Stoner-rock- ehk riff-rock- ehk kõrberokk-muusika innuka huvilisena tõttasin naistepäeva õhtul kallimat ja kodulinna hüljates Tartusse, et Rolli klubis osa saada Eesti esimese stoner-rock-ürituste sarja “Roheline planeet” avalöögist.
Tasuta peol astus üles Tartu ansambel Smõuk, kelle meditatiivses ja kaasakiskuvas kitarrirokis võis edukalt hoomata samu mõjutusi, mida kuuleme nii USA (Kyuss, Unida, Fu Manchu) kui Euroopa (Orange Goblin, Spiritual Beggars) psühhedeelse hevi esinumbrite muusikas. Neljapäeva õhtu kohta lausa pööraselt rahvarohke alternatiivklubi publik nautis laulja Oti, kitarristide Mäntsi ja Sveni, bassimees Anzu ja trummar Karli professionaalset ja hingestatud esitust täiel rinnal; põrandaaluse teabelevi tõhusust tõestas asjaolu, et ansambli esimesel avalikul ülesastumisel oskas osa rahvast juba laulda kaasa palu nagu “Kivikuningas”, “Hommik” ja teisele esitusele skandeeritud “Kurat sind võtku”.
Enne päris kontserti pidas legendaarse space-rock-bändi Hawkwind ajaloost loengu tunnustatud intellektuaalroki-spets härra Igor Maasik, esinejanimega Onu Bella, kellega õnnestus ka paar sõna juttu ajada.
Teie jaoks on space-rock ja stoner-rock sama ¸anr?
Nad haakuvad, juured on samad. Space-rocki allkategoorias olulised bändid on Pink Floyd, mis läks üle progele ja Hawkwind, mis esineb ja salvestab tänaseni. Vast on nende mõjud kuulda ka tänapäevases stoner-rockis.
Öelge palun teie kui Frank Zappa loomingu fänn ja ekspert, kas “Zoot Allures” on tema kõige stoner-rockilikum plaat?
Lugude paketi põhjal hinnates võib-olla küll, ent nii mõnedki “Zoot Alluresi” pärlid, nende hulgas “The Torture Never Stops”, on mõnedel plaadile talletet kontsertidel esitatud palju kobedamalt kui sellel stuudioalbumil. “Zoot Allures” on Zappal tegelikult sada prossa erandlik plaat, sest kõik lood on stuudiolood. Aga jah, üldiselt, niivõrd-kuivõrd, on küll. Zappa ei armastanud tegelikult kategoriseerimist.
Keegi ei armasta, aga kuna me seda mängu juba mängime, siis kes võiksid olla Eesti proto-stoner-rock-tegijad?
Lähiajaloo bände teab Mänts paremini, las tema ütleb.
Aga Singer Vinger, Öörahu ja muud riff-rocki maigulised raskerokk-bändid 80datest?
Siis nimetati seda ikka post-pungiks. Ehkki kui Öörahu omal ajal pungiga seostati, siis oli see tegelikult ju solvang kõigile bändi liikmetele. Malli võeti esiteks küll Sex Pistolsist, hiljem aga ka The Stranglersist, kelle esilekerkimise ajal Briti pungi kuldaeg juba taandus; nemad olid juba post-pungi-kratid. See kõik oli järellainetus. Ja tegelikult ei kirjutanud ka esimest punk-lugu mitte keegi Sex Pistolsist, vaid tugeva progerokk-taustaga Van der Gaaf Generatori asutajaliige Peter Hammill.
Kas teie vahvat rokk-kava ka veel kunagi kusagil näha-kuulda saab? Plaati pole plaanis?
Eetrikontsert “R2 Live” on 12. aprillil. Aga uut plaati küll veel käegakatsutavas kauguses ei paista.
Samal ajal kui esimene stoner-DJ Jihad helikettaid keerutas, kogusin diktofoni ümber äsja edukalt antud kontserdist elevil pillimehed ansamblist Smõuk.