Super Besse

28. märtsil kisub külmaks, klubis Sinilind astuvad TMW raames ülesse Vana Tallinna lembesed coldwaverid Minskist. Prantsusmaa-Valgevene telje loomisest ja Valgevene põrandaalusest muusika omapäradest vestis Super Besse laulev kitarristi Maxim.

Tere poisid, kuidas on elu Valgevenes? Metalibände on siin varem käinud, mida põnevat seal veel toimub?
Terekest. Elu veereb oma tavalist rada pidi. Meil on Valgevenes palju huvitavaid bände, mis esindavad laia kõlaspektrit, indist ja rokenrollist kuni metal-core-hard-heavy-roll’ini. Ja on ka väga häid bände, nagu näiteks Троiца. Meile meeldivad need kõik, kuna mida rohkem on bände, seda rohkem on riigis huvitavat kultuuri. Aga hetkel valitseb olukord, et ükski neist bändidest ei ole väga populaarne. Peaksime ehk neis asjus midagi ette võtma.

Nimetate end häbenemata coldwave’i bändiks. Kuidas selliste saundideni jõudsite?
Päris ausalt üles tunnistades – ei teagi. See juhtus ilma meie suunamiseta – saime prooviruumis kokku ning ainuke mõte oli, et võiks teha midagi põnevat. Meil oli üks kitarr, bass, kaks sünti ja trummimasin, selline varustus aitas meil luua sellise coldwave’i saundi. Loomulikult meeldib see meile endile väga. Ja arvan, et suur hulk pungi, coldwave’i ja postpungi lugusid, mida me varasemalt kuulanud oleme, on meid kuidagi mõjutanud. Aga coldwave ei olnud meil omaette eesmärgiks, lihtsalt kukkus sedamoodi välja.

Prantsusmaal asub Super Besse nimeline suusakuurort. Väike vihje prantsuse skenele või olete hoopis suusahullud? Nagu Kraftwerkil on Tour De France kinnisideeks.
Meie bassimees on suur Tour De France’i sõber, samuti Prantsusmaa ja mägede. Seda ka, et Super Besse kõlab vene keeles öelduna kui „superkurat“. Ja muidugi on selles nimes vihje meid mõjutanud prantsuse coldwave skenele. Omamoodi veidergi, kuidas kõik need faktorid aitasid meil bändile nõnda tabavat nime valida.

Kunagi, kui coldwave esimesel ringil oli, jäi raudne eesriie ette. Vähemalt meil siin Eestis oli elektrooniline muusika peaasjalikult akadeemiline või diibitsemine. Sest ega laiatarbe sünte ei olnud saada nagunii ja selle tulemusena kõva masinarütmi ja raginat ei kohanud. On teil infot siinpool raudset eesriiet tollal toimunud arengute kohta?
Selleaegsed Vene bändid meile väga meeldivad. НИИ Косметики, Звуки Му, Кино jne, nad on meile siiamaani eeskujudeks. Raudse eesriide tõttu ei jõudnud Lääne coldwave ka meie kanti. Isegi Kraftwerk oli kättesaamatu.
Liikus vaid eelpoolmainitud Vene bändide loomingut, kuigi neile oli väga raske korraldata kontserte või nende lugusid laiemale publikule mängida, sest selline tegevus ei olnud ette nähtud. Kurb lugu, sest seetõttu paljud bändid lihtsalt lõpetasid tegevuse.

Balkanil muidugi rokiti. Borghesia suutis ideed tabada. Laibach Jugoslaavia Sloveeniapoolsest otsast ja Sat Stoicizmo Horvaatiapoolsest on ka avangardsemad elektroonikabändid. Äkki sealtkandist midagi?
Selline elektroonilise muusika suund meid väga ei huvita. Meie saundi teevad sündid, trummimasin ning pungikitarr ja -vokaalid. Muidugi adume nende visioone elektroonilise muusika vallas, aga me ise püüame midagi hoopis teistsugust teha.

Igasugune minimal wave, kaasa arvatud coldwave, pidada hetkel New Yorki klubide kõige paremini hoitud saladus olema. Nii vanakool kui uued bändid, Brooklynis lausa skene tekkinud, samuti Bay Areas ja Flordias. Kas just next big thing aga omab meeletut potentsiaali põranda alt välja tulla. Super Besse on isegi Briti ajakirjade poolt korduvalt äramärkimist leidnud (auhindu saanud ja puha). Olete ise ka märganud, et huvi on viimastel aastatel tõusnud?
Tõepoolest, mingisugust tähelepanu oleme saanud, aga mitte nõndapalju kui sooviks. Ei usu, et coldwave sama populaarseks saaks kui rokenroll või isegi punk. Coldwave on keerulisem, selle tabamiseks ja omaks võtmiseks on rohkem pühendumust tarvis.

Seoses Venemaa tegevusega Ukrainas on oht uueks külmaks sõjaks. Coldwave oli omal ajal samuti poliitilistest pingetest inspireeritud. Sünguse tunnetamine läbi muusika või selle vastandina eskapistlik unistamine saavad jälle mõneks ajaks cooliks? Ma venet ei oska, millest õigupoolest laulate?
Venemaa tegevus Ukrainas on uskumatu ja see olukord kindlasti inspireerib paljusid muusikuid kirjutama protestilugusid, sest ükski tervemõistuslik inimene ei sooviks uut külma sõda. Super Bessel on palasid armastusest, protestist, tüdrukutest, alkoholismist, depressioonist jne, ei midagi eskapistlikku, aga lauldud läbi külma reaalsuseprisma. Märksõnadeks eneseiroonia, üksindus ning teistsuguse elu otsimine. Meie inspiratsiooniks on elu ja nagu igaüks näha võib, ei lähe elu just hästi.

