Tõnis Hiiesalu korraldab üritustesarja Välk, ta on ka olnud seotud Patareivi pidude, festivali Kultuuritolm ja Love Boat nimelise väljasõidu korraldamisega ning neid üritusi, kus ta käpp on mängus olnud, on kindlasti veel. Aegadel, kui Telliskivi Loomelinnaku aladele pääsemiseks oli vaja läbida valvuriputka, oli Tõnis seotud klubiga Salvador, nüüd jällegi on ta kohe-kohe, sealsamas Loomelinnakus, avamas uut suveklubi nimega Punane Maja.
Istusin Hiiesaluga korraks maha, et toimuvale korralikult käsi pulsile saada ning vestlesime nii mineviku- kui ka tulevikuteemadel.Vasakul Tõnis Hiiesalu, paremal Madis Ligema.Foto:www.eventsfilmandtrouble.com
Alustame kohe kõige keerulisemast teemast. Sa korraldasid 2014. aastal Patarei vangla hoovis Kultuuritolmu festivali. Seal toimus kole intsident, kuhu olid segatud nii festivali külastajad, üritust turvanud turvafirma kui ka politsei. Tänu sellele konfliktile ei lubatud 2014. aastal Patareivi seal enam korraldada ja kolisite selle hoopis Pärnusse. Mida sa sellest intsidendist õppisid?

Seal oli väga palju osapooli, tagantjärgi väga detailset selgust ei saanudki. Kokkuvõtvalt ütlen nii, et õppisin sellest juhtumist, et tasub valida hoolikalt koostööpartnereid ja julgestuse pealt ei ole mõtet kindlasti kokku hoida. 

Kellega koos sa nüüd uut klubi avamas oled? Hetkel on Punase Maja hõivanud Jazzkaar, mis teie sisse kolides ruumijaotuses muutub?

Kultuuritolmu ja Patareivi tegin koos Chungini ja Eerik Nõlvakuga. Punane Maja on ette võetud koostöös inimestega mu erinevatest eluperioodidest ja projektidest: Patareivist Eerik, Välgust on Madis Ligema, Salvadorist Mihkel Masso. Kogemustepagas on kõigil väga hea, tänaseks teame, kuidas uut klubi teha.
Punane Maja on päris põnev ruum, seal annab lavasid ja ruumikujundust sättida kümmet erinevat moodi. Koha plussideks on asukoht kesklinnas ja see, et saab korraldada üritusi ilmast hoolimata – päiksega väljas ja vihmaga sees. Kolmapäeviti on pinksiklubi õhtud, neljapäeviti kontserdid ja reede-laupäev klubiõhtud.
Punase Maja kujundus ja bränd võtavad eeskuju 70-ndatest tuntud klubisiltidest, mis olid lahendatud valguskastiga ja on välja töötatud koostöös Robi Jõelehega.

Välgu peod hakkavad nüüd ka Punases Majas toimuma? Muidu olete neid pidanud pop-up pidudena salajastes kohtades?

Me oleme püüdnud seda liini hoida nii, et Välgu pidu toimuks alati ruumides, kus varem pidu pole tehtud. Aga selliseid ruume enam eriti polegi. Välgu kontseptsioon on meile ka natuke kätte maksnud – kuna igaks korraks ehitame ja organiseerime täiesti ainulaadse venue, siis vaatamata põnevusele pole see kuigi jätkusuutlik mudel.
Edukal üritusel on minu jaoks mitu dimensiooni – üks asi on tulu teenimine, aga minu jaoks on hoopis olulisem hea vaib ja energia, mis inimestelt tagasi tuleb. Esimene Välk toimus kolm aastat tagasi, see tekkis vajadusest festivalide järelpidude järgi. Nii siis ajasimegi Schillingu festivali aftekaks autode tagaluukidest kõlarid välja ja sealse järve kaldal oleme niimoodi mitu aastat olnud. Meile tulevad ööseks "tiksuma" sadakond festivalikülalist. See on alati hea vaibiga pidu olnud.
Üks suurimaid üritusi oli 2014. aastal toimunud Suur Välk. Selle korraldasime Telliskivi Mustas saalis ja külalisesinejaks oli Hollandi produtsent Young Marco. Sealt käis läbi umbes 700 külastajat. Aga üldiselt on ürituste korraldamise juures tähtsaim see, et endal peab lõbus olema. Oleme üritustele alati ehitanud ka külaliste backstage’i, mis on kõigile avatud. Oluline on, et inimestel oleks olemas mõnus koht, kuhu saaks vahepeal jalga puhkama minna.Schillingu Välk-afterparty.Foto:www.eventsfilmandtrouble.com
Ja rohelus! Korralikud palmipuud tassite ikka alati kohale, see meeldib mulle väga.

