Foto: Kristi Heil Photography
Noortebänd 2016 finaal toimub juba sel reedel, 28. oktoobril, Kinos Sõprus. Finalistidele lisaks jagavad õhtule peotäitega vürtsi Noortebänd 2015 võitja Abandoned Elysium ning Stage Europe Network kuue riigi ühine eriprojekt. Üheks eelvoorude sõela läbinud finalistiks on Charlemagne, sel aastal loodud brit-pop indie-disco bänd Pärnust. Paljud Charlemagne’i lood räägivad sügavatest emotsioonidest ning nende soov on panna inimesi oma muusikaga mõtlema. Bändis laulab Gloria Kõgel, kitarri mängib Armand Sutt, bassil Kaspar Peterson ning trummide taha on lubatud Martin Mitt.
Alustuseks, palju õnne väga raskelt otsinguga ülesleitava nime puhul. Kust see pärit on, miks selline nimi? Noortebändi üleskutses paistis see teile endalegi veidi nalja valmistavat.
Õnne läheb vaja. Tegelikult on nime tähendus väga lihtne. Charlemagne tähendab prantsuse keeles Karl Suurt, aegade üks suurimaid vallutajaid. Charl – Karl, magne – suur. Ehk selle üle naljatades suudame paremini selle nime inimestele meeldejäävaks teha.
Veidi tausta. Te olete kõik Pärnust? Eeldan, et olete ka varem muusikaga tegelenud – kus ja mida? Armandil kohe mitu bändi, Gloria proovinud õnne ka superstaarina… Ning mida lisaks bänditegemisele teete? Miskipärast tabasin end mõttelt, et huvitav, kas bassimeestel on infotehnoloogiline soodumus?
Me kõik oleme pärit Pärnust ja tegelenud muusikaga vähemalt kolm aastat. Armand on tõepoolest olnud mitmes bändis, mis on ka osalenud varasemalt Noortebändil, sama käib Martini kohta. Eks ikka juhtub nii, et mõni bänd vajub ära ning meie puhul see oli just vajalik tõuge, et algatada midagi uut ja paremat. Gloria pole varasemalt küll bändis laulnud, kuid laulmisega tegelenud on ta kindlasti päris pikalt.
Muul ajal on nii, et Gloria ja Armand õpivad ülikoolis. Kaspar ja Martin teenivad raha. Võib-olla tõesti kipuvad bassimehed IT-valdkonda. Ju nad siis tahavad rikkaks saada.
Stiilidena nimetatud indie ja disco – kas see on teadlikult rihitud segu või hoolikas kompromiss bändiks kokkusaanute vahel? Kuidas üldse bändiks saite?
Stiili määratlemisega on keeruline. Me oleme ise kõige rohkem inspireeritud indie rock ja disco muusikast. Kindlasti ei piirdu me nende kahe žanriga, see pole lihtsalt võimalik. Pigem üritame avastada võimalikult mitmekesiselt muusikamaailma. Bänd sündiski heast sõprusest ja soovist teha muusikat, mida me ise kõige rohkem naudime. Ja miks siis mitte seda maailmaga ka jagada!
OK, ilmselt päris disco ehk liialdatud ja pigem ikkagi see indierocki ja britpopi maailm. Siinkohal aga selline mõttekäik – mulle tundub, et indie ja mis iganes Briti hoovused on Lätis kuidagi oluliselt tugevamad kui siinpool piiri, aga kas Pärnu ulatub selle mõjualasse? Või on see täitsa rumal jutt, pigem ikka hiphopi lege linn (Daraba) või pungikeskus? Või suutis vahepeal Pärnus pesitsenud Korter13 linnapilti oluliselt mõjutada? Kuidas teie Pärnu musaskenet näete? Mis toimub, mis on oluline?
Pärnu on nagu Manchester. Bände sajab taevast alla. Praegu mitte nii palju kui varem, kuid siiski, Pärnu muusikaskene on rikas. Usume küll, et need Briti hoovused on sattunud ka Eestisse ja eelkõige Pärnusse. Oluline on hoida seda muusikaskenet ja selle eest oskab vastuda Kultuuriklubi Tempel. Sellel tasub silma peal hoida!
Veidi jaotaks toimumiskoha põhiselt ka ning teeks Pärnule reklaami. Mida teha Pärnus? Ma ei pea silmas suvel. Hooga alustanud suurklubi Volume paistab olevat ära vajunud. Kultuuriklubi Tempel sai juba mainitud. Vahel ka kontserdid ja peoõhtud Wirres ning puhta peokohana A.P.T.E.K.? Mis veel?
Kui tahta pidu, siis A.P.T.E.K. suudab seda pakkuda. Kui soovid niisama sõpradega õlut juua, siis Wirre on selle jaoks täitsa mõnna koht. Peale selle nagu ei ole midagi. Kõvemad peovennad käivad Vaarikas, nii et see on ka variant.
Ning võimalus kommenteerida (ilmselt kiita) Noortebändi. Mis see teile siiani andnud on? Kuidas kaasvõistlejad tunduvad, kes lemmik?
See aasta on Noortebändi korraldus väga tasemel ja tõeliselt äge on olnud sellisel konkursil osaleda. Eelkõige oleme saanud Noortebändi kaudu päris palju promo. Erinevad intervjuud, tele-esinemised, ekspertide tagasiside jpm.
Peab märkima, et see aasta on üsnagi erinevad finalistid ja väga mitu erinevat muusikažanri on esindatud. Näiteks kaks sooloartisti, mida eelnevatel aastatel pole kordagi olnud. Tõotab tulla huvitav finaal!
Ja viimasena radaseitsme klassikaküsimus – palun kõigilt või vähemalt vastajatelt, lemmik seitsmes lugu (ükskõik, milliselt artistilt, aga albumi 7. lugu)?
Martin – The Last Shadow Puppets, albumilt "The Age of the Understatement" laul "My Mistakes Were Made For You".
Armand – Noel Gallagher’s High Flying Birds, album "Chasing Yesterday", laul "While the Song Remains the Same".