Reedel, 16. jaanuaril tähistab kodumaine pungilegend J.M.K.E. Tallinna rokiklubis «Tapper» oma 23. sünnipäeva. Sellega seoses jäi küsimustelaviini alla bändi liider ja looja Villu Tamme, kes rääkis mõne sõnaga bändi minevikust, olevikust ja tulevikust.
Mis tunne on pidada juba kahekümne kolmandat J.M.K.E. sünnipäeva?
Umbes selline tunne on, et ega bändi väga kauaks enam pole ja nüüd tulebki igal aastal hoolega sünnipäeva pidada, sarnaselt inimestele, kel muidu on juubelid iga 10 aasta tagant, aga kui tegemist juba tudiseva raugaga, hakatakse igal aastal raadios õnnitlema.
Kas sa mäletad J.M.K.E. esimest kontserti? Kes, kus, kuidas?
Mäletan, ehkki muidugi ähmaselt. Pole aimugi, mil moel me üldse Turisti soojendama sattusime, igatahes saime sellest võimalusest teada alles eelmisel päeval. Bassimeheks mõeldud Kondi-sõber-Pets ei olnud veel jõudnud mängimist ära õppida ja õpetasime bassikäigud ööl enne laivi selgeks hoopis Nähvitsale. Kont ütles solvunult, et tema ilma Petsita ka ei tule ja sellega oligi koosseis paika pandud ehk siis bänd reaalselt sündinud ööl vastu esimest kontserti 18. jaanuaril 1986. Pors laulis, mina mängisin kitarri, Nähvits bassi ja Venno trumme.
Esinemine ise oli Vinni kultas ja esimene mees, kes J.M.K.E. nime all lavale läks, oli Hertsog ehk Rainer Jancis, kes esitas virtuoosse klahvkaimprovisatsiooni. Meie tulime siis bändiga hirmsasti logisedes sisse looga "15 meest".
Ma ei mäleta täpselt, kas olime siis endi meelest juba J.M.K.E. nime all või kasutasime pikemat variant Jeesus Maria! Karjatas Eit või tuli kinnitatud nimi alles järgmiseks laiviks. Igatahes Baumann, kes juba tollal oli iga jumala kontserdi konferansjee, kuulutas midagi sellist, et «soojenduseks astub üles bänd, kellele see on esimene esinemine ja nime neil veel pole, aga tõenäoliselt saab nende nimeks olema Faktor», heh heh. Ma parandasin Baumanni väidet lugude vahepeal, aga ei mäleta, kas ka Jõmke nime välja hüüdsin. Selle Faktoriga üritas ta meid vägisi ristida, et jõle punk nimi, nagu sõnast «fakk».
Huvitav, et Turist oli Vinnis Turisti nime all, ehkki lugesin äsja, et nad olid juba 1985 pidanud sundkorras nime Singer-Vingeriks vahetama. Samas on üldiselt S.-V. sünniks kuulutatud 1986. aastat ja juubelikontsert oli neil kah suvel 2006.
… aga esimest J.M.K.E. sünnipäeva?
Ei. Ma ei tea, kuhu kuradi perse ma olen pistnud vanade kontsertide nimekirja, sealt selguks ehk, et tähistasime seda mingi laiviga. Noh, pigem siiski kaanisime sel puhul niisama õlut.
Milline sünnipäevapidu on seni kõige rajum või meeldejäävam olnud?
15. oli päris kõva. Või oli see 10.? Mõlemad olid vist Krahlis. Ah, tegelikult, kuidas ma oskan neid reastada kõigemaks ja vähem kõigemaks, praeguseks on kõik udulooriga kaetud. Ja kui rajusus on tingitud alkoholist, võib meeldejäämisega olla raskusi.
Kuidas kogu see bänditegemine enda jaoks värskena hoida. Mis su saladus on?
