Lause, mis algaks sõnadega "Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit black-metal ansambel…" annaks kindlasti kõikidel lugejatel juba küllalt infot, et alustada arutlust või tekitaks huvi asja lähemalt uurida. Eelarvamused oleksid kindlasti esikohal, otsides Wildernesskingi tegemistest mingit kiiksu või teavet, mis kindlasti ei puudutaks muusikalist poolt. Selles suhtes peab kindlasti pettuma – tegemist on kvaliteetse kraamiga, mis teeb silmad ette enamusele lääne bändidele. Mina, avastades bändis väga tugeva hinge ning väärt suhtumise, otsustasin nende kohta lähemalt uurida ning mu küsimustele andis vastused bändi vokalist ning bassimees Keenan Nathan Oakes.
Foto: Anke Loots
Teie bändi kuulates ja selle kohta infot otsides, tabas mind peaaegu nostalgiline hetk nähes, et “põlveotsas” tegutsemine on kasvanud nii naturaalsel moel millekski niivõrd professionaalseks. Mulle meeldis, et te nagu oleksite taasleiutanud bänditegemise, jäädes seetõttu väga omanäoliseks. Kuidas teid üldse tabas arusaam, et nüüd oleks vaja bänd teha? Kas see sai alguse tiinekapõlve rokkbändi kasvamisest millekski tõsisemaks või on Wildernessking teie esimene ettevõtmine?
Kõigil meil on kirg muusika vastu juba teismeeast saati. Lõuna-Aafrikas aga ei olnud meil erilisti ligipääsu mujal tehtavale uuenduslikule ja huvitavale muusikale ning me tegelikult isegi ei teadnud, kuidas seda leida. Kõik kättesaadav oli see, mida me kuulsime raadiost ja nägime MTV-st. Seal oli kohalik DJ Barney Simon ja tema iganädalases kahetunnises saates “The Night Zoo” mängiti alternatiivset muusikat. See oli siis käesoleva sajandi alguses…
Mida rohkem me avastasime bände, seda enam hakkas kuju võtma meie kirg just metali vastu. Ning mida rohkem me eelistasime ekstreemsemat ning mõtlema ärgitavamat kraami, seda suuremaks kasvas ka isu ise midagi luua ja panustada žanri arengusse. Kirjeldatu ei olnud muidugi kollektiivne kogemus ja me ei ole kõik koos üles kasvanud. Aga sedamööda, kuidas meist on sõbrad ja bändikaaslased saanud, on ka meie muusika-avastused sarnasteks muutunud. Enne kui me üksteisega kohtusime, mängisime me kõik jah erinevates rokkbändides.
Praegusel ajal on ju DIY-bändina tegutsemine märksa kergem kui kunagi varem, kui on kõik digitaalsed võimalused oma muusikat esitleda. Wildernesskingi (alguses oli bändi nimeks Heathens) esmaseks kavatsuseks oli kirjutada mõned lood, anda mõned kontserdid ja lihtsalt lõbutseda. Sellest ajast saati on asjaolud kõvasti muutunud, meil on nüüd võimalus oma tegevusse kaasata inimesi, kelle suured austajad me oleme ja see muudab olukorra väga nauditavaks. Võtame nüüdseks kindlasti oma tegevust kõvasti tõsisemalt, aga samas on me eesmärgiks endiselt ennast hästi tunda ja kirjutada nii häid lugusid kui me vähegi suudame.
Kas äkki mõni kohalik metalbänd äratas inspiratsiooni panna kokku oma bänd?
Kindlasti ei olnud see mõni konkreetne kohalik muusik või bänd, kes oleks inspireerinud meid seda seiklust ette võtma. Käivitavaks jõuks oli, ja on siiani, ikkagi üldisemalt muusika, mida me kuulame ja armastame ning millest on kujunenud ajend meie loometegevuseks ning Wildernesskingi helimaailma arenguks.
Kui valite muusikat oma pleilisti, kas eelistate mõnikord kohalikke bände puhtalt sellepärast, et need on kohalikud või kohtlete kõiki bände võrdsetel alustel?