Ruumikujundus ja olustiku loomine on minu jaoks väga oluline. Näiteks Viljandis korraldades meeldis mulle "vana Ugala" ehk praegune Romaan. Seal on sisehoovid ja suured vanad teatrisaalid, kuhu sai hullu maailma üles ehitada. Kolisimegi tol perioodil alati nädalaks Viljandisse ja veetsime päevad ujudes, ehitades ja seigeldes. Avastasin need ruumid juba vist kümmekond aastat tagasi, kui Janno Zõbin seal Seltsimaja-Rockersit korraldas. Mängisime siis Ott Kelpmaniga seal plaate.

Räägi Love Boat’i lugu ka lahti.

See üritus juhtus suhteliselt eksprompt. Mõned aastad oleme korraldanud väljasõite Naissaarele, kus siis laeval kuulame mussi ja saarele jõudes tuleb kogu tehnika ja varustus koos kõikide piduliste abiga toimetada saare teise otsa ja see õigesti ka kokku panna. Love Boat pidu oli sel aastal 12-tunnise etteteatamisega, kes tulid, need tulid. Seekord oli meil saun ka kaasas, tassisime oma kraami kõik randa ühe vana piirivalveputka juurde, sellest tegime baari. Sõjaväetelki panime DJ-laua püsti ja nii see kolmepäevane non-stop pidu algas. Väike plaan on, et osa meie seltskonnast soovibki seal suveks avada rannabaari koos saunaga, mida saaks siis soovi korral ka broneerida.

Love Boat tuleb ka sel suvel?

Madise juubeli ajal ilmselt küll, sõbrad ja sõprade sõbrad on kindlasti oodatud.
Foto: Pille Laiakask
Patarei ala on nüüd üritusteks suletud, seal ei saagi enam midagi korraldada. Kas see oli üks põhjustest, mis ajendas päris oma püsivat klubi avama?

Nii see on, linnavalitsus keelas seal ürituste korraldamise ära. Eelmisel aastal tegimegi Patareivi-Kultuuritolmu sealsamas Telliskivi Loomelinnaku Punases Majas. Siis tekkiski idee avada seal päris oma koht, kuhu saaks võtta sisse üritustesarju ja pakkuda kohta kontsertideks. Muidu oleme pikalt tööd teinud Kultuuritolmuga ja hoiame siis ainult kaks päeva uksed lahti – see on alati pool aastat tööd ja ainult kaks päeva festivali. Parem siis juba terveks suveks see asi püsti panna.

Mis on sinu soovitused ürituse korraldamisel, mida sa ise teistmoodi teed?

Oluline on leida sihtgrupp, kelle jaoks üritust korraldada ja see võiks ka sinu oma maitsega kattuda. Kui sa korraldad asja, mis sulle tegelikult ei meeldi, siis motivatsiooni kauaks ei jätku. Tihti ei ole ka oluline, kes su peol esinevad, sest suur osa inimestest pidude puhul näiteks välisesinejaid ei teagi. Korraldajatena me kõik küll ahhetame mõne supernime pärast, aga tavalised inimesed tulevad meie peole lihtsalt selleks, et kokku saada, tulevad hea vaibi pärast.

Mida peaks muutma, et ürituste korraldamine sujuks meeldivamalt?

Bürokraatia võiks lihtsam olla, teinekord ürituste lubadega läheb aega kuid, kuigi see võiks käia paari päevaga. On ruume, kus on üritusi toimunud juba aastaid, aga igal korral tuleb loa saamiseks romaane kirjutada. Üldiselt võiks olla ürituste korraldamine endale meeldiv. Olemegi otsinud selletõttu uusi kohti, mis endale pinget ja põnevust pakuks.

