Kuu aja eest käis juhtiv kodumaine ska-jõuk Soterios Saksamaal tuuritamas. Kuigi põhiline aur kulus seiklemisele, anti ka neli suurepärast kontserti Saksamaa eri paigus. Suurematest seiklustest ning olulisematest muljetest nad nüüd räägivadki.

Kuidas see kõik võimalikuks sai

Voss: See juhtub niimoodi, et keegi kirjutab Eesti Ekspressi ühe loo, mis satub oluliste inimeste kõrvu.
Pets: See keegi oli Janno Zõbin.
Voss: Aitäh Janno Zõbinile! Siis helistas üks Saksamaa suurem tegelane Eesti Muusika Agentuuri ja otsis mingisuguseid bände …
Näss: Ska-bände.
Voss: Algul pakuti Genialiste, aga nemad laulsid eesti keeles. Aga, et eelmisel päeval oli tüüp agentuurist meie kohta lugenud, soovitas meid. Siis võttis see Saksamaa härrasmees meiega ühendust.
Näss: Tuleb märkida, et enne liikuma hakkamist järgnes vähemalt neli kuud väga ebaselget elektronposti vahetust.
Pets: Ebameeldivused hakkasid selguma siis, kui lennukipiletid olid broneeritud.

Saksa täpsus

Näss: Seda peaks mainima, et sakslaste täpsus on väga üle hinnatud, sest kõik on täpselt sama kaootiline nagu meil siin. Keegi ei tea midagi, mis toimub.
Pets: Aga selle eest on sakslased väga viisakad.
Näss: Selline juhtum: Panime enne ärasõitu õhtul Berliinis plaadid letti müüki. Mõned osteti ära kah. Hommikul ei õnnestunud leida kedagi, kes oleks teadnud midagi plaatidest ja rahast. Et aega ei olnud, läksime Dresdenisse. Siis Priit Liiviste räägib, et seisis õllesabas ja järsku tuleb mingi tütarlaps, koputas õlale, küsis, et kas sina oled see kutt Soteriosest ja andis ümbriku, kus sees olid järelejäänud plaadid ja raha.

Raadio igavesti

Näss: Meil oli kokku lepitud intervjuu kohalikus raadios nimega Multi-Kulti.
Pets: Meil oli kokkulepe, et nad maksavad taksosõidu sinna välja. Võtsime takso, imetlesime Berliini …
Evelyn: See oli nagu hästi vara hommikul …
Pets: Siis poole tee peal küsib Evelyn …
Evelyn: Geniaalse küsimuse, et kas meil plaat on kaasas.
Pets: Sest eelnevalt oli meil selle saatejuhiga teema, et nad ei suuda kuidagi meie kodulehelt muusikat kuulata ja kas kellelgi Berliinis on meie CDd. Me ütlesime, et ei ole. No siis võtke kaasa. Me olime pool tundi taksoga sõitnud, kui selgus, et meil CDd pole kaasas.
Voss: Vahepala: Eelmisel õhtul tõmbasime tikku, et kes saab kauem voodis magada, kes ei tule raadiosse kaasa. Mul joppas, mul tuli väike tikk, ma sain umbes veerand tundi kauem magada …
Pets: … sest siis helistas Näss ja ütles, et tule ruttu-ruttu takso ja CDga järgi. Igastahes, kui me kohale jõudsime, üllatasime saatejuhti sellega, et meil pole ei tõlki ega CD-plaati kaasas.
Näss: Ta ei olnud väga õnnelik.
Pets: Härrasmees, kes pidi tehniline tugi olema, pani isegi rusika suhu ja proovis seda närida.
Näss: Pull oli selles, et keegi neist ei öelnud, mis toimub. Ma ütlesin, et plaadid kohe-kohe tulevad. Lõpuks jõudis Voss kohale, ulatas plaadid ja siis öeldi, et andke andeks, nüüd on intervjuu jaoks juba liiga hilja, nad ei jõua enne plaati läbi kuulata. Neil pidi selline komme olema. Nad lohutasid meid sellega, et järgmine nädal pidi neil olema Baltikumi nädal, siis nad võib-olla mängivad meie muusikat kah.