Ma siiski arvan, et ei ole vahet, kui uus või vähetuntud bänd on, muusika kvaliteet peaks siiski olema otsustav faktor. Kas see tõmbab sind kaasa? Kas see liigutab sind emotsionaalselt? Kontekst ei ole siinkohal oluline ja kõik on võrdsed, arvestades lähtealusega, et tegemist on muusika ja bändidega.
Kas Lõuna-Aafrikas on aktiivne metalskene ja kas see on pigem kasvav või hääbuv? Kui suur osa selle eksistentsis ja arengus on Wildernesskingil?
Jaa, muidugi on olemas metalskene ja kahtlemata on see aktiivne ning kasvav. Mitmed Lõuna-Aafrika metalbändid on hiljaaegu tuuritanud, ja tuuritavad praegugi, välismaal ja kohalik metal on suutnud tungida rahvusvahelisse skenesse. Seda on küll keeruline öelda, kui palju konkreetselt meie oleme asjade kulgu mõjutanud, aga Wildernessking on siiski kaheldamatult mänginud rolli kohaliku muusika esiletõusu juures. Meil on pühendunud järgijaid nii Euroopast, Ameerikast kui ka Aasiast ja paljudel neist inimestest polnud varem õrna aimugi, et Lõuna-Aafrikas on olemas ka mingi eksisteeriv raskemuusika-ringkond, nii et väga äge on selles protsessis osaline olla.
Teil on seni ilmunud kolm reliisi, nende hulgas üks täispikk album ja nagu ma aru olen saanud, siis on füüsilised reliisid üsna limiteeritud. Räägi mulle palun põhjalikumalt, mis formaadis te oma muusikat välja olete andnud, kui suures koguses ja miks te just nii olete otsustanud?
Me oleme väga kindlalt otsustanud, et kõik meie reliisid saavad olema limiteeritud ja unikaalsed, seetõttu on ka erinevatel formaatidel erinevad kujundused. Me oleme oma albumeid välja andnud nii digitaalselt, kassettidel, vinüülil ning CD-l ja kavatseme nii teha ka edaspidi. Nagu arvata võib, oleme ikkagi nišipublikuga nišibänd ning meil ei ole mitte mingisugust mõtet lasta pressida näiteks 1000 plaati. Meie bändi kuulajaskond kasvab ikkagi tänu otsesuhtlusele inimestega ning me peame pakkuma midagi enamat kui tavapärane stsenaarium – plaadiost ja selle kuulamine.
Kas teie loomingus on mingi läbiv teema ja millest teie lood üldse enamasti räägivad?
Igal albumil on läbiv teema, mis on omakorda mõjutatud laiemast kontseptist. Me ei ole ühtki reeglit kivisse raiunud ja proovime igal albumil, vähemalt meie jaoks isiklikult uue temaatika ette võtta. Meie lood on inspireeritud sellest, mida me kogeme nii füüsilisel kui ka mentaalsel tasandil, lüürika teemad ulatuvad isiklikest suhetest kuni otsekoheste avameelsete arvamusavaldusteni. Mõisted nagu “öö” ja “üksindus” on kindlasti meie muusikas ülitihti esinev aines. Wildernesskingi muusika kirjutamine ja mängimine on meile endile kindlasti spirituaalne ja katartiline kogemus, mis loodetavasti on ilmne ka meie muusikat kuulates.
Te mängite pigem “uuekooli” black-metalit ja eksperimenteerite kõikvõimalike helimaastikega. Kas te mõtlete endist kui “päris” bläkkmetallistidest ja kui palju hoolivad sellest teie fännid? Mida te arvate uuest hipster-black-metal skenest?
Kui kristalselt aus olla, siis me ei mõtle sellest absoluutselt. Ei ole muidugi kahtlust, et me bänd on tugevalt mõjutatud black-metalist, aga lõppude-lõpuks me teeme siiski sellist muusikat, mis meid ennast kaasa tõmbab ja mida meile meeldiks kuulata. See on juba kuulajate endi asi, kas nad nimetavad seda “päris” black-metaliks või mitte. See on piisavalt “päris” meie endi jaoks ja sellest meile täiesti piisab, et muusikat edasi teha.