Kuidas sa kõike jõuad? Sa tegeled päris mitme asjaga korraga – korraldad pidusid, oled seotud ka filmi ja muu meediaga.

Üritused on rohkem hobi, neile tuleb ka aeg-ajalt hoopis peale maksta. Olen tegelikult TTÜ haridusega insener ja IT-alal olen kunagi töötanud üle kümne aasta. IT-töö kõrvalt hakkasingi hobikorras üritusi korraldama ja kultuurivaldkond hakkas mulle väga meeldima. IT olengi praeguseks suutnud asendada filmi- või siis kunsti produtseerimisega. Triin Ruumeti esimesed filmid on näiteks minu produtseeritud. Filmiskenesse haakusin juba ammu, millalgi tekkis võimalus Inga Eelmäe filmiga töötada ja sealt tuli palju Balti Filmi- ja Meediakooli tuttavaid. Ma pole ise BFM-is kunagi ametlikult käinud, kuid sattusin mitmetesse sealsetesse loengutesse ning tutvusin paljude ägedate inimestega.
Praegu ma filmide ja reklaamidega enam palju ei tegele, nüüd hõivan ennast hoopis kunstihangete ja protsendiseadusega. See ongi hetkel mu põhitöö. Minu elu ongi mõnes mõttes projektipõhine, täna vahelduvad filmi-, kunsti- ja muusikaprojektid. Ainult ühe valdkonnaga muutuks elu igavaks. Eesti on nii väike, neis valdkondades inimesed kattuvad kogu aeg. Selline projektipõhine elu loob olukorra, kus ma ei käi kusagil tööl, aga samas ma pole ka töötu ja mulle meeldib, et teen oma asju, siis kui tahan ja suhteliselt lihtsalt võin võtta ka aja, et paariks nädalaks kusagile ära sõita. Telefonis ja läpakas on kogu mu kontor, pean lihtsalt aeg-ajalt levisse sattuma. 
Mulle pakub pinget nende inimestega suhelda ja tänu oma IT-taustale meeldib mulle ka projekte juhtida ja planeerida. Exceli-tabelite tegemine pakub mulle teatavat mõnu. Minu jaoks on tähtis see, et mul oleks pilt selge, kuhu ma tahan jõuda ja kuidas ma sinna saan. Ma olen üks neist, kellel on olemas kalender, kus iga päeva on tunni kaupa planeeritud ja kirjas. Mulle meeldib süstematiseeritus.

Mis su blogijakarjäärist sai? Olid Ajaveebi nimelise blogiühenduse vedamisega seotud kunagi.

Sõpradega suhtlesin tollal MSN-i kaudu, aga ülejäänud maailmaga suhtlemiseks oli hea võimalus fotoblogi pidamine. Tollal töötasin Elionis ja sain turundusosakonnaga hästi läbi, tekkis võimalus midagi korraldada ja nemad soovisid mind toetada. Uurisin siis blogimootoreid ja mul oli ka oma blogi, kuhu pilte ja muusikat üles laadida. Leidsin just kusagilt kaustast oma vana lehe, sain ikka kõvasti sisu üle naerda. Tol ajal jälgisin paljusid fotoblogisid ja tekkis mõte teha blogivalimisi koostöös blog.tr.ee poistega, ajaveeb.ee on senini veel üleval.
Noh, ja muidugi tekkis mõte lisaks ka pidu korraldada. Esimene suurem avalik pidu toimuski seoses blogikonkursiga. Esines Röövel Ööbik, üritusele tuli Tartus praeguses mänguasjamuuseumis kohale ca 1000 inimest ja ma mõtlesin: "Mida pekki? Nii lihtne see ongi või?". Nii see algas.

Miljonid inimesed on nüüd kadedad ja tahavad ka sellist elutempot.

Sellise elu juures on alati see nüanss, et ega kuigi pikalt ette ei tea, mis tulevik toob. Mõistlik oleks varuks hoida paari-kolme kuu jagu ressursse äraelamiseks. Positiivne on see, et mul pole ühtegi pangalaenu ega liisingut kaelas. Ei näe mõtet ennast kohustustega kokku jooksutada. Tänapäeval saab kõike rentida vastavalt hetkevõimalusele – mida efektiivsemalt töötad, seda stressivabamalt saad elada.
Tõnis "Välk" HiiesaluFoto:www.eventsfilmandtrouble.com
Oled sa mõelnud, mis saab näiteks viie aasta pärast? Miks mitte proovida kõige eelnevaga nö. järgmisele levelile jõuda?

