Uus aasta on kestnud juba üle nädala ning paljudel hakkavad ilmselt juba meelest minema aasta parimate plaatide tabelid, mis ligi poolteist kuud tagasi ilmuma hakkasid. Rada7 aga ei lubanud endale jõulurahu rikkumist plaadiralli poolt. Kogusime muusikasõprade abiga eeskujuliku nimekirja Eestis eelmisel aastal ilmunud kogumikest, EP-dest ja albumitest, ootasime ära ka aasta lõpu plaadisaagi ning alles seejärel panime oma lemmikud ritta. Siin meie minitiimi lemmikud, pärast maksimaalselt keerulise punktisüsteemi arvestust, järjekorda sätituna.

12. Flannyr – 20 Lightyears

Flannyr "20 Lightyears"
Ivo: Esimest korda kuulates tundus pigem naljakas, aga ikka väga mõnus ja pingevabalt mänguline. Noorem (?) õde (?) teeb ka muusikat, albumite tabelis ta nimeks greeneyed meganekko ja plaatideks LP "rottenplant" ja EP "OM", see kraad uimasem ja vast diibim värk. Ilmselt mõlemal eeskujusid K- ja J-pop kraamist kuni MØ ning Grimesini.

11. St. Cheatersburg – How To Lose Your Value On The Heterosexual Market
St. Cheatesburg live

Ester: Mingit sorti ärritav kiidulaul kaasneb selle bändiga alati konkreetsetest instantsidest. Kui see kõrvale jätta, siis täitsa mõnus hiiliv rokenroll, varasemaga võrreldes on ilutsemine kadunud ja bravuurilevel täpselt õigele kõrgusele timmitud.
Marko: Ikka väga tip-topp bänd ja korralik plaat ja kes ei ole kontserdile jõudnud, siis minge esimesel võimalusel.
Ivo: Neil vist iga EP täiesti erinev olnud, seekord klappis kõla ka mulle. Hea hoog, hea plaadikaane foto.

10. Thou Shell of Death – Cave Hill EP

Ivo: Lõdvalt selle aasta parim kohalik metalplaat.
Marko: Ei ole suur Eesti metali kuulaja ja natuke hipster tunne see plaat tabelisse panna, aga mis teha, jätkavad oma rada, see istub ja on endiselt hea.

9. Djerro – Xxmagick

Marko: Kindlasti aasta üllatus. Minu arvates kohustuslik kuulamine neile, kellele meeldib ambient, drone, minimal või Trash Can Dance’i alt ilmunud rahulikumad asjad.
Ester: Plaadi teeb mu jaoks instrumentaalalbumite reas huvipakkuvaks selles sisalduv tumedus ja pinge, mis ei lase sel pelgaks taustamuusikaks vajuda, nagu tihtipeale sellise ambientse kraamiga juhtub.

6.-8. Tallinn Daggers – Suburban Decay

Stass: Väga hea 90ndate vaibiga, kuid moodsa touch’iga plaat.

6.-8. Argo Vals – Nokturn

Ivo: Argo Valsi uus plaat on sel aastal mu kodus päris palju kõlanud ja see on väga hea. Endale turgatas miskipärast esimese võrdlusena pähe dredg ja seda paralleeli toetab veel kontsertide hoolikas visuaalpool. Kuskile samasse kategooriasse vist võib pista ka Ingrid Lukase "Demimonde", mis minu jaoks aga osutus kergeks pettumuseks nii plaadil kui kontserdil – korra veel proovisin, sest videolugu "Unicorn" meeldis, aga plaadiga sõbraks ikkagi ei saanud. Teisest otsast muidugi Talamak ja nende EP, aga "Nokturn" klappis ikkagi paremini.

6.-8. ekke – Chasm

Evert: Instrumentaal, üks neist kindlasti mitte less is more-albumitest. Minu 2015. aasta parim leid… mis tegelikult leidis hoopis minu.
Ivo: See nüüd sellise elektroonika sektsioon, kus kindlasti võiks suht vabalt olla vist ka Djerro „XXmagick”, miks mitte ka Artur Lääts „Apollo”, Oudeis „Entities”, Out-Or „Pattern Bar” või isegi Thing „The Album”, aga siit jäi seekord peale just ekke plaat.

