Nüüdseks juba 4 aastat tegutsenud Eesti üks lootustandvamaid bände andis lõpuks välja oma kauaoodatud debüütalbumi ja võime teile kinnitada, et tulemus oli ootamist väärt. Erilist tähelepanu juhiks veel papist plaadiümbrisele, mis on armsalt must-valge-tumepunane ja meeldivalt teemaga kokku sobitatud (tool meets freud?).
FjodoRPolt 9/10
Suvi. Päike. Kaunid noored. Rannaliiv. Suudlev paarike, keda ei huvita homsed mured ega juba liiga palju hilinenud menstruatsioon. Keeled liibuvad üksteise külge ning noormehe havai-shortsid paisuvad veidi, küll mitte märgatavalt siiski. Päike terendab pilvede vahelt ning põletab juba niigi pruuni nahka.
Keegi lehvitab kaugusest närviliselt. “Hei, hei, noormees, vaadake ette!”.
Keeled liibuvad üksteise külge. Noormees, Maikl või Kevin – whadevahh, muheleb kergelt…
Plauhh!!!
Rannaliiva imetillukesed kivitükid on verega koos ning tüdruk kisendab paaniliselt, silmist purskuvad pisarad. Kevin või Maikl, whadevahh, hoiab värseva käega silmast kinni. Sõrmede vahelt pritsib verd…
“Raisk ma ütlesin ju, et vaata ette.”
Recycle Bin on andnud välja “Incomplete Schizophrenia” nimelise kauamängiva ning kasutab seda külmrelvana igaühe vastu, kes ei oska noortest märatsejatest midagi oodata. IN YOUR FUCKIN’ FACE metall, ülivihased kidrarifid ning ebanormaalselt geniaalsed soolod…Eesti uue metalli avangard on sündinud, pärast 4-aasta pikkust eneseotsingut ja tohutut progressi. Siit on palju õppida endistel liidritel Loomal ja Pedigreel (sorry, ma ei pea teid kumbagi nu-ks, lihtsalt uue laine kooslusteks;) ning ma arvan, et seda plaati kuuldes saaksid kergekoelise peapõrutuse ka Colin Richardson, Ross Robinson või Terry Date.
“Raisk ma ütlesin ju, et vaata ette.”
Avalugu pärast introt “Sweet Side of Heaven” kütab metalcoreliku brutaalsuse ning samas Devin Townsendiliku tehnilisuse ja täpsusega. Jaagup Tormis möllab trummide taga nagu põrguline ja kitarride-kooskõlad toovad silme ette üli-süsteemse pundi The Dillinger Escape Plan. Atsi vokaalmaneer varieerub bläkilikust kriiskamisest kuni Chino Moreno “Hexagram”-taolise läbi-filtri-häguse-röökimiseni, kuid siiski säilitab omapära. Ehe näide sellisest erinevate stiilide kollaboratsioonist on plaadi neljas lugu “Fucking Hardcore Software Developer”. Siiski ei piirdu kõik üheülbalise igava lahmimisega ning Robert Vaigla ja Jaan Vartsi 80-ndate stiilis kooskõlade loomine mõjub metalse muusika ülima apogeena (hehe…kohati meenuvad isegi Sven Grünbergi meloodiad;). Plaadil leidub kõikvõimalikke variatsioone Recycle Bini erinevatest mõtetest ja ideedest – üli-power vahekohaga “Walls” ning jazzulik “Cloned”, plaadi keskel kostitatakse kuulajat instrumentaalpalaga “Centrex”, mida kuulates meenuvad Sepultura “Kaiowas” ja Killswitch Engage “Without A Name” näiteks. Kogu kontseptile annab lõppakordi uinutav “Myopia”.
“Raisk ma ütlesin ju, et vaata ette.”
Recycle Bin on eesti Deftones, oma laulude keerukuselt, meeleolult ja suhtumiselt. Kodumaine konserv heast metallist, nooruslikust elujõust ja toorest vihast ei mõju odava kiirtoiduna, vaid pigem professionaalse šedöövrina. Löök keset nägu. Ootamatult.
“Raisk….”
Recycle Bin loontsib kohe ka üleeestilise kontserttuuri “Schizo-tour”, alljärgnevad kohtadest on võimalik neid tabada järgmistel kuupäevadel ( pilet 40/50 v.a. CG ja OpB )
18.10. Tallinn, Von Krahl + Pedigree + team Kombucha
23.10. Tartu, Sadamateater + Finish me Off, Slide50, Vunkz
31.10. Rapla Kultuurimaja + Dream Room, Vunkz, Slide50
07.11. Tallinn, Von Krahl, Operation B
14.11. Põlva Kultuurimaja
21.11. Haapsalu Kultuurimaja
27.11. Jõgeva Ühisgümnaasium
28.11. Viljandi Kultuurimaja
05.12. Pärnu Noorusemaja
06.12. Narva Kultuurimaja
12.12. Valga Kultuurimaja
27.12. Rakvere, Green Christmas