Uus suund, mida me oleme näinud black-metalis viimase viie aasta jooksul, on täiesti fantastiline ja meil on väga hea meel olla mingis ulatuses selle osa. Ma arvan, et see periood on olnud väga hea metalile laiemalt, andes väljaspool skenet seisjale võimaluse hinnata muusikat selle väärtuse, mitte kuuluvuse järgi… Enamuste inimeste jaoks, kes hakkavad metali, eriti black-metali vastu huvi tundma, ei ole võibolla corpse-painti, tagurpidi ristide ja pentagrammidega möllav bänd just kõige julgustavamaks esmamuljeks. Me arvates on fantastiline, kuidas risttolmlemisele vastuvõtlikud muusikafännid imenduvad ka metal ja black-metal skenesse, tekitades ärevust ja kohutades elitaristlikku seltskonda.
Me ise vaimustume kõikvõimalikust metalist ja meil on fänne, kes kuulavad igasugust tüüpi metalit. Meie jaoks on see vaimustav ja austustvääriv mõlemal viisil.
Logo kujunduse autor Steve Wilson
Te olete kogunud maailmas tuntust paari viimase aasta jooksul, kui palju on see muutnud teie muusikakirjutamisstiili või seda, kuidas te näete iseendid muusikutena? On edu muutnud ka bändisisest suhtlust? Kas teil on bändis kindel liider või on kõik võrdsed?
Alati on tore lugeda oma bändi kohta vaimustunud arvamuslugusid, aga see ei ole meid kuigipalju muutnud. Kui üldse kuidagi, siis on see pannud meid veel intensiivsemalt tööle ja miski negatiivne ei saa meid valitud rajalt välja viia.
Kõik bändis on võrdsed ja kõik annavad oma panuse.
Kas sa arvad, et olete õnnelikud, et saite just Lõuna-Aafrikas oma muusikukarjääri alustada või oleks see Euroopas või Ameerikas siiski tunduvalt lihtsam olnud?
Ei ole kahtlustki, et Euroopas või Ameerikas oleks kõik palju lihtsam, kuid samas on Lõuna-Aafrikas olnud märksa laiem mängumaa. Me oleme teinud nii palju, kui oleme suutnud ja kohalikul tasandil oleme vastu saanud rohkem, kui oleme iganes lootnud. Me oleme põhiliselt fookusesse võtnud laulukirjutamise ja oma lavavisuaali, nii et me ei esine väga tihti. Ning pigem on meie Cape Towni päritolu olnud meile õnnistuseks – meil on fänne üle kogu maailma ning kindlasti on Wildernesskingi Lõuna-Aafrika taust nende jaoks põnev. Ning me ise oleme valmis avastama võõraid kaldaid, nii kaugele kui vähegi seilata suudame…
Palun nimeta kolm bändi, keda kõik lugejad peaks kuulama, et paremini aru saada Wildernesskingi loomingust.
Kui jääda metali juurde, siis Opeth, Primordial ja Enslaved. Tegelikult on igal bändiliikmel nende isiklikud ja enamasti mitte-metal mõjutajad, kuid nende eraldi väljatoomine muutuks juba keeruliseks, kuna me tarbime nii kohutavalt palju muusikat nii kambas kui ka eraldi.
Aitäh ning edu teile ja ma väga loodan teid lähiajal ka Euroopas näha! Kui teil on midagi lisada, mida ma küsida ei taibanud, siis laske käia!
Suur tänu nii põhjalike küsimuste eest. Me loodame astuda Euroopa pinnale mitte väga kauges tulevikus. Kindlasti on meie poolt, veel selle aasta jooksul, teile kuulamiseks muusikat saabumas. Rohkelt tervitusi ja kapaga armastust Lõuna-Aafrikast!
www.wildernessking.com
www.facebook.com/Wildernessking
www.wildernessking.bandcamp.com
www.twitter.com/WKband
www.soundcloud.com/wildernessking
www.wildernesskingband.tumblr.com
www.youtube.com/wildernessking