Vähesed bändid võivad ülbitseda 38-aastase karjääriga, mis on sisaldanud palju muusikamaailma muutnud hetki ja helisid. Vennad Ron (klahvpillid) ja Russell Mael (laulja), kes moodustavad kollektiivi nimega SPARKS, võivad igal juhul seda teha. Nende mõju on ulatunud selliste bändideni nagu näiteks Queen, The Pet Shop Boys, Faith No More, Franz Ferdinand ja The Darkness ning see nimistu ei piirdu muidugi ainult mitte nende nimedega. Hiljuti ilmus nende kahekümne esimene (21!!!) album, mille puhul on neil 21 kontserdiga tähistuspeod Londonis, kus nad mängivad igal kontserdil kronoloogilises järjestuses oma albumid tervikuna ette. Viimane üritus sarjast on suurejooneline uue albumi esitlus. Ron on välja arvutanud, et selle jooksul peavad nad mängima 4 825 623 nooti.

Russell, kellele ma intervjuu tegemiseks reedel helistasin, naerab mu küsimuse peale, et palju noote juba mängitud on. „No nii mõned miljonid siiamaani ja vaid mõned sajad tuhanded veel minna. Oleme teinud 16 kontserti ja kuus on veel teha, nende seas siis ka uue albumi oma. Aga see on olnud tõesti hea ning tagasiside on olnud uskumatult positiivne nii publikult kui ka pressilt. Me natuke kahtlesime, kas sellist sarja on mõistlik teha. Kuid me ise tahtsime väga ja tagasiside näitab, et see oli hea valik!”

Viimane kontsert ja uue albumi esitlus on 13. juunil, mille järel nad peavad kihutama kohe Eestisse – Rabarockile. „Jah, me veel ei tea, kuidas me selle teostame, kuid eks võtame kursi Eesti peale ja kavatseme sinna õigeks ajaks kohale jõuda! Täpset nootide arvu, mis teie juures esitamisele tulevad, ei oska veel küll öelda. Mitu igal juhul, ehkki mitte päris nii palju kui sellel seerial, sest see on vaid üks kontsert. Kuid selle eest lubame, et need noodid saavad olema väga spetsiaalselt teie jaoks valitud.”

Üldine tagasiside uuele albumile paistab olevat samuti kiitev. Uus singel uuelt plaadilt, lugu „Good Morning”, on leidnud oma koha paljude raadiojaamade loovalikus. Samas ei ole nad oma tegutsemisaastate jooksul kunagi olnud siiski päris edetabelite vallutajad. Mis hoiab neid tegemas seda, mida nad teevad? „Tead, me lihtsalt tunneme, et meil on justkui selline ülesanne, missioon, teha midagi sellist vibreerivat, resoneerivat, uudset ja seikluslikku. Midagi sellist, mis on muusikas muidu puudu. Me arvame, et kahjuks on järjest vähem väljakutseid esitavaid asju. Me üritame teha midagi, mis on vähem ettearvatav. Meie jaoks on parimad asjad siiski minevikus, lood, mis olid siiski rohkem provokatiivsed mingis mõttes, muusikaliselt või lüürikalt, ja me tahame hoida neid ideid elus; see on kindlasti see, mis hoiab meid aktiivsena. Me arvame, et see ei ole tüüpiline album bändile, kes on teinud 21 albumit. Tead küll, tavaliselt on kalduvus minna muusikalt järjest rahulikumaks ja pehmemaks aja jooksul iga plaadiga. Me tahaks olla selles üle ja mõjuda endiselt ootamatult ja üllatavalt.”

Nii pika tegutsemisaja jooksul on bändist saanud ka iseenda peamine mõjutaja. „Ma usun, et meie muusika läheb selliseks nagu ta läheb, sest me peame olema järjest rohkem n-ö sissepoole pööratud. Usun, et tulemus on seda erilisem. See on selline omaenda maailm, mille kuulajad kas võtavad vastu või lükkavad eemale, kuid igal juhul on see oma näoga maailm ja see on kindlasti eriline.”

Juba mitu aastat on olnud ka õhus jutud koostööst Franz Ferdinandiga, kes kontakteerus Sparksiga, et teha koos Sparksi lugusid. „Me väga loodame, et see saab kunagi teoks, see oleks päris põnev. Tulemus peaks olema nende valik Sparksi lugusid, nende „best of Sparks”. Selline tribüütplaat, kus teeksime kaasa ka meie.”

Ühes varasemas videointervjuus seletab Ron väga tõsise näoga, mis neil peab olema kontsertidel lavataguses puhkeruumis. Põhirõhk on sellel, et kõik peab olema väga-väga värske ning kaamera libiseb üle asjade, mis seal ruumis pakkuda on. Olemas on mingid puud, millel kasvavad eri puuviljad (jah, eri puuviljad sama puu otsas) ja ka näiteks kartulid otse mulla sees. Küsin, millised on nende nõudmised täna? Russell naerab. „Oh, enamus sama, aga vahel on väga raske saada korralikku kastitäit värsket kartulit!”

Seega – hea tagasiside, värsked tervislikud kartulid, härrad tunnevad end suurepäraselt, 21. album ei jää viimaseks ja kohtumist Rabarockil ei tasu vahele jätta!