Oleme avastanud, et ilgelt värskendav on aegajalt mõni vana lugu kavva võtta, mida pole 10 või 20 aastat mänginud. Samuti on mõnus teha füüsiliselt teist nägu asju, nagu teatritükis osalemine oli. Huvitav on ka mingitel tobedavõitu firmaüritustel (nn stiilipidudel) hoopis teistsugusele publikule mängimine, sellised esinemised on nagu reisid, kust on eriti hea naasta taas koju, oma tõelise publiku juurde.
Millal J.M.K.E.-l uus plaat tuleb?
Ma ei julge tärmineid välja hüüda, sest tean, et ei suuda neist kinni pidada. Ilmselt hakkame varsti midagi salvestama, tervet plaadimaterjali küll pole, aga kuskilt tuleb alustada. Aga mis varrukas peidus on, seda me, trikimehed, ei kavatsegi näitama hakata.
Punkbände majanduslangus vist ei mõjuta? Või mõjutab?
Ikka mõjutab, sest mida sitem elu inimestel on, seda paremini hakkavad peale minema kõiksugused töölisklassi ja muude rõhutute nimel esinejad, nagu pungid, kommunistid või natsid. Samas meie puhul ei ole sel teoorial alust, sest meie sõnum on veidi teine. Näiteks roheline teema inimesi enam ei huvita, kui kõht tühi on. Siis sobivad need bändid, kes laulavad, et anname paksudele kapitalistidele peksa, võtame nende raha ja jagame omavahel ära.
Mitmes kontsert see reedene sünnipäevakontsert J.M.K.E. jaoks üleüldse olla võiks? Ja sinu enda jaoks?
Võibolla viie-, kuue- või äärmisel juhul seitsmesajas. Me ei ole tihedalt tuuritav bänd, keskeltläbi on aastas paarkümmend kontserti. Kunagi loen nad kokku, kui viitsin.
Mu teised bändid ei annagi sellele numbrile kuigi palju juurde.
Aga mitu korda sa oled mõelnud, et saadaks kogu selle bänditegemise pikalt?
Olen mõelnud umbes nii, et kunagi kauges tulevikus äkki enam ei viitsi. Samas on see probleem, et millalgi ammu kuulutasin suvaliselt J.M.K.E. laialiminekuajaks aasta 2012. Kahjuks olen seda arvu hiljemgi kordama hakanud ning jama on selles, et kui omal ajal oli 2012 mingi utoopiline tulevik pärast maailmalõppu, siis nüüd on ta sisuliselt paari nädala pärast. Nii ruttu küll veel laiali minna ei tahaks, aga eks siis tuleb lihtsalt paar kuud pausi pidada ja kammbäkk teha.
Kas sa näed mõnda noorema põlvkonna pungimeest, kes võiks saada sinu «mantlipärijaks»? Nõme sõna, ma tean. Aga sa oled ju siiski esimene isik, kelle nägu inimestele silme ette tuleb, kui eesti kontekstis sõna «punk» öelda.
Hm… Sellega on vist nõnda, et kuningate aeg pungis on ammu möödas, nüüd kehtib ilmselt demokraatia. Sellised juhi või eestkõneleja tüüpi tegelased leiavad tänapäeval pungi asemel teisi väljundeid. Milles ei ole midagi ebaloogilist, sest punk peakski olema vabade ja võrdsete kaltsakate sümbioos, mitte iidolite poole köögutamine. Kõik suured punkstaarid on pärit minevikust – Wattie, Biafra, Lydon… Trubetsky, Kojamees, Freddy, mina…
Lõpetuseks üks teemaväline küsimus ka – millisest kellegi teise kirjutatud muusikapalast sa viimati tõeliselt vaimustusse sattusid?
Mul juhtub umbes kord aastas, et mingi lugu rabab nagu raudkangiga ja olen selle mõju all veel mitu kuud ning kuulan seda sel perioodil vähemalt 10 korda. Minu puhul on see 10 suur number, sest ma ei kuula viimastel aastatel üldse eriti muusikat. Viimati rabas mind mõned kuud tagasi Late Of The Pier oma looga «Focker». Oh, raisk, juba mõttes selle loo kuulamist ette kujutades hakkas praegu kere hüplema, ausõna. Hoolimata sellest soigumisest loo teises pooles.