Elephants From NeptuneFoto: Mart Sepp
Tallinn Music Week’i viimane päev pani sündmusterohkele nädalale punkti. Festival illustreeris Eesti muusikamaastiku jätkuvat mitmekesistumist ja arengut.

Õhtu juhatas sisse mõnusalt pehme Machineries of Joy. Kordustele ehitatud hüpnootilised sündikäigud ja jazzilikult delikaatne trummimine. Paslik muusika lõõgastumiseks. Saatma jäi tunne nagu midagi hakkaks kohe toimuma, aga ei hakanud. Pingest jäi veidi vajaka ja elavas ettekandes oleks võinud lisaks olla huvitavaid helilisi nüansse ja näiteks meloodiajuppe. Midagi, millest kinni haarata. Kuid kosutav efekt neil ometi oli. Järgmisena astus lavale Soome naistrio Olimpia Splendid. Trummimasina abil asuti sürreaalsele rännakule. Esmalt võlus hingitsev energia, mis oli väga madala pulsiga mürarokilike monotoonsete käikude taga peidus. Varsti aga selgus, et see rännak ei vii kuhugile ja muusikas ei toimunud arenguid. Tuli asuda energialaengu otsingule.
Public Service BroadcastingFoto: Mart Sepp
Rock Cafe’s käivitas Elephants From Neptune publikut. Tegu on täieliku kontsertbändiga. Laval on neil märgatavalt kõvem vunk kui plaadil ja nad suudavad kuulajad hästi kaasa haarata. Mõnus riffrokk väikese annuse huumoriga, mille abil on rokiklišeed nii visuaalses imagos kui ka live’s lisatud muusikalistes nüanssides maksimaalselt enda kasuks toimima pandud. See bänd suudab kahtlemata ka suuremaid lavasid täita. Pärast Elevante suutis paraku Public Service Broadcasting kogu pinge jälle maha tõmmata. Nende etteaste osutus pettumuseks. Kontsert möödus ühel pulsil, sidet publikuga ei tekkinud ja kuulajad nägid etteaste lõpuosas juba päris närtsinud välja. Vanad filmilõigud oli lahedad, kuid nende mõju ei pääsenud selles saalis löögile. Helisämplid muutusid paraku tüütuks ja ei lisanud eriti midagi juurde.
Winny PuhhFoto: Mart Sepp
Õhtu suureks finaaliks oli performance-kunstnike grupeering Winny Puhh. Nende etteaste eel on õhus alati põnev ootusärevus – mis täpselt juhtuma hakkab? Sel korral oli lisaks bändiliikmetele esitusse kaasatud maskeeritud gurmeekokk, kes otse laval publikule pannkooke valmistas, need kilekotti pakendas ja kuulajate poole teele saatis. Lisaks saadeti rahvasse ka Tallinn Music Week’i pappkastid, mis inimeste kätel mööda saali liikusid. Klassikaliselt tasemel Winny Puhhi kontsert. Pannkook oli küll paraku nätske.

Põnevat materjali oli hulganisti, eks näis, mis arenguid see endaga kaasa toob. Hea meel, et Eestis nii korralik festival toimub. Jään järgmist ootama.
Winny PuhhFoto: Mart Sepp