musique pour les enfants*
Superbesse internetis ilmunud EP kannab nime "musique pour les enfants*" (muusika lastele*). On see mõeldud popmuusikakriitikana? On ju popmuusika ja selle juurde käivad tööstusharud suunatud eelkõige ostujõulistele teismelistele, kelle mõju konjunktuurile oma vanemate rahakoti najal on märkimisväärne. Kasvõi MTV tekkimine. See oli puhtalt keskklassi laste sotsiaalse tellimuse täitmine.
Mitte ainult. See pealkiri on ka eneseirooniline. Meile meeldib mitmetähenduslikkus, see paneb mõtte liikuma. Meil on midagi öelda, me ei paku vaid võimalust rütmitaktis õõtsumiseks. Aga kui kuulaja ei soovi süveneda, siis on see samuti ok, sest tegemist ongi „muusikaga lastele“.

Miks "musique pour les enfants*" nime järel asterisk on?
Oh, see on vaid hoiatuseks. * meie lugudes ei ole ühtegi prantsusekeelset sõna.

Kas emakeeles laulmine on steitment või panustamine eksootika kaardile? Näiteks slaavi aktsendiga inglises laulmine muudaks Super Besse loomingu rahvusvaheliselt oluliselt ligipääsetavamaks.
Vene keeles laulmine ei ole mingisugune steitment. Kõik, mida oma kõrvaga kuuleme, paneme ka oma muusikasse. Üheski teises keeles laulmine ei tule seetõttu kõne alla. Super Besse peab olema täpselt selline.

Kes on need kaks "musique pour les enfants*" kaanepoissi?
Nad on meie sõbrad Minskist. Kasutame seda fotot, sest see tundub üsnagi provokatiivne. Nagu mõnikord meie muusikagi.

Olete nõus, et Ida-Euroopas on elustiilile rõhumist ühiskonnas vähemalt praegusel ajal, võrreldes Lääne-Euroopaga ja rääkimata Ameerikast, kõvasti vähem? Vaid tantsimise ja teiste hedonistlike vajaduste rahuldamise kõrval leiab muusika mahti ka elulistel küsimustel peatumiseks. Näiteks kasvõi vahe, missuguse paari teksapükse järgmisena ostan vs keda ma järgmine kord valin vms.
Jaa, muidugi. Ida-Euroopas on muusika rohkem põrandaalune mõttevoog, ühiskonna mitteametlikud mõtted. Meil on traditsiooniliselt probleeme riigijuhtidega ja võib tekkida palju jama, kui tahaksime oma vastumeelsust välja näidata. Linnaväljakul protesteerimine on muudetud ohtlikuks. Seepärast kirjutame rohkem protestivaimust kantud lugusid. Asjadest, mis on elus olulised, õigetest valikutest ja otsustest.

On üldse võimalik muusikaga maailma muuta? Ajaloost näiteid tuues, meil on siin Eestis laulev revolutsioon sümboli tähendusse seletatud.
Kõik on võimalik. Kahjuks ühtegi head näidet küll tuua ei oska.

Mis roll Valgevene ühiskondlikus elus popmuusikal hetkel on? Kasvõi ajaloolises plaanis on olnud?
Meil on postsovjetlikud popmuusikud ja nad on jubedad. Kunagi oli palju häid artiste, aga nad on surnud. Ühtegi head popmuusikut Valgevenes hetkel ei tegutse, head tuleb vaid põranda alt.

Mida Eestist teate? Vanemad omal ajal on käinud? Rammsteini liikmed on maininud, et neist olla osa õpilasvahetuse raames Nõukogude Eestit külastanud. Äkki olete sattunud mõnda Eesti bändi kuulama?
Ei ole Eestisse varem sattunud ja ei tea ühtegi Eesti bändi. Küll aga teame, mis on Vana Tallinn – loodetavasti on kohapeal kõik sama suurepärane nagu see hüva jook.

Läänest vaadates on Ida-Euroopa praktiliselt üks turg. Kuigi regiooniti on see piisavalt killustatud ja mingist ühtsusest rääkida ei saa. Aga siiski, kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi proovite saada jalga rahvusvahelise muusikatööstuse ukse vahele läbi Baltikumi. Mismoodi teie kandist vaadates regiooni ühtsust kasvatada annaks? Kas üldse maksab, sest keelelised ja kultuurilised barjäärid jäävad nagunii jalgu.
Muidugi on kultuuri- ning keelebarjäärid. Aga seda tuleks vaadata teise nurga alt – tüdineb ju üksluisusest ning tahaks proovida midagi teistsugust, midagi mida pole varem kuulanud. Eriti nüüd, kus interneti tõttu on palju sarnaselt kõlavaid bände, tüdinevad inimesed aeg-ajalt neist standardkõladest. Siis otsib publik teistsuguseid saunde, erineva keele ja kultuuritaustaga. Ma arvan, et tuleb lihtsalt teha koostööd, et aidata inimestel leida seda värskust naabrusest.

Kuidas showcase festivali formaati suhtute?
Ei ole varem kokku puutunud, on hea ära proovida. Loodetavasti saab põnev olema.

Mida Super Besse kontserdist oodata maksaks, punkivat vahetust või end publikust distantseerinud masinlikkust?
Punki kindlasti, meil on raske oma palasid tundetult esitada. Saab olema rokenroll koos jäisete tantsurütmidega.

Lõpetuseks klassikaline. Mis teie lemmik 7. rada on?
Proovi bändi Savages debüüdilt "Silence Yourself" lugu nr 7 – She Will.
Väga hea bänd, arvan, et see on tänavuse aasta parim album (ilmus 2013 tegelikult – toim.) ja see on nende parim lugu. Kivikõva lugu, jõuliselt ilmekas.