Thou Shell of Deathi nimi tõusis kohalikes UG-metali ringkondades eredalt esile 2010. aastal, kui ilmus bändi esik-demo "The Forest of Shadows" ning leidis aset mitu omapärast lavalist etteastet nii Eestis kui lõunapoolses naabervabariigis. Nüüd on põhjust veel enamgi bändiga juttu teha, sest meeste tegevus on võtmas üha laiemat rahvusvahelist mõõdet. Peatselt ilmuvast split-albumist, bändi puitkarbi-fetišist ja "atmosfäärse" muusika definitsioonist annab aru Thou Shell of Death´i ego Ingmar (a ka Zworg).
Thou Shell of Death (edaspidi TSoD – Toim.) on üsna noor bänd. Enne seda oled aktiivselt tegev olnud ka sellistes UG-bändides nagu Wrath is Evergreen ja Viirastus. Mis ajendas sind TSoD´i looma?
TSoD´i esimene lugu oli algselt kirjutatud Viirastuse tarbeks, ent tulemus oli totaalselt erinev selle bändi kontseptsioonist. Kui Viirastusel puhul olid tähtsamaks toores saund ja muusika kaudu väljaelamine, siis too lugu omas juba sündides täpset visiooni helipildist, mis annaks 100% edasi loo põhimõtet. Samuti tekkis esimest korda tunne, et sain end oma muusikas täielikult realiseerida. Vaimusilmas oli näha ka juba uut kraami tulemas, millega samas suunas jätkata.
Viirastus oli siiski bänd, kus kõik toimis kompromissidena ja koostöös, TSoD’i puhul oli mul aga kindel nägemus, mida konsensuslikul teel saavutada poleks olnud võimalik. Kui peas hakkasid juba kummitama teistsuguste lugude ideed, olin kindel, et sündimas on midagi uut ning otsustasin eralduda.
TSoD on viimase aasta jooksul andnud mitu kontserti täiskoosseisus, sh. ka elustrummariga. Samas võrdub TSoD rohkem või vähem ikkagi sinu enda isiksusega, on mul õigus? Kas näed ise TSoD´i rohkem sooloprojekti kui bändina?
Praeguse seisuga võib võtta seda kahest küljest. Muusika, saund, stiil ja tulemus on täpselt sellised nagu mina seda olen ette kujutanud. Samas on hetkel bändis tegutsev trummar ja teine kitarrist iga asjaga päri. Ehk "projekt" kui minu looming, ning "bänd" kui (lavaline) esitlus. Praegune bändisisene aura on tõesti sobiv ning loodan, et see nii ka jääb. Sooloprojektiks ma TSoD´i siiski vast ei nimetaks, sest ilma teisteta pole bänd see, mis ta praegu on. Samuti on edaspidi kõik lood sisse mängitud ka bändikaaslaste, mitte ainult minu poolt (nagu demol).
Teil on peatselt ilmumas split-üllitis ühes Saksa bändiga Wedard. Räägid ehk lähemalt nii Wedardist kui plaadist endast? Saan aru, et mõlemalt bändilt on tulemas sinna varemilmumata, eksklusiivset kraami? Kuidas selline projekt üldse teoks sai?
Wedard on üks tuntumaid Saksa depressiivse black-metali esindajaid. Tegu on ühemehebändiga, mille looming paistab silma väga omapärase saundiga, mida on samana hoitud pea igal reliisil, ning hingemineva atmosfäärilise muusikaga. Split-plaat sai teoks tänu meie sarnasele suhtumisele. Me mõlemad pühendame suurema osa vabast ajast ja elust oma loomingule. Mõlemad püüame teha seda ainuomasel erilisel moel, mitte eesmärgiga kellelegi "peale minna". Proovime süstida oma emotsioone muusikasse nii, et teised neist aru saaksid.
Plaadile talletatakse meilt mõlemalt kaks seniavaldamata uut lugu ning Wedardilt ka ühe vanema pala uusversioon. Nagu TSoD’il tavaks, siis tuleb reliis jällegi puitkarpides, seekord valget värvi. Esmakordselt on TSoD´i puhul tegu pressitud CD-dega. Plaate tehakse limiteeritud koguses (160 tk.) ning ilmumiskuupäevaks on hetkel märgitud 15. oktoober.
Jõudsimegi sujuvalt nende kuulsate puitkarpideni. Kust te sellisele ideele üldse tulite? Kas püüdsite kohe alguses millegi totaalselt eristuvaga välja tulla?
Puitkarbi idee sisaldus juba esimeses nägemuses TSoD´ist ning see on ja jääb üheks osaks meist. Loogiline on, et suures koguses neid teha ei jõua, kuna kõik on meie endi käsitöö, kuid siiski saab igast tulevasest reliisist vähemalt üks versioon olema puitkarpides.
Millised erinevad trükid teie esikmaterjalist "The Forest of Shadows" ilmunud on? Mida võid öelda lohutuseks neile, kes on siiani ilma jäänud, kuid tahaks plaati nüüd soetada?
Meie demost on ilmunud kaks puitkarbiversiooni. Esimene mustas ja koguseks 11 tükki, teine punases ja koguseks 25. Karbid on kõik kahjuks väljamüüdud, ent lohutuseks võib ilmajääjaile öelda, et ka kõikidele bändiliikmetele pole karpe jätkunud. Samuti ilmus 50 eksemplari Hollandi plaadifirma Svartgalgh Recordsi alt, need olid tavalised ümbrikutes CD-R’id. Viimaste saatusest ma hetkel midagi täpset ei oska öelda, aga neid peaks veel soodsa hinnaga alles olema.
