Devilstone festival toimub Leedus, Anykščiai väikelinnas, mis asub Riiast 209 kilomeetri kaugusel. Tallinnast varakult startides jõuad kohale parimal juhul päeva teiseks pooleks, mil neljapäevane kava juba käib – ning nii võib paljust heast ilma jääda. Devilstone esinejatenimistu on alati hästi valitud ning alternatiivse muusikamaitse harrastajaile rikkalik, millest omi noppeid võtta. Võiks koguni öelda, et tegu ongi ühe parima suvise skene-festivaliga meie lähinaabruses just line-up’i ja asukoha tõttu.

Sel aastal esinesid: Preoccupations, Marduk, Hällas, Maggot Heart, Chronus, Cocaine Piss, Erdve, Implore, Kaleidobolt, Luctus, Dewolff, Sonic Jesus, Tusky, Night, Demon. No Real Pioneers, Skeletonwitch, The KVB, Tribulation, Subrosa, Yuri Gagarin, Rope Sect, Iceage, Rotting Christ, Boy Harsher, Pillorian, Brutus, Baest, Steak Number Eight, Au-Dessus, BA., Dr. Living Dead!, First Hate. Sraiges Efektas, Awakening Sun, Ossastorium, Frank Fitts, Colours of Bubbles, Dollkraut. AN-I, Manfredas, Interiors, Cherrystones, Direktorius, Caroil, Serial Experiments, Lockroix.

Vaatasite nüüd, et ühtegi Eesti ansamblit ei esinenudki? Just täpselt, ka eelmisel aastal oli ikaldus! Aga see pole mitte alati nii olnud, kui viskate pilgu line-up’i ajaloole. Küllap on see võimalik, et Devilstonele satub lähitulevikus siiski ka meie bände, kes pole üle leierdatud, kes võib-olla pole ka (veel) kuigi kuulsad, aga kes suudavad laval just veenvad olla ning vajalikke värinaid-vibratsioone tekitada. Mul keerleb praegu silme ees päris mitu nime, kes vastavatele kriteeriumitele passiksid ja olen ka kindel, et Devilstone korraldajad nad varem või hiljem leiavad. Ausalt öeldes tunnen ses festivalis päris suurt potensiaali nimelt Eesti publikule: esiteks muusikavalik on täpselt kõrvaaugu järgi valitud! Alati on, mida avastada, alati on üllatusi (ei mõtle iga-aastast üllatusesinejat, sest tänavu jäi see siiski vahele), alati on ka listis need paar nime, mille järgi juba eos minemine ära kinnitada… ning kuna lähemal toimuvad festivalid on liiga igavad ja kaugemal asuvad jällegi ette võtmiseks liiga kulukad ja/või tüütud, siis Anykščiaisse- ja tagasi teekond on just paras road-trip, mis peaks ja võikski alati muusikafestivaliga üheskoos käia. Igal suvel."Inglorious Eight" ehk meie punt sel aastal.

Lisaks muusikaprogrammile pakutakse ka palju muud, minu jaoks üks erilisem neist oli absurdiolukordi käisitleva (koomiksi)kunstniku Joan Cornellà soolonäitus kohalikus raamatukogus, mis asus mõned kilomeetrid festivali aladest eemal, kohe suusapealinna keskuses. Näitus avati 13. juulil ja jäi veel kuuks ajaks rippuma.

Päevased loengud toimusid kahjuks leedu keeles ja kasutasime seda aega ära, et eelmisest õhtust puhata – mille reeglina tõmbasid kokku Vilniuses asuva Kablys klubi järelpeod. Nagu kõik head asjad, toimus ka see kuni hommikuni ja mõne DJ set meenutas justkui Beats From The Vaulti pidusi. Kiidan head muusikamaitset!

Kellele õhtune headliner huvi ei pakkunud või oli liiga väsinud, et seista, neil oli hea meel kindlasti südaöö-kinotundide ajal silm looja lasta. Filmiprogrammi kuvati muuseas suure valge telgiseina külge kinnitatud ekraanile maailma kõige väiksemast projektorist, mille esine oli küllaltki hõre.

Käisin ka aeg-ajalt Monster Energy reklaamidega ekstreemparki vaatamas, kus käis intervallidena pidev sõelumine ja kukkumine umbes kolme ja poole meetri kõrguse rämbi külgedel. Ekstreempark oli paigutatud mõnusasse metsavahelisse soppi, veidi eemale kõigest muust, taustaks peamiselt nu-metal ja kõik muu nostalgilist flashback’i tekitav kraam. Tähtis on muidugi mitte üle tarbida.

Toitlustamisele ja jookidele oli mõeldud täpselt niipalju, et kõik saaksid enamvähem seda, mida tahtsid. Peale ühe konkreetse tootja enam-vähem joodava õlle, siidri, limonaadide, piimaga kohvi ja vee eriti midagi muud juua ei pakutud ja samasugust pealesurutust tunti ka eelmisel aastal, selle vahega, et eelmisel aastal olid jõe ääres rahulikumal alal ka ülipikkade järjekordadega kokteilitelgid. Sel aastal polnud ei telke ega järjekordi. Siin-seal joodi aga hea meelega pakiveini – klaastaara oli mõistagi festivali alal keelatud – ja kuna ametlik telkla asub festivali alal sees, siis tohtis kohale ronida oma söögi ja avamata plastiktaaraga, mida küllaltki palju ka tehti. Miks mitte päeva alustada mineraalveega lahjendatud viski najal. Näiteks?