Tõenäoliselt olen seotud kultuurivaldkonnaga, aga võib-olla olen ka tagasi IT-töö kallal. Ette ei tea. Kaks nädalat tagasi sündis mul poeg, kindlasti dikteerib seda, mis juhtuma hakkab väga kõvasti ka tema. Võtan hetkel väga rahulikult ja teen seda, mis väga meeldib, pole tark liiga palju liiga suuri plaane teha. Koolis olen ka juba elu jooksul kõvasti käinud, aga vahepeal kisub veel. Talvel näiteks võtsin Tartu avatud ülikoolist paar asja lisaks. 

Anna paar nippi, kuidas Rada7.ee lugeja oma tagumiku diivani küljest lahti saaks tõmmatud?

Põhiline märksõna on see, et sa pead inimestega suhtlema.  Never say never kui keegi sind kuhugi kutsub. Tasub alati käia väljas. Kui kodus tekib uni ja mõtled magama minna, siis mine ikkagi hoopis välja! Kunagi ei või teada, mis inimese või projekti otsa sa võid sattuda. Ja seda eriti öösel, parimad pakkumised liiguvad öösiti.

Paljude inimestega sa häid suhteid suudad hoida?

Kõikide Facebooki kontaktidega sa ei suuda iga päev suhelda, aga väike lähedasem ringkond võiks olla, kellega võimalikult palju aega veeta. On perering, teine ring, kolmas ring ja siis ülejäänud Facebook. Samas ära kogu aeg oota, et inimesed sind kusagile kutsuksid, vaid korralda ka oma sõprade jaoks ise midagi. 

Kus üritustel sa ise rohkem käid? Kas kaldud rohkem undergroundi suunas või satud ka kommertspidudele?

Eesti klubidest praegusel hetkel meeldivad mulle Protest, ASUM, Lekker ja Ups. Või siis, kui on mõni väga hea esineja kusagil mujal. Omapärasemad ja huvitavamad festivalid on must go. HÕFF-iga algab suvi, siis tuleb Schilling. Siis on Kukemuru Ambient festival – aga see on juba tavaliselt suve sel ajal, kui on juba igasugu muid tegemisi liiga palju. Mulle meeldivad ikka väiksemad üritused, kus külastajate seast tunned vähemalt pooli inimesi. Reisija olen ma ka, aga välismaiste festivalide asemel avastan pigem väiksemaid üritusi. Mulle meeldib väga inimestel külas käia, tudengiperioodil tegin tihti selliseid reise, kus elasin teiste inimeste diivanil ja sõin nende külmutuskapist. Aga näiteks Positivuse vms suurema järgi mul huvi pole.
Tõnis oma järjekordset pidu ülesse ehtimas.Foto:www.eventsfilmandtrouble.com
Miks sinu arvates suuremad artistid Eesti asemel meie lähiriikides esinevad?

Puhtalt asukoht ja rahvaarv. Samas Eestis on minu arvates seda head alternatiivskenet rohkem kui mõnes naaberriigis. Tallinn pole muidugi miljonilinn. Et siin ellu jääda, peaks keskenduma mainstream muusikale ja turistidele. See poleks aga enam see elu.

Mis sa tahaksid, et sulle parimaks mälestuseks Telliskivi Punasest Majast jääks?

Et saaks võrdselt palju nii puhata, mängida kui ka tööd teha. Et oleks selline mõnus koht, kuhu saaks ka ise minna. Mitte ainult kohustusest.

Lemmik seitsmes rada?

See peab olema Pink Floydi albumilt "The Dark Side of the Moon." See on mu lapsepõlveplaat, isa kuulas seda vinüüli tihti kui ma alles karupükstes ringi roomasin ja maailma avastasin. Tollal kuulasin huviga pigem eriefekte nagu Vietnami sõja kopterid, kella tiksumine ja raha kõlin… alles teismeeas hakkasin heast progest ja psühhedeeliast lugu pidama.

Telliskivi Loomelinnakus asuva Punase Maja avapidu toimub 19. mail.
Välk