Teate seda tunnet, kui satute pooljuhuslikult mõnele kontserdile enda jaoks täiesti tundmatuid bände vaatama-kuulama ja siis rabab üks neist nii jalust maha, et võtab suisa kokutama? Kui nii juhtub, siis on see üks parimaid üllatusi üldse, mis võiks olla.
Viimane selline intsident juhtus mullu suvel, kui õllekõrvad õõtsusid Õllesummeril ja hipid Schillingul. Eneselegi ootamatult avastasin ennast Von Krahlist Sic Alpsi kontserdilt. Eredamalt kui peaesineja jäi aga meelde bänd nimega Heavenly Motors. Seosed hakkasid tekkima selliste puntidega, nagu Brian Jonestown Massacre, Black Rebel Motorcycle Club, isegi veidi Get Your Gun. Igal juhul oli tegu sellise kontserdiga, mida tahaks kohe uuesti näha-kuulda. Peas vasardas küsimus, et kes nad sellised ometi on?
Koju jõudes ja bändinime Googlisse toksides tabas mind kimbatus, sest bändi kohta ei leidunud internetis mitte midagi. Kohe päriselt mitte midagi! Mismõttes? Aastal 2013? Isegi Facebooki lehte pole?!
Nüüd on möödas mitu-mitu kuud ja peale esialgu veel tühja Facebooki lehe ja paari video YouTube’is ei ole endiselt mitte midagi internetiavarustest leida ja minu uudishimu on kasvanud juba mäekõrguseks. Oma suureks rõõmuks avastasin aga, et bänd on kirjas tänavuse Tallinn Music Week’i kavas. Nüüd veidi teistmoodi nimega – Holy Motors.
Holy Motors on neljaliikmeline bänd ja nad tulevad Tallinnast. Esimene ülesastumine laval toimus möödunud aasta aprillis. Rohkem polegi vaja teada.
Möödunud suvel oli bändi nimi veel Heavenly Motors, nüüdseks on sellest saanud Holy Motors. Miks ja kas bändinimel on mingi seos ühe samanimelise prantsuse filmiga?
Holy Motors olime me veel enne Heavenly Motorsit. Ja nagu märkasid, see arvatav referentsiaalsus Leos Carax samanimelisele filmile pani ebakindlalt tundma. Anonüümselt ei lasta aga esineda.
Kuid suhe kahe vahel on ainult tiitli samasus, mille me võtsime foneetilise esteetika ja dialoogilise semantika pärast (sõna HOLY pehmendab sõna MOTORS ja loob assonantsi), mitte lugupidamisest filmi vastu. Idee, millel see sõnapaar mängib, isegi kattub, kuid kontekstid jäävad kaugeteks. Vahepealne nimi vältis seda kriitikat ja eksitamist.
Palun iseloomustage natukene oma bändi ja muusikat. Kes/mis on teie mõjutajad. Miks just selline muusika?
Mõjutatus on graduaalne tegevus. Diakrooniliselt vastates tuleks sellest biograafia. Koos oleme me jagatud sümpaatiatest western ja UK shoegaze muusika vastu, kuid juba nii olles mõjutame me nüüd teineteist. Ma arvan, et kollektiivsus ongi kõige suurem mõjutus ja distants sellele, et olla lihtsalt epigoon. Alles jääb mingi lihtne derivatiivsus, aga see on kõik inimeste subjektiivsuse ja kompetentsuse küsimus. Meie muusikaga on kummalisi paralleele toodud esinejatest, kellega me ei samastu. Ma nimetaks, kui mäletaks täpsemalt. Aga seda võib seletada ka Get Your Guni intervjuu baasil. Küsimus oli nende nime allusiivsusest Gun Clubiga ja ma ei saanud aru küsimusest ega vastusest. Kas küsimus on tõesti nii otsitud? Kuidas päris hea bänd ei tea nii head bändi?
Suurem mõjutaja kui muusika on olnud film. Vähemalt kultuurikogemuslikult. Muusika retseptsioon on filmides teine, mistõttu tolerants on palju suurem. Kaurismäki kontsert-stseenid on oivalised, aga nad ei käi selle näite alla. Markko Haavisto on plaadilt ka väga hea. Film ja muusika on nagu armastusabielu. Meie oleme filmiga platoonilises suhtes. Muusikutena ei konkureeri me režissööridega. Me jagame helisid, aga mitte territooriumi.
Bändinimes on mootor, TMW lehel olevas tutvustuses räägitakse Chevy Impalast, olen veel sattunud nägema ühte kihvti välimusega punast Ladat, mis pidada kuuluma teie bändiliikmele. Mis värk nende autodega õigupoolest on?
Autodega on nii, et nad töötavad mootorite baasil, mis teeb autost meile loomuliku sümboli. Õigupoolest ongi iga auto mootori sümbol ja me räägime endiselt mootoritest, kuigi ütleme auto või masin, kuna need on meie keelelised kujundid. Sest käivitub mootor, mitte masin.
Ilusate autodega on samamoodi, nende kaunis vorm katab mootoreid, ainult neid on palju vähem. Nad on kiired ja ohtlikud ja sellepärast neid enam ei toodeta laialdaselt. See Lada oli aeglane ja ohtlik ainult endale, aga ka neid ei toodeta. Eeskätt ongi ilusad autod kahemõõtmelised või viirastused. Harvem on neid liikluses. Mõnedel päevadel on tunne liikumisest inspireeriv.
Millised on ilusad autod?
Ilusad autod on eeskätt need karakteriga Ameerika autod, mida Chrysler Group ja General Motors 60. aastate lõpus ja 70. aastate esimesel poolel tootsid. SS ja R/T seeriad. Dodge Charger, Plymouth Barracuda, Chevrolet Chevelle. Natuke vähem Pontiacid ja Fordid.
Internetis teid peaaegu et ei ole olemas. Kas ainult mulle tundub see nii, et hoiate madalat profiili või on see taotluslik?
Sulle tundub õigesti. Meile meeldib muusikat teha. Avaliku profiili eest hoolitsemine ei kirjuta lugusid juurde. See on kosmeetiline probleem.
Mida ootate Tallinn Music Week’ilt?
TMW-l tahaks anda hea kontserdi.
Ja lõpetuseks üks traditsiooniline küsimus – mis on teie lemmik rada number seitse?
Brian Jonestown Massacre – Free and Easy Take 2 – Thank God For Mental Ilness;
Angelo Badalamenti – Pink Room – Twin Peak: Fire Walk With Me;
Tamaryn – Transcendent Blue – Tender New Signs.
Kuulamiseks on esialgu pakkuda mõned amatöörkaadrid Kinos Sõprus toimunud kontserdilt. Kelles aga tärkas suurem huvi võib Holy Motorsit näha reedel, 28. märtsil (või siis tegelikult juba 29. märtsil) Kultuurikatlas Katelde saalis kell 2.30.