Taimetoitlaste kõhud sel aastal veidi korisesid – vaid üks koht söögiala kõige kaugemas otsas pakkus erinevaid vegan menüüsid, taimetoitlased aga said ka veggie burgerit või vegan vorstiga notdog’i ligi võtta. Ja nagu ikka – friikartuleid saab igalt poolt küsida ning need on Leedus nii odavad, et keegi seetõttu otseselt nälga ei sure. Kõike muud, kõikvõimalike erinevate meetoditega küpsetatud liha ja vorstikesi aga pakuti hunnikute viisi. Samuti supersoodsa hinnaga.

Aga nüüd piltide juurde.
Devilstone posterid on alati ägeda kujundusega. Eelmise aasta postril oli kujutatud veidi pisem põlev kirik, sel aastal siis palja preiliga plaque, mille kõrval ka kohaliku linnakese püha Mattiuse kahetorniline… hetk enne kivimürakaga muljumist.Devilstone festivali East Stage (üks pealavadest) pakkus juba neljapäeval hea portsu artiste, kellest pea-aegu kõik maha magasime. Viimase püüdsime kinni, ta on kohe alustamas.PreoccupationsPreoccupationsPreoccupationsPreoccupationsPreoccupationsPostitan ka omajagu stiilinäiteid rõivastumisest. Vähe kanti kaabusid, aga kõike muud oli küll üsnagi kirevalt. Ise üleni mustas ringi kõndides pidin vahel inimestele selgitama, et ma pole ühegi bändi liige, kui nad seda pidevalt küsisid.Äfteka aeg on käes, Kablyse telgis on hetkel peal DJ Cherrystones.Kablys klubitelk oli ise pisike, vaid ühe küljega avatud kuppel, mille ees siis sadakond tantsijat tähistaeva all jalgu ja käsi loopisid. Joan Cornellà koomiksi- ja joonistustenäitus kohalikus raamatukogus avati 13. juulil kell 13.00 – kolmteist ja reede, kell 13.Kuna Joan Cornellàt ennast kohal polnud siis pidime poseerima koos plakatiga.Koerad! Neljajalgseid sõpru oli kahjuks vähem kui eelmisel aastal, aga proovisin pea kõigiga siiski tuttavaks saada.Koer ja Oliver sõlmivad siin just värsket sõprust.Rope SectRope Sect
Päevasel ajal (ja ka õhtuti) on täiesti tavaline see, et koperdad kellelegi otsa, kes just parasjagu puhkeasendit naudib.Who So Serious? Ütleks, et jokkereid oli rohkem kui üks. Esimest korda elus nägin hiljem ka nais-jokkerit.Ja kes soovis, see sai ka rippuda.Naljakas, et aina populaarsemaks muutub see täiskostüümide kandmine, mis festivali erinevate produktide väljutamisel ilmselt pole kõige praktilisem rõivastus.Nägin ka meest multifunktsionaalse karguga.Telkla juures asuv silt ja misiganes sinna peale ka kirjutatud pole (ilmselt tähistab ametliku telkla algust või lõppu)Installatsioon metsatukas. Neid tegelasi oli seal omajagu ja õnneks püsisid nad liikumatult.
LuctusLuctusLuctusLuctusLuctusMõnel määral oli liikumas näha ka kleitides mehi. Aasta on ikkagi 2018.Moshpittides ja circlepittides olid lubatud kõiksugu relvad alates vihmavarjudest ja lõpetades täispuhutavate vaalaskalade ning -krokodillidega.Au-DessusAu-DessusAu-DessusAu-DessusAu-DessusPüüdke kinnnnni see mees!TribulationTribulationTribulationSonic JesusSonic JesusSonic JesusSonic JesusŠventoji jõgiKoer!!Veel üks!!Sonic JesusNäppe kah.MardukMardukMardukThe KVBThe KVBThe KVBTaaskord on äfteka aega kätte jõudnud, seekord siis reedene tõmbenumber An-I hetkel puldis, just hetkel, kui ta oma liigeseid on lahti tõmbamas.Vahepeal on laupäev kätte jõudnud ja Brutus on peal. Väga mõnus live-artist!BrutusBrutusBrutusBrutusBrutusBrutusEkstreempsordi rämbil käib bmx-ide ja ruladega pidev trikitamine ja kukkumine kuni hilise ööni välja.Erootikatelgi fotonäitus. Või õigemini fotonäitusetelgi erootikanurk.First HateFirst HateFirst HateFirst HateIceageIceageIceageIceageIceageBoy HarsherBoy HarsherBoy HarsherBoy HarsherBoy HarsherVilkdujaVilkduja
Devil is quite fine!Kodutee……koos jalkaga!

Devilstone festivali 2019 kuupäevi pole veel paika sätitud, artistide kohta samuti vihjed puuduvad. Soovitan teil silm aga peal hoida siin ja siin.
Kohtume järgmisel aastal!