Kui ma õieti aru saan, on "The Forest of Shadows" teemaplaat, s.t. kõik kolm lauluteksti on omavahel seotud. Võid sa katet kergitada teksti algupäralt ja plaadi kontseptsioonilt?
"The Forest of Shadows" on tegelikult Ameerika poeedi Madison Caweini kirjateos. Kuna olin ise TSoD’i algusajal võlutud tema loomingust, sai ka see konkreetne tekst valitud. Ka tulevasel splitil ilmuva materjali tekstide autoriks on sama mees ning järgmisele aastale planeeritud täispikal teemaalbumil samamoodi. Caweini loomingut ma lahti seletama siin vast ei hakka, oskan vaid öelda, et ihukarvad ajab püsti, kui hästi see kõik meie muusikaga kattub.
Milline on olnud piiri tagant tulnud vastukaja?
Vastukaja meie "toodangule" on olnud siiani rohkem kui positiivne ning julgustab täpselt sama rada pidi edasi liikuma. Otseselt märkimisväärseid revüüsid ei oska välja tuua, aga meilile on tulnud nii mõnegi fänni kiri, kellele me muusika sügavale hinge läinud. Samuti on oodata juba Baltikumist kaugemaidki laive, ent kõik vajab veel natuke organiseerimist, kuna TSoD pole bänd, mis saab lihtsalt kohale minna ja ära esineda. Vaja kogu live-show läbi mõelda ja vaadata, kas esinemiskoha ning kontseptsiooniga ka sobib.
Tean, et teed ise sisuliselt kogu promotöö. Kas viimased positiivsed uudised tähendavad pigem seda, et lihtsalt on jopanud või tagab edu pigem vähestele, ent õigelt valitud nuppudele vajutamine?
Ütleme nii, et TSoD’i senise edu puhul pean tänulik olema oma eelmistele kollektiividele, tänu millele sain sõlmida hulganisti tutvusi ning omandada suures koguses kogemusi. Aja jooksul on tekkinud ka "kõhutunne", mida või kellega tegemist teha ning siiani on kõik täppi läinud. Kohati tundub, et kõik läheb liigagi hästi ning tekkib kartus mõne võimaliku tagasilöögi ees. Samuti olen TSoD´i panustanud väga palju aega ja pea enamuse oma rahast – seejuures ei ole kordagi tekkinud tunnet nagu oleksin midagi korstnasse kirjutanud. Kõige tähtsam on pühendumus, mitte silmad-kinni-jooksmine. Tuleb valida, mis me visiooniga täpselt kokku sobib.
TSoD tituleerib end atmosfäärseks black-metaliks. Mida mõistad sina selle "atmosfääri" all? Teoreetiliselt loob ju iga muusika mingi atmosfääri, olgu see siis õnnestunud või mitte.
Mina võtan "atmosfääri" kui fiili, mida muusika annab kuulajale edasi ilma, et viimane peaks muusika kuulamiseks "vaeva nägema". Tähtis on muusika üldpilt. Atmosfääriline muusika on see, kus kuulaja ei pea detailide ja rütmide tabamiseks pingutama, vaid see kõik jõuab kohale aja jooksul ning iseenesest. Saab rahulikult muusikat kuulata ning lasta sel end kaasa kanda.
Oled sa alati just sellist raskemeelset, eepilist ja fantaasiameelt erutavat muusikat teha tahtnud? Mis bändide looming sind selle valemi õigsuse järeldamiseni juhtis?
Nüüd aastaid hiljem oma kõige esimesi kirjutatud lugusid üle kuulates olen leidnud väga palju sarnasusi TSoD´iga. Eks see midagi näita… Kui nüüd järele mõelda, siis samalaadsest stiilist mul otseseid eeskujusid ei ole. Kindel on aga see, et kõik, mida kuulan, suunab mind teatud radadele – peale TSoD’iga alustamist olen avastanud enda jaoks väga palju projekte, millel on meiega teatud ühised jooned. Ma võin siiski ära mainida, et minu üldisele muusikalisele "minale" on suurimat mõju avaldanud Covenant’i (Norra black-metal-bänd, mitte Rootsi elektro-bänd – Toim.) "In Times Before The Light" ning Limbonic Art’i debüüt "Moon In The Scorpio". Stiililt on need minu loomingust võrdlemisi erinevad, kuid kui siiski analüüsima hakata, leiab ka ühiseid jooni.
Kitsamale ringkonnale pole ehk saladus, et just sina olid mullu detsembrikuus aset leidnud, rahvusvahelise kaliibriga (peaesinejaks norrakate Strid) ning väga rohke publikuga hiilanud Under The Black Metal Siege´i Eesti-poolse festivali korraldaja. Kas on oodata ka järge?
Hetkel on järg olemas "plaanina paberil" – kindel selgus peaks majja saama lähiajal, kui TSoD’il split-plaat väljas ning endal rohkem aega tekkinud.
Millisena näed sina Eesti black-metali skeenet anno 2011?
Olen sel aastal näinud üllatusega mõningase juurdekasvu tekkimist. Just noorest ja seni suht tundmatust skeene-otsast. Võin julgusega öelda, et väikest järelkasvu ikka meil siin on ning tulevik paistab teatud mõttes isegi helge.