Teisipäeval, 29. oktoobril kolib Riia üks olulisemaid muusikaklubisid I Love You baar korraks Tallinnasse Von Krahli, et tähistada oma 10. tegevusaasta täitumist. Lisaks võrdlemisi lähedal asuva meeldiva napsutamis- ja kontserdikoha sünnipäevale, on meile muidugi sündmus veel seepärast väga oluline, et baarist välja kasvanud I Love You Records esindab ka mitmeid Eesti artiste. Tähistamiseks on Krahlis plaadimängijate taga valik kohalikke baari ja leibeli sõpru ning kohaliku artistina astub üles Odd Hugo.
Väliskülalisena tuleb esinema Inglismaalt Sons of Noel and Adrian, uusim bänd I Love You Recordsi all – ühtlasi ka esimene väljastpoolt Baltikumi. Kontserdid Baltimaades toimuvad eelmisel aastal ilmunud teise täispika “Knots” tuuri raames. Arvustustes on kõlanud vihjeteks märksõnad postrock, jazz ja avant-pop, Wikipedia räägib igavamalt stiilidest alternative, folk, experimental. Bändi hiiglaslikust koosseisust on enamusel ka sooloprojekt ja ka koostööde nimekiri on pikk. Nad on tuuritanud muuhulgas koos Mumford & Sonsiga ning soojendanud Laura Marlingi kontserti Royal Festival Hallis. Pool bändist on olnud puhkpilli-sektsiooniks Broken Social Scene tuuridel, teised löönud kaasa Damo Suzuki ja Laura Marlingi koosseisudes. Ehk natuke ühte, teist ja kolmandat skene ühes potis koos – täpsema pildi jätame igaühe enda kokku panna, kas siis plaadilt kõlava või teisipäevase kontserdi järgi. Järgnevalt aga paar küsimust Dace Volfalt, millele vastas SONAA-st Marcus Hamblett.
Palun alustuseks natuke teie muusikalisest taustast ning SONAA sünnist.
Bändi kaks põhiliiget, Jacob ja Tom, on lapsepõlvesõbrad ühest õlut pruulivast Inglise linnast, mis asub kaugemal põhjas. Nad kolisid Brightonisse umbes samal ajal ning järjest ükshaaval liitusid teised liikmed. Mina kohtasin neid, kui ma siia kolisin. Uurisin netist kohalikke bände ning ning just nemad avaldasid võimsalt muljet, seega läksin muidugi kontserdile ja kohtusimegi ning neil oli vaja bassimängijat… ning ülejäänud on juba ajalugu. Dannyga, kes meil trumme mängib, sain tuttavaks, kui olime mõlemad David Thomas Broughtonit oma sooloprojektidega soojendamas. Klarnetimängija Emmaga sain tuttavaks ülikoolis. Ja nii see kontrollimatult jätkus, kuni meid oli lõpuks kuni 13 laval! Natuke oleme koosseisult kahanenud aastatega, vastavalt muutustele ka muusikas. Patrick, mu vana sõber kolis Bristolist Brightonisse, ning on võtnud üle bassi ja ma ise olen liikunud elektrikitarrile.
Brightonis on üks maja, kus vist on vähemalt kuus liiget eri aegadel elanud ning oleme seal ka proovi teinud. Hetkel elavad kolm liiget koos ühes teises majas. Loodetavasti on meil ühel päeval suur maja kõigi meie üheksa tarvis, koos stuudioga ja ruumiga meie kola jaoks.
Kas Brightoni muusikaskenes on midagi, mis eristab seda ülejäänud Suurbritanniast?
Võimalik. Seal on palju väikseid kontserdikohti ja palju muusikuid, seal on üldiselt hea atmosfäär. Ma ei ole kindel, mis see täpselt Brightoni puhul olla võiks, aga see miskipärast tõmbab loomingulisi inimesi ligi. Ehk tuleneb see sellest, et tegemist on suhteliselt väikese linnaga, samuti üsna väikese muusikaskenega, ning tead ja tunned paljusid inimesi kontsertidel, saades nii palju uusi sõpru ja nii need koostööd alguse saavad.