Eesti punk Berliinis

Näss: Härra Liiviste oli leppinud, et ta kohtub legendaarse punkari Peeter Pasaga Warshaueri metrojaamas. Ja Väikse Pungiga. Lubas neile viia seened ja sada. Tal oli kaasas pudel Saaremaa viina ja soolaseente purk.
Pets: Kohtumine kultuurikorüfeedega oli meeldejääv.
Näss: Peeter Pask näitas oma väljalöödud hammast. Härrad jäid joobesse ja pidid minema tööd tegema peale seda. Läksime nendega kaasa, et vaadata, kuidas nad tööd teevad. Läksime ja istusime tänavanurgale maha. Kõigepealt proovis õnne härra Peeter Pask. Tuli punane tuli, Peeter Pask läks oma vee ja nühkimisvahendiga auto juurde, tegi klaasi sitaseks, tuli roheline tuli ja auto sõitis minema. Raha ei andnudki. Peeter Pask läks närvi ja karjus kõva häälega “kurva mat!” ja muid asju. Siis proovis õnne Väike Punk: punane tuli, klaas sitaseks, roheline laine ja raha ei saanud.

Buss

Näss: Me tulime lennukitega kohale, aga et meil oli vaja eri linnade vahel liigelda, otsustasime rentida väikebussi.
Voss: Hommikul ärkasime Liivistega üles ja otsustasime selle bussi ära tuua. GPSiga arvuti oli kah, et nägime, kuhu minema pidi. Lõpuks leidsime suure otsimise peale selle kontori üles. Me arvasime, et see on suure parklaga koht. Ei! See oli suvalises ärikeskuses meeter korda meeter väike boks, kus istus mingi polt, kes ei osanud absoluutselt inglise keelt. Aga ta higistas väga palju.
Pets: Selle-eest. Kompenseerimaks inglise keele mitteoskamist.
Voss: Pets vana häkker, kui me selle bussi broneerisime, saime tema häkiga hinnas sada eurot alla.

Esinemistest

Pets: Berliinis tegi õhtu peaesineja tund aega heliproovi ja meie tegime sama asja ära kümne minutiga. Kidravõimud olid peaesinejate omad, nad polnud üldse huvitatud sellest, et ma oma saundi paika paneks. Kõik jääb nii, nagu on ja kui sa midagi keerad, siis tule ütle mulle kah! Tegime ühe loo, tundus, et on ok. Aga kui esinema hakkasime, siis esimese kahe loo ajal – kui ma oleks Voss – ütelnuks, et ma ei kuulnud mitte kottigi.
Näss: Kõige sitemini ei läinud.
Pets: See oli ska-kontsert, kus oli nii punkareid kui ka täiesti soliidses eas abielupaare.
Näss: Maestrod Peeter Pask ja Väike Punk olid kah kohale tulnud.
Pets: Kui me peale läksime, läksid kõik sakslased minema ja nemad tulid lava ette. Kuidas need hüüdlaused neil olid …
Evelyn: Maestro … midagi …
Näss: No midaa!!? Maestrro! Kurva matth!!!
Pets: Lahe üritus oli — inimesed teadsid, kuidas ska järgi tantsida. Olid isegi vstavalt riides.
Voss: Dresdenisse sõitsime oma bussiga. 165 oli sees ja mingid inimesed sõitsid ikka nagu postist mööda. Dresdenis oli mingi tänavafestival. Ma sain kultuurišoki. Kontsert läks sujuvalt, rahvast eriti palju ei olnud.
Pets: Kellaaeg oli selline … Pärast ikka tuli.
Evelyn: Ega seal midagi olnudki. Pärast sõitsime Pirnasse edasi. Kaks kontserti ühel päeval.
Pets: Selline väike linn. Nagu Rapla.
Voss: Seal olid kohalikud vanalinnapäevad. Meeletus koguses bände ja rahvamassid olid kohal. Panime auto ära, vaatasime, et kus esineme, ja mis selgub — kusagil nurga taga on mingisugune telk püsti aetud. Seal siis mängime. Mis oli eriti tore üllatus, et me olime peaesinejad.
Näss: Mul läks E-keel puruks. Läksin vahetama ja ülejäänud peremehed jämmisid siis ühte käiku. Vahetasin keele ära ja et käik oli Es sain ma ülejäänute saatel oma pilli häälde panna.
Voss: Magasime öö ära, läksime Straussbergi. Mingi 350 kilti. Seal oli järjekordne noortekeskus. Tehnika oli super. Seal ikka toetatakse seda värki.
Pets: Mitte nagu meil …
Voss: Neil oli iga pühapäev mingi Ida-Euroopa riigi päev. Ja Eesti päeva puhuks oli Eesti bänd kohale toodud.

***
Nojah. Tegelikult rääkisid Näss, Pets, Voss ja Evelyn veel paljugi huvitavat. Aga seda küsige juba nende endi käest või lugege täpsemalt Petsi reisipäevikust, mis hakkab ilmuma aadressilwww.sewercide.ee või Soteriose kodulehelwww.soteriosmusic.com