Tjuun In tähistab sel laupäeval, 5. novembril, oma 17. sünnipäeva. Selle tähtsa sündmuse puhul tuleb peole mängima Frederic Robinson, kes esineb live-setiga. Peaesineja räägibki, miks teda kindlasti laupäeval kohvik Sinilindu kuulama tulla.
Äsja ilmus sinu uus album "Fela Waltz" (eesti keeles "Koerapolka"- toim). See on tuntud kui üsna lihtne klaveripala, mille lapsed õpivad väga varakult selgeks. Kas sinu loomingu ja selle nime vahel võib leida mingeid seoseid, isegi kerget irooniat?
Ma ei kutsuks seda irooniaks. Albumil on palju lihtsaid muusikalisi ideid, mis on põimitud keerulisemate elementidega. Üldiselt, ma üritasid segada omavahel kokku lihtsad, puhtad, keerulised ja segased elemendid.
Sa oled õppinud viiulit, ilmselt on see sinu loomingut ja kontsertesinemisi ka mõjutanud?
Loomulikult on minu viiuliõpingud mind palju mõjutanud, mitte et ma oleks saanud väga konkreetset muusikalist haridust. Aga ma arvan, et igasugune kokkupuude erineva muusikaga varases eas mõjutab hiljem palju. Minule on andnud see kartmatustunde proovida uusi asju.
Kuidas sinu muusika loomise protsess välja näeb? Kui komponeerid, on selles protsessis mingi kindel järjekord või seaduspära?
Ma üritan protsessi muuta nii tihti kui võimalik ja saada nii palju inspiratsiooni, et end mitte korrata. "Hypha" kasvas välja ühest akustilise trummi ja klaveri salvestusest, mis ma olin varasemalt teinud. "Night Garden" sai alguse sämplitest – eksperimenteerimisest kassettmaki lindiga. "Flea Waltz" lugu eksisteeris alguses ainult lives, alles hiljem tegin sellest stuudioversiooni. "Chirp Tricksi" joonistasin sekventseri MIDI-editorisse arvutihiirega ja "In Depth" sündis analoogsüntesaatoriga improvisatsioonide käigus.
Sinu muusika on väga väljendusrikas ja iga lugu on eraldi teekond maastikul, mille järgmist käänakut on keeruline ette arvata. Kuidas sa oma muusikat ise kirjeldaksid?
Mulle meeldib kasutada oma muusika kirjeldamiseks metafoorina maalimist. Ma soovin, et mu muusika oleks värviline ja ma tahan kasutada selleks kõige laiemat paletti.
Mitmetel produtsentidel on erinevad definitsioonid, kuidas nad esitavad oma live sette. Alates suurtest bändidest laval kuni lihtsalt play-nupu vajutamisele ja kätega lehvitamisele. Mida tähendab sinu live set?
Minu live setup, nagu paljud teisedki, on hübriid nendest kahest eelpool kirjeldatust. Ma mängin lives, kuna siis on minu esinemised minu jaoks palju personaalsemad. Samuti saan ma oma muusikat nii ise kontrollida – mis annab mulle eelise DJ ees. Teiselt poolt hoian ma oma muusika nii elektroonilisena, et mul ei ole võimalik seda heli bändi esitluses saavutada. Muidugi, see kõik võib olla muudetav aasta jooksul vms. Aga seni kuni mulle meeldib esineda mis iganes setupiga mul sel hetkel on, on need šõud väärt vaatamist.
Sinu muusikat ei saa raamistada, sinu värske album "Flea Waltz" ilmus MedSchooli alt. Kuidas on kuulajad sinu albumile reageerinud?
Vastuvõtt on soe olnud ning ma tunnen end väga koduselt. Ma arvan, et minu muusikast hoolimiseks, tuleb publikul nautida tundelist muusikat ja olla valmis teatud mitmekülgsuseks ja ettearvamatuseks. Mis on kindlasti ka MedSchool plaadifirma järgijatele teada.
Kas selline pigem eksperimentaalne muusika tundub vahel keeruline ka, näiteks läbilöömiseks? Või avab see pigem teisi uksi, saad esineda näiteks kohtades, kuhu "traditsioonilist" drum and bass produtsenti nii lihtsalt ei kutsuta?
Ma ei loo muusikat, et uksi avada. Ma teen muusikat, mis mulle meeldib ja vaatan, mis juhtub. Kohad, kuhu mind kutsutakse, on kenasti mitmekülgsed. Mõnikord mängin ööklubides ja teinekord rohkem kontserdisaalides. Mõnikord on publik puhtalt trummi ja bassi kuulajad ja teinekord üldse mitte. Mulle meeldib see variatiivsus.
Mida ütled neile, kes tulevad sind laupäeval kuulama ja vaatama?
Ma ei suuda ära oodata oma esinemist! Ma pole veel Eestis käinud, aga olen ainult häid asju kuulnud.
Lisainfo:
Tjuun In 17 toimub 5. novembril kohvikus Sinilind.