Teie viimane album “Knots” on saanud kõvasti positiivset tagasiside Inglismaal. Millised neist su arvates albumit kõige paremini iseloomustavad?
Mulle meeldis väga BBC arvustus, kust jäi tunne, et kirjutaja James Skinner tõesti kuulas plaadi paar korda läbi ning mõtles kriitiliselt selle üle – see on midagi, mida paljud kriitikud ei paista vaevuvat tegema! Ta kasutas sõnu nagu “kaalukas” ja “sisukas” ning mulle meeldivad need füüsilised omadussõnad. Muusika füüsiline iseloom on minu jaoks väga oluline ning mulle meeldib, kui see kõlab tuntavalt ja mõjuvalt. Kui ma alguses Sons of Noel and Adrianis kontrabassi mängisin, ja me liigume laval üpris agressiivselt ringi, siis oli see nagu maadleks hiiglasliku puidust mehega. Ma nautisin seda väga.
Hiljuti alustasite koostööd I Love You Recordsiga Baltimaades. Mis pani teid otsustama just selle Läti leibeli kasuks sel territooriumil?
Me mängisime Positivus festivalil I Love You laval ja see oli suurepärane, me jõime (palju) I Love You baaris Riias ning see oli samaväärselt suurepärane – seega kui läks valimiseks, oli see ilmselge valik. Mulle lisaks meeldivad mitmed bändid leibeli all, eriti Mona De Bo, ning Girts Majors, Positivus festivali ninamees, soovitas väga just seda plaadifirmat. Koostöö on olnud seni väga hea.
Teil on kuni 13 liiget laval ja enamus neist on seotud ka teiste projektidega. See ilmselt teeb tuuritamise väga keerukaks. Kuidas majandate seda tuuritamise logistikat?
See võib olla raske, kuid kõik bändi liikmed armastavad bändi nii palju, et me saame sellega hakkama. Me saadame PALJU e-maile edasi-tagasi, et asjad paika saada. Üks bändiliige on õpetaja, seega suures plaanis peame me plaanima oma esinemised koolivaheajale. Ülejäänud meist on rohkem paindlikumad. Aga jah, me lihtsalt peame asju natuke kaugemale ette planeerima, kui seda ehk teised bändid teevad.
Olete käinud varem Lätis ja mänginud Positivus festivalil. Mis mälestused teil sellest kontserdist on ja mis ootate tulevastel kontsertidelt Baltimaades?
Positivusel oleme nüüd mänginud juba kaks korda ning see on minu arvates kohe kindlasti üks maailma parimatest festivalidest. Peale esinemist, inimesed publikust, keda me kunagi varem polnud kohanud, andsid meile muusika eest tänutäheks kingituse – pudel Riia Musta Palsamit – ning see pole just festivalidel tavapärane. Toimumiskoht on kaunis, koos metsa ja rannaga… Ma tahaks seal juba uuesti olla! Ma mäletan, et meie kitarrist Tom pummeldas Jake Shearsiga Scissor Sistersist, ühte meie bändiliiget veidi tülitsemas Moby taustalauljatega, siis vallutasime lava koos The Leisure Society ja Shoreline liikmetega, lisaks sattusime kuskile salajasse metsatukka, kust meid turvameeskond ära saatis…
Ise olen ka Palladiumis korra mänginud koos oma ühe teise bändiga ning see koht on väga äge, seega ma ootan väga seal SONAA-ga mängimist. Ma päris täpselt ei oska midagi oodata Tallinna või Vilniuse kontserdist, aga kui inimesed seal on ligilähedaseltki sama mõnusad kui lätlased, siis olen kindel, et saab väga tore olema. Ootan väga võimalust avastada kohalikku kärakat ning saada mõni uus sõber. Me tõesti armastame uute inimestega kohtumist ning kohtade avastamist.
Vaata lisaks:
29-10-2013 I Love You baari 10. sünnipäev Tallinnas