikut ja neil on alati toredad ideed kogumikeks.”
“Dirty Deal Audio – nad on tõesti vinged ja tõesti aitavad elektroonikaskene Lätis. Neil on stuudio, plaadifirma, raadiosaade ning tõesti, see on ka platvorm, mis ühendab muusikuid, kes tegutsevad eri elektroonilise muusika stiilides. Näiteks korraldavad nad eri teemadel vestlusringe, mis on olulised nii muusikutele kui muusikaäri asjaajajatele. Üks põnev projekt oli, kus nad kutsusid muusikud kokku, et luua midagi koos – vähemalt üks lugu iga kuu (see toimus iga kuu). Ma osalesin seal samuti ja see oli võrratu – tutvusin huvitavate tegijatega. Nad on väga toetavad ja ma olen väga tänulik nende tegemiste eest.”
“Sturm on legendaarne industrial leibel ja üritustesari juba 90ndatest. Nad siiani korraldavad regulaarselt pidusid ja paar aastat tagasi alustasid uue üritustesarja “Construct Destruct”, mis keskendub post-industrial muusikale, sealhulgas dark techno. Olen neil pidudel korduvalt mänginud. Nad on toonud suurepäraseid artiste Riiga – näiteks Blush Response, Geistform või Ancient Methods.”
“Ägedatest plaadifirmadest rääkides pean ära mainima Seven Sisters Recordsi – lahe electro leibel, mille juured on mu kodulinnas Ogres, samuti Blind Allies, veel üks äge electro label.”
“Elektroonikaskene on viimasel ajal Lätis elujõuline olnud. Meil oli Riias väga armastatud klubi nimega Aristīds, mis küll kahjuks pandi kinni, aga sealne populaarseim üritustesari Klik Klak jätkab ja toob Riiga häid artiste nagu March Ash. Kui peaksin lühidalt tunnetust kirjeldama, siis ütleksin “dark disco”. Väga eriline atmosfäär. Kindlasti üks parimaid pidusid Riias hetkel.”
“See aasta on hea ka festivalide osas. Ma ei suuda ära oodata Under Festivali, kus ma mängisin eelmine aasta ja mängin ka sel aastal. Lisaks Kontaktor – see toimub esimest korda ja keskendub elektroonilise muusika kontsertidele, mitte ühtegi DJ-d. Ansome on peaesineja, seega see on äge!”