5. Ans. Andur – Öine Bingo
Meeleolukas "Öine Bingo" plaadiesitlus

Marko: Ans Andur on mõnusa rütmiga Eesti indieskenel liikunud juba 10 aastat ja nende viies stuudioplaat (jaja, bänd 14 aastat vana ja 7 plaati tegelikult) mingit pettumust ei valmista. Lisaks sellele, et plaadil on kummituslikult ülinakkavaid lugusid nagu näiteks "Kare Tekk", on ka heliliselt tuntav edasiminek eelmistega. Viimase eest peab tänama Martin Kikast Ö Stuudiost ilmselt.

4. Hanf Kung – Kuu poest Balti jaamani

Ester: Mingi seletamatu võlu on sellel kambal, mõnda aega juba positiivse suuna radaril. Väike Tartu tatš ilmselt aitab ka kaasa. Muide, tänu "Kuu pood" nimelise loo mainimisele, võitsin kaks piletit Soft Mooni kontserdile ja kuna ma üldiselt midagi pea kunagi ei võida, siis mu meelest on see mainimist vääriv fakt.
Ivo: Gipgopis polnud üldse paha aasta. Mind köidab Eesti räpivärgist see osa, mis vähem ärpleb ja suurema higistamiseta oma flow kätte saab. Head kontsepti, biiti ja voolavust leidus Krick X 5loops platel "Voog", ka Tähetarkade "Tähetarkus" oli teemas, mõnusat (enese)irooniat pakkus Reketi "Tuule tee" (mida ma alles nüüd kuulasin, see esimesena pakutud videolugu absoluutselt ei kõnetanud). Parimaks aga valiksin sellest portsust seekord Hanf Kungi Kung Fu "Kuu poest Balti jaamani".

2.-3. Sinclair Sinclair – Breaking the Waves

Ivo: Sellega on nii, et mu meelest kohati äärmiselt kandiline, samas on sel bändil mõned lood, mis töötavad mu jaoks ikka superhästi. Selle aasta saagist võiks ilmselt siin olla ka Imandra Lake’i "Vööd" või She Bit Her Lip "Viiv", aga just need paar lugu…
Marko: Väga ilus plaat ja seda nii sisu kui välimuse poolest. Hea meel, et viitsitakse sellise asjaga tegeleda ja ei visata lihtsalt oma valmissaadud kraami bandcamp’i.

2.-3 Mauno Meesit – Varjudemaa

Evert: Instrumentaal, võimalik, et Mauno Meesiti parim töö siiani. Seriaali pole kunagi vaadanud, ei kutsu ka, ma pole Eesti seriaalide fänn. Aga plaat kutsub.
Ester: Ma nüüd väljendan ennast pisut rohmakalt, aga tundub, et Maunole see reklaamitöö ikka sobib. Sooloplaadil kõlab nagu väga vana mees, aga pane reklaamimussi kirjutama, siis kohe hakkavad viisid veerema. Mõnus, kompaktne ja voolav teos.

1. Mart Avi – Humanista
Foto: erakogu

Ivo: Avil on väga tugev oma käekiri, aga ausalt üles tunnistades ma sellega varasemalt ülearu palju pole haakunud. See plaat on aga täitsa põnev. Mõned naljakohad (?) tunduvad pingutatud ja tüütud, aga mõni pala jällegi võrratu. Kellele Mart puhtalt hääle tõttu hästi sobib, siis leiab ta veel sel aastal Rainer Jancise „Greedy Shopping Disasteri” pealt.
Marko: Ei kiirustanud selle plaadi kuulamisega, aga kui aasta lõpupoole plaadimasinasse jõudis, siis lennutas Martavi maailma küll, väga huvitav (kontseptuaalselt jäi kõik väga arusaamatuks, vahelehelt ei lugenud vanad silmad midagi välja). Vahel tundus, et mida valjemaks keerata, seda paremaks läheb, nagu Metallica.
Evert: Jälle väga hea panus Mart Avi poolt natuke spetsiifilisse muusikamaailma.
Rene13: Sümpaatselt naiivne toretsemine, ei ole selle hirmuga tehtud, et äkki läheb